Kromfohrlandi KoerKromfohrlandi koer on pärit Saksamaalt, tegu on vőrdlemisi noore koeratőuga, tőu aretamisega hakkas tegelema Ilse Schleifenbaum. Tõu nimi sai alguse Krom Fohri küngaste järgi, mis asusid kutsikate sünniküla lähedal.

Kromfohrlandi koer on aretatud seltsikoeraks, tőuna registreeriti ta 1955. aastal. Tõugu peetakse ka vahi- ja kaitsekoerana. Neid on kahte tüüpi, siledakarvalised ja karmikarvalised.

Kromfohrlandi koer on iseloomult energiline, temperamentne ja väga sotsiaalne. Oma perekonda on ta kiindunud, vőőraste suhtes reserveeritud. Armastab palju liikuda, sobib seega aktiivsele inimesele.

Kromfohrlandi koer on turjakőrguselt 38-46 cm, kaal 9-16 kg. Neid on sileda- ja karmikarvalisi, karv on lühike, keskmise pikkusega või pika pealiskarvaga. Värvuselt valge, helepruunide või tumepruunide laikudega, peas laubajoonis. Suured laigud kehal on soovitatavad.

 

PÄRITOLUMAA: Saksamaa.

KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE

KUUPÄEV: 12.10.1998.

KASUTUS: Seltsi- ja majakoerad.

̶

FCI KLASSIFIKATSIOON:

Rühm 9: Seltsi- ja kääbuskoerad.

Alarühm 10: Kromfohlandi koer.

Töökatseteta.

LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST

Kromfohrlandi koer on üks uuemaid saksa tõugusid, mida tunnustati rahvusvaheliselt alles 1955. aastal. Selle tõu aretamisega esimesena tegelenud Ilse Scheifenbaum elas Siegeni lähedal Nordrhein Westfaleniv lõunaosas „krom Fohr'i“ nimelises piirkonnas (tõlkes „kõver korts“). Siit ka tõu nimi „Kromfohrlanderi koer“. See tõug on pärinud oma armastusväärse temperamendi ja iseloomu oma esivanematelt ̶ karmikarvaliselt foksterjerilt ning suurelt vendeeni grifoonilt.

ÜLDMULJE

Keskmise suurusega. Karvatüübi järgi eristatakse kahte eraldi tüüpi:

• Karmikarvaline.

• Pehmekarvaline.

TÄHTSAD PROPORTSIOONID

Kere pikkus on pisut suurem kui turja kõrgus.

KÄITUMINE/ISELOOM

Kohanemisvõimeline, sõnakuulelik ja heatujuline seltsi- ja majakoer.

Võõraste suhtes üsnagi reserveeritud olekuga. Mõõduka jahiinstinkiga. Agressiivsus ja kartlikkus ei ole soovitavad.

 

PEA

KOLJUPIIRKOND:

Kolju: Kergelt ümmargune, ilma otsmikukühmuta. Otsmikuvolt märgatav.

Üleminek laubalt koonule: Hästi väljendunud.

NÄOPIIRKOND:

Ninapeegel: Keskmise suurusega, hästi avatud ninasõõrmetega.

Eelistatult must, lubatud on ka pruun.

Koon: Koonu pikkuse ja kolju pikkuse suhe 1:1. Koonu ja kolju teljed on paralleelsed. Koonuselg on sirge ning mõõduka laiusega. Eestning pealtvaates pisut koonu otsa suunas kitsenev.

Huuled: Tihedalt liibuvad, mitte liiga rasked. Huulte nurgad on pingul, tumeda pigmendiga.

Lõuad/hambad: Lõuad on tugevad, ühtlase ning täieliku käärhambumusega (42 hammast vastavalt koera hambavalemile), st ülemised lõikehambad katavad tihedalt alumisi ning hambad väljuvad lõualuust otse. Tanghambumus on lubatud.

Põsed: Tugevad põselihased. Põsed liibuvad tihedalt alalõuast ülalõuani ning sarnaluuni.

Silmad: Keskmise suurusega, ovaalse kujuga. Kergelt viltuse asetusega. Tumepruunid, keskmise tumedusega pruun on samuti lubatud.

Kõrvad: Kõrge asetusega kolju külgedel, pool-longus, kõrva murdekoht ei ole kolju ülajoonest kõrgemal. Kujult kolmnurksed, ümarate otsega. Asetsevad pea lähedal. Väga liikuvad, kantakse vastavalt meeleolule. Pisut longus kõrvad on lubatud.

KAEL

Profiil: Viltuselt tõusva joonega, kerge kaarega kukal.

Pikkus: Keskmise pikkusega.

Kuju: Tugev, seljapoolne osa on tugevate lihastega.

Nahk: Pingul, ilma kaelavoldita.

 

KERE

Ülajoon: Sirge joonega, turja kõrgusest pisut pikem.

Turi: Märgatav.

Selg: Tugev ja sirge. Keskmise pikkusega seljajoon.

Nimme: Pisut rinnakorvist kitsam, hästi arenenud.

Laudjas: Kergelt langeva joonega, hea lihastikuga.

Rind: Mõõduka laiuse ja sügavusega. Rinnakujoon on küünarnukkidega ühel joonel. Roided pisut kaardunud, rinnaku esiosa kergelt väljendunud.

Kõht: Nimme suunas tõusva joonega.

SABA

Kupeerimata, keskmise pikkusega, tugeva sabajuurega.

Saablikujuline, pisut rõngas saba on lubatud. Saba karvkate on kooskõlas kere karvkatte tüübiga. Puhkeasendis rippuv, pisut ülespoole keeratud otsaga. Aktiivses olekus kantakse sirbikujuliselt selja kohal.

