Koerte kunstlik viljastamineInimlaste saamine kunstliku viljastamise teel pole enam ammu uudis. Kunstlikku viljastamist kasutatakse järglaste saamiseks järjest sagedamini aretuskoertelgi.

Millistel juhtudel ja miks kasutatakse koerte kunstlikku viljastamist?


Kunstlik viljastamine annab võimaluse kasutada sellist aretusisast, kes elab emasest loomast kaugel või ei saa näiteks jalatrauma tõttu loomulikul teel paaritada. Samuti saab kunstliku viljastamise abil järglasi väga heade omadustega isasloomalt, kes on juba surnud, ent kelle sperma on sügavkülmutatud, säilimaks aastakümneid.

Kõige sagedasem asjaolu, miks kunstliku viljastamiseni jõutakse, on loomuliku paarituse ebaõnnestumine. Kõige parem ja õigem on siiski, kui koerad paarituvad loomulikul teel, kuid alati see ei õnnestu.

Koerakasvatajal-aretajal tuleb iga juhtumi puhul hoolega kaaluda ja kainelt mõelda, kas kunstlikul teel saadavad kutsikad on parim materjal tõu jätkamiseks. Nii ei tohiks paljundada koeri, kelle suguinstinkt ei ole piisavalt selgelt väljendunud, kuna suguinstinkti tugevus on päritav omadus. Küll võib kunstlik viljastamine abiks olla muudel äpardunud paarituste juhtudel: osapoolte kogenematus, häirivad asjaolud, liga suur isasloom, jalatraumad jmt.

Kunstliku viljastamise puhul on väga tähtis, et oleks määratud õige paaritusaeg (viljastusaeg). Kui õige aeg on juba möödas, ei aita ka kunstlik viljastamine.

Kunstlik viljastamine võimaldab aretuses kasutada isaskoeri, keda küll väga soovitakse, kuid pika vahemaa tõttu on kohalesõit koos koeraga võimatu. Sperma transport ei tule nii kulukas. Varem mõeldamatud paaridevalikud saavad mõeldavaks.

Paaritusaja määramine

Kunstliku viljastamise aja määramiseks on vaja seirata emase koera jooksuaja kulgu ning selgitada õige paarituse ehk viljastamise aeg. Selle määramisel arvestatakse väliseid innatunnuseid, arsti juures tehakse kindlaks progesteroonitase vereseerumis ning jälgitakse tupe tsütoloogilisi (rakulisi) muutusi. Uuringuid tehakse korduvalt, nii kaua, kui on vaja.

Ovulatsiooniaja lähenedes vereseerumi progesteroonitase tõuseb, eri koertel tõuseb progesteroonitase eri kiirusega. Munarakud on viljastumisvõimelised 2–3 päeva pärast ovulatsiooni.

Paaritusaja määramiseks on sageli vaja teha mitu vereproovi. Esimene uuring tehakse tavaliselt 6.–8. jooksuaja päeval, kuid tark on arstiga kontakteeruda kohe jooksuaja alguses.

Kunstlik viljastamine

Koerte kunstlikuks viljastamiseks on võimalik kasutada kolme liiki spermat: värsket, jahutatud värsket ja sügavkülmutatut.
Isasloomalt sperma kogumise protseduur toimub alati indleva emaslooma juuresolekul. Pärast spermavõttu sperma hinnatakse. Põhiliseks hindamiskriteeriumiks on otseliikuvate spermatosoidide protsent üldarvus.

Värske spermaga viljastamise puhul viljastatakse emasloom kohe pärast sperma hindamist. Spermatosoidid elavad emakas 4–7 päeva ning on selle aja jooksul võimelised munarakke viljastama. Et tiinestumine oleks kindlam, on soovitatav protseduuri korrata 48 tundi hiljem.

viljastamisel jahutatud spermaga jahutatakse sperma maha 4–5 kraadini ning lahjendatakse spetsiaalse lahjendiga. Kasutuskõlblik on jahutatud sperma kuni 5 ööpäeva, parim aeg kasutamiseks on 1–2 päeva pärast kogumist. Spermatosoidid elavad koera emakas kuni 5 päeva.

Sügavkülmutatud spermat saab säilitada väga pikka aega, seda hoitakse vedelas lämmastikus –196 °C juures. Sügavkülmutamiseks sobib vaid väga hea kvaliteediga sperma (liikuvus 70% ja enam). Kohe pärast ülessulatamist kontrollitakse sperma kvaliteeti, et hinnata spermatosoidide liikuvust. Viljastatakse kohe pärast sperma ülessulatamist. Sügavkülmutatud spermatosoidide eluiga emakas on 12–24 tundi. Viljastamist on soovitatav korrata 12tunnise intervalliga.
Sügavkülmutatud spermat säilitatakse spermapangas. Pole olemas kataloogi, kust saaks valida oma emaskoerale aretusisase ainult fotode järgi, sügavkülmutatud sperma kasutamine toimub koerakasvatajate omavaheliste kokkulepete alusel. Samuti korraldavad koerakasvatajad ise nii jahutatud kui sügavkülmutatud sperma transporti.

Viljastamine

Viljastamisprotseduuriks ei ole tavaliselt vaja kasutada narkoosi, kuna indleval emasel on hästi väljakujunenud seisurefleks. Vajadusel võib arst siiski narkoosi kasuks otsustada emaskoera ohutuse huvides, kui emane on rahutu ja püsimatu.

Loomulikul paaritusel satub sperma tupe põhja. Koerte kinnijäämine takistab sperma tagasivalgumist. Värske spermaga viljastamisel võib sperma viia samamoodi tuppe, kui on õige paaritusaeg – see tähendab, et emane on hormonaalselt uuritud.

Jahutatud või sügavkülmutatud spermaga viljastamisel tuleb sperma viia emakasse. Samuti tuleb emakasse viia värske sperma siis, kui sperma kvaliteet on halb. Emakaviljastamiseks on spetsiaalsed kateetrid või siis tehakse seda endoskoobi abil. Äärmisel juhul võib viljastada kirurgiliselt ka otse emakasse – seda meetodit kasutatakse äärmiselt harva.

Emane ei tiinestu täpselt ovulatsioonipäeval, vaid keskmiselt 1–2 päeva pärast ovulatsiooni. 3–4 päeva pärast ovulatsiooni hakkab emakakaelale moodustuma limakork, mis takistab sperma pääsu emakasse.

Iren Naarits, kennel Oshanameh’s
Meil on kogemusi kahe kliinikuga Soomes: Veteri kliinik Tamperes, kus meie koertele on teinud kolm viljastamist dr Tapio Palolahti, ja teine PetVeti kliinik Turus, kus külmutatud spermaga viljastamisi teeb dr Tiina Illukka. Tema juures oleme käinud kahel korral.

Külmutatud spermaga viljastamisel on koer üldnarkoosis, sest protseduur tehakse mitu päeva loomulikust paaritamise ajast hiljem, kuid selleks ajaks on koera emakakael juba sulgunud. Narkoosis loomale ei põhjusta kogu toiming ei valu ega ebamugavust.

Meie oleme kasutanud külmutatud spermat kahel põhjusel. Esiteks pika vahemaa tõttu (oleme toonud spermat USAst kokku kolmel korral) ja teiseks sellepärast, et isaskoer on surnud (vanim külmutatud sperma, mida oleme kasutanud, oli üle 15 aasta sügavkülmas oma õiget aega oodanud).

Eestis tegelevad koerte kunstliku viljastamisega:
dr Heinz Kask, Tallinna Jannseni loomakliinik
dr Laura Linntamm, Viljandi Männimäe loomakliinik
dr Rika Mölder, Rapla loomakliinik

Autor: Rika Mölder, allikas: ajakiri Lemmik

Märksõnad:

Tagasi