Me ei saa seda harjutust enne alustada, kui koer on täielikult omandanud rihmaga kõrvalkäigu. Arvesta, et kui koer on ükskord ära tabanud, et ilma rihmata ta võib plehku pista või mängida, siis on väga raske talle hiljem selgeks teha, et ka ilma rihmata tuleb kõrval püsida. Seepärast tee ilma rihmata kõrvalkäiku väga harva ja alguses sellises kohas kus pole välisärritajaid. Kuna sul puudub kindel side(rihm) koeraga siis äparduste puhul ei saa sa teda õigeaegselt takistada.
Koeral peab olema harjumus kuuletuda, kõrval püsida, alles siis võib ilma rihmata kõrvalkäiku teha.
Pigem KATSETA seda hiljem, kui et liiga vara!
(Olen siiski oma treeninggruppides alustanud selle harjutusega varem kui täielikult rihmaga kõrvalkõnd selge. Kuna kõik koerad pole ühe kiired õpingutes, siis paratamatult peab ühistreeningutes nii tegema! Edasijõudnute treeningtunni teises pooles sooritame enamus harjutusi ilma rihmata. Muidu käib õpetamine samamoodi, kui rihmaga kõrvalkõnni puhul - hoiad peibutist, milleks on maius, mänguasi, torakas või mis iganes, koera koonu juures aegajalt seda seljataha või õla juurde peites. Kuna shotlane on madalajalgne siis tekib oht, et ta hakkab aegajalt peibutisele järgi haarates jalgade ette karglema. Sel juhul võta ergutust vähemaks! Peale 3-4 sammulist sirget anna maiust või mängi! Pöördeid harjuta alles siis, kui sirged on selge.)
Lamamine ja püsivuslamamine
Püsivuslamamine on tarvilik eelkõige linnas. Poodi sisenedes võib siis koera jätta julgelt uksetaha, kartmata et ta kuskile ära jalutaks.(Shotlast siiski ei tasuks ilma kinni sidumata pikaks ajaks üksi jätta, kui üldse, sest tema armsus võib esile kutsuda inimsoo halvimad pooled!)
Õpetus algab algasendist(koer istub omaniku vasaku jala kõrval). Koerale antakse käsklus "lama" ning samalajal tehakse parema käega terav tõmme allapoole. Vasak käsi hoitakse koera turjal, et ennetada asendi muutmist. Kui koer lamab, kiidetakse(maius). Peale 2-3 sek. lamamist antakse koerale käsklus istu või jaluta. Harjutust korratakse nii kaua kui koer käsklusel "lama" ise(ilma otsese mõjutamistea) heidab lamama.(Loomulikult ei pea see toimuma koheselt ühe treeningu jooksul.
Üldiselt saab koera lamama ka ilma rihma tõmbeta, kui viid paremakäega tema koonu juurest maiuse maha ja vasakuga surud kergelt turjale. Koer tahtes maiust kätte saada vajub nii paratamatult ise lamamisasendisse. Probleem on vast selles, et saades lamades maiuse, krapsab seepeale koer kohe püsti või istuma. Peale mõningast harjutamist hakkab koer aga mõistma, et enne kui tõusta, tuleb oodata järgmist käsku, et siis jälle maiust saada! NB! Lamamist on küll kergem õpetada läbi istu asendi, kuid need koerajuhid, kes tahavad hakata osalema kuulekusvõistlustel võiksid siiski õpetada koera lamama seisa asendist! Istu asendist võib koer korrektse lamamise asemel õppida külitama, mis võistlustel osutub veaks.)
Nüüd muudetakse harjutus raskemaks. Andes käskluse "lama" eemaldume ühe sammu, kui koer muudab asendit korratakse käsklust range häälega. Kui koer juba püsib veidi aega lamamisasendis siis võib kõndida ümber koera ringselt, astuda üle koera ning pikendada vahemaad koerast. Koer peab olema kogu aeg rihmaotsas, et vajaduse korral saaks teda koheselt distsiplineerida.
Koer on omandanud käskluse kui püsib paigal 2-6 min. ja peremees on 25-30m kaugusel. (Edasijõudnud võivad õpetada koerale püsivuslamamist ka olukorras, kus nemad on 20-25m kaugusel peidikus, hiljem lisades sellele veel segavamomendi, kus lamavate koerte vahel kõnnivad võõrad inimesed. NB! Püsivust nõuda treeningu esimeses osas on raskem, kui teises, kus koer on juba saavutanud stabiilsuse!)
NB! Püsivuslamamise õpetamine nõuab kannatlikkust!
Autor Anu Oks
Tagasi
