Kuidas koerad mõtlevadKoertele ei omistata tavaliselt võimet probleemi mõtlemise abil lahendada ega olukorda analüüsida. Ühesõnaga peetakse koeri tobukesteks ja sellistena neid ka koheldakse.

Te olete arvatavasti tuttav koerte käitumisprobleemide korrigeerimise programmidega, mis selgitavad, kui targad on koerad ja kuidas nad mõtlevad. Vale.

Enamus programme laseb koeraomanikel oma lemmiku vastu lausa sõja välja kuulutada. Keegi ei mõtle selle peale, mida koerad neist asjadest mõtlevad. Tegelikult viitavad kõik need programmid sellele, et koerad ei mõtle üldse, et nad kas reageerivad välisstiimulitele, näiteks robotitele, või käituvad geneetiliselt kodeeritud mudeli järgi.

Koertele ei omistata tavaliselt võimet probleemi mõtlemise abil lahendada ega olukorda analüüsida. Ühesõnaga peetakse koeri tobukesteks ja sellistena neid ka koheldakse.

Aga see mõttekäik ei ole õige. Koerad on targad. Nad suudavad omanikke mõjutada ja tavaliselt nad seda ka teevad. Nad suudavad seda teha seepärast, et enamus koeraomanikke ei ole kunagi võtnud vaevaks õppida mõtlema nagu koer.

Mitteverbaalse mõtlemise mõistmine


Me kõik mõtleme aegajalt, mida meie koer mõtleb. Kui me mõtleks valjusti, võibolla enne söögiaja lähenemist, kui koer meile äraootavalt otsa vaatab, siis võiksid meie mõtted olla alljärgnevad: "Küllap Pontu mõtleb, et millal toit küll valmis saab."

Tõenäoliselt kujutab Pontu ette toitmise-eelseid sõnu ja liigutusi ja ta liputav saba ning anuvad silmad ärgitavad teid seda rutiini alustama.

Suutmatus mõtteid sõnades väljendada ei tee koeri ebaintelligentseks. Isegi inimesed ei mõtle aktiivselt keele abil enne, kui nad tegelikult rääkima hakkavad. Näiteks, kui te olete lühikesel puhkusel Jaapanis ja kui te ei räägi seda keelt, õpite te arvatavasti kiiresti ära paar sõna. Kui kohalikud vaatavad teile hommikul otsa ja ütlevad "Ohio", taipate te õige pea, et nad ei soovi teada, kust te pärit olete, vaid ütlevad teile "tere hommikust".

Teie koera keele õppimise oskused on piiratud teatud sõnadega. Õnneks õpivad koerad kiiresti ära selle, mis on neile tähtis.Uuringud näitavad, et koerad mõtlevad visuaalsetes ning heli- ja lõhnakujundites. Selle teooria töötas välja vene teadlane V.S. Rusinov.

Poola teadlane Jerzi Konorski õpetas kolm koera ilastama ja toitu ootama iga kord, kui tuled vilkusid. Ta tegid seda iga paari minuti järel. Pärast paari katset hakkas koertel ila jooksma ja nad vaatasid koerataldriku poole ka siis, kui tuled ei vilkunud. Konorski tegi järelduse, et koertel tekkisid hallutsinatsioonid. Üks oli kindel: koerte peas liikus midagi.

Peaaegu kõik kujutavad midagi vaimusilmas ette. Sageli toob vaid mõte armastatud inimesest ta meile silme ette ja lemmikmuusikale mõeldes kuuