06 Oktoober 2009
Pühapäeva hommikul Pöide vallast keset sõiduteed läbikülmunud ja üdini märja koera leidnud naine loodab looma omaniku ajalehe abil üles leida, kirjutab Meie Maa.
“Olin pojaga koos ja vaatasin, et mingi asi on keset teed,” kirjeldas Pöidel elav Liina esimest kohtumist leidkoeraga loomakaitsepäeva hommikul töölt tulles. Liina, kes varem teelt vaid surnud loomi leidnud, mõtles esimese hooga, et kutsa on auto alla jäänud ning kavatses helistada loomaarstile. Ent just sel hetkel tõusis koer püsti ja tuli naisele järele. “Loomake oli läbikülmunud ja täiesti märg. Nii märg kui veel olla saab ja kui palju karv sisse võtab. Ta muudkui värises ja värises ja värises. Nii kahju oli temast.”
Liina mässis koera pagasiruumist leitud teki sisse ja pani ta auto esiistmele töötava soojapuhuri paistele istuma. Igaks juhuks lasi ta loomatohtril leidkoera ka üle vaadata. “Tohter koeral vigastusi ei leidnud, ent ütles, et loom on šokis ja külmunud. Tundub, et ta (loe: koer) on kas autost välja visatud või ära eksinud ega tea seetõttu, kuhu minna,” arvas Liina.
Väärikas eas leidkoer
Kutsa elupäästja kirjeldusel järgi on isane koer halli-mustakirju ja karmikarvaline, taksipikkune, ent taksist poole kõrgem. Koera eriliseks tundemärgiks on üks pime, hallkaega kaetud silm. “Vist on tal ka halvatus läbi käinud, sest pead hoiab ta viltu, pissimisel jalga ei tõsta ning tagumiste jalgadega päterdab.”
Liina hinnangul jääb heas toitumuses looma vanus 11–16 aasta vahele ja kui esialgu paistis kutsa kurvaloomulisena, siis eile hommikul tervitanud ta oma elupäästjat juba sabaliputusega. “Ta on armas ja võttis meid kohe omaks,” rõõmustas Liina.
Samas muutis naise kurvaks tõsiasi, et mõnda aega saab ta koera enda juures hoida ja toita, ent kui peremees pärast lehelugu oma koerale järele ei tule, pole teada, milline saatus looma siis ees ootab. “Elan Pöidel kahetoalises korteris, mul on kolm last, koer ja kaks kassi. Oleks mul üks tubagi rohkem, võtaksin ta hea meelega enda juurde, aga praegu jääb meil lihtsalt kitsaks,” tunnistas Liina ja lisas, et pakkus koera ka varjupaika, ent sai sealt eitava vastuse. “Mulle öeldi, et vald peab sel juhul looma eest maksma, aga vald pole sellega nõus.”
Täiendatud: 07.10.09
Pühapäeva hommikul Pöidelt läbikülmununa ja üdini märjana leitud kutsa osutus 16-aastaseks Bibigoniks, kes eksles nelja päevaga oma kodust Valjalast naabervalda.
16aastane halli-mustakirju Bibigon läinud perenaise sõnul oma kodust Valjala vallast kaotsi nädal tagasi, septembri viimasel päeval. Tema otsimisega tegelenud pererahvas ise, kusjuures ka koerte abil tulutult mitu päeva. Niidiotsa pere lemmiku leidmiseni viis Eve õde Kaidi, kes kuulis teadet leitud koerast esmaspäeval kohalikust raadiost.
“Me ei lootnudki enam, et oma Bibigoni üles leiame. Kahtlesin talle Pöidele järele sõites viimase hetkeni, kas tegemist on ikka meie koeraga,” rääkis viis päeva kodust eemal olnud looma perenaine Eve Meie Maale.
Eve lisas, et tal on siiani raske uskuda, et praegusel ajal elab maa peal üldse veel nii häid inimesi, kes korjavad teelt üles vana koera, kutsuvad talle arsti ning on nõus teda hoidma ja toitma.
Tagasi