JÄSEMED

ESIJÄSEMED:

Üldmulje: Eestvaates on esijalgade asend sirge ja vertikaalne.

Õlad: Hea lihastikuga, abaluu on mõõduka pikkusega ning kaldus.

Õlavarred: Õlavarre ja abaluu vaheline nurk umbes 110°. Hea lihastikuga.

Küünarliigesed: Kerega hästi sobivad, ei ole sisse- ega väljapoole pööratud. Nurk umbes 120°.

Küünarvarred: Pisut pikemad kui õlavarred. Tugevad ning maapinna suhtes vertikaalsed.

Kämblaliigesed: Hästi arenenud, ent mitte liiga tugevad ja jämedad.

Kämblad: Suhteliselt lühikesed, eestvaates moodustavad sirge jätku küünarvarrele. Külje pealt vaadatuna kerge kaldega.

Esikäpad: Kergelt kaardunud, tiheda asetusega varbad. Tugevad küüned, hästi arenenud padjandid, tugev pigment. Heledad küüned on lubatud.

 

TAGAJÄSEMED:

Üldmulje: Tagantvaates tagajalad sirged ja maapinna suhtes vertikaalsed.

Reie ülaosa: Tugeva lihastikuga. Puusaliigese nurk umbes 100°.

Reie alaosa: Kõõluseline, reie alaosa ja ülaosa vaheline nurk umbes 105°.

Kannaliiges: Sarnane kämblaliigestele, ent on maapinna suhtes

vertikaalsed. Ilma lisavarvasteta.

Tagakäpad: Sarnanevad esikäppadega.

KÕNNAK/LIIKUMINE

Voolujooneline ja aktiivne, ühtlaste sammudega. Esijalad sirutuvad kaugele ette, tagajalad on tugeva tõukejõuga. Meeldib hüpata, ei käi sammu.

NAHK: Pingul sidekoed. Pigmentatsioon vastavuses karvkatte märkidega.

KARVKATE

KARV:

• Karmikarvaline: Tihe, karmi tekstuuriga karv. Habemega. Turjal ja seljal ei ole karv pikem kui 7 cm. Külgedel on karv lühem ̶ umbes 3 cm. Karv seljal ning esi- ja tagajalgadel on karmim kui külgedel.

Pikem karv näol ja koonul. Karv kõrvadel on vastavuses kere karvkattega. Lühike ja pehme aluskarv.

• Pehmekarvaline: Paks, pehme tekstuuriga. Ilma habemeta. Turjal ja Karvkate on kerele liibuv. Karv on pikem kõrvadel, kaela alumises osas ning rinnal. Sabal on korralik tutt. Selgelt pikem karv esijalgade tagakülgedel ning reie ülaosal. Näol ja koonul on karv lühike. Lühike ja pehme aluskarv.

 

VÄRVUS:

Kerel: Põhivärvus on valge helepruuniga. Pruunid või väga tumepruunid märgid erineva suurusega laikudena või sadulana. Pruuni aluskarva puhul võivad karvaotsad olla mustad.

Pea peal: Helepruun, pruunide kuni tumepruunide märkidega põskedel, silmade kohal ja kõrvadel, mis asetsevad nii sümmeetriliselt kui võimalik ning neid eraldab katkematu valge joon, mis ulatub näoni või kuklani (sümmeetriline mask joonega).

KÕRGUS JA KAAL:

Turja kõrgus: 38-46 cm.

Kaal:

Isased: 11-16 kg.

Emased: 9-14 kg.

VEAD

Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning selle mõjust koera tervist ja heaolu silmas pidades.

TÕSISED VEAD:

• Heledad silmad.

• Pruunid märgid selgelt liiga heledad.

• Musta varjundiga laigud ilma pruuni aluskarvata.

• Märkide puudumine kehal.

• Silmatorkavalt ebaühtlased märgid pea peal.

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:

• Tasakaalustamata temperament (agressiivsus, argus).

• Ülehambumus või alahambumus.

• Rohkem kui kahe purihamba või rohkem kui 3 eespurihamba puudumine.

• Sinised silmad.

• Tasakaalustamata temperament (agressiivsus, argus).

 

 

Kasutajate viimased tegevused

2 nädalat tagasi
wall
Kerst kirjutas foorumisse postituse Neerupuudulikkusega koera toidusedel
Sept 05
5 kuud tagasi
videos
Apr 19
videos
Apr 19
10 kuud tagasi
profile
Latte laadis üles uue avatari.
Nov 08
wall
Otu kirjutas foorumisse postituse Koeral 2 kodu
Nov 08
12 kuud tagasi
wall
Kruusmar kirjutas foorumisse postituse Vene toy uriseb ja haugub
Sept 23

Uudised

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Alates sellest aastast tõstab siseministeerium esile parimaid teenistuskoeri ja siseturvalisuse... Loe edasi...

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Artiklid

  Küsimus: TervistKodus on mul 4aastane emane dobermann ning tekkinud on paar probleemi, mida ma ise ei suuda lahendada ning loodan, et keegi teine...
  Moskva valvekoer aretati NSV Liidus peale II maailmasőda. Ka tänapäeval on nad Ida-Euroopa maades populaarsed valve- ja seltsikoerad.Moskva valvekoer...
Mõni teismeline või täiskasvanud koer teeb omaniku meelehärmiks oma häda endiselt tuppa. Vahel eelistab koer selleks mõnda kindlat kohta, kuid mitte...
Kuidas tuli Teie perekonda esimene koer? Kuidas Teist sai "koerainimene" ? Meie perekonda tuli esimene koer ehk bernhardiin aastal 2000 ja kuna laps oli...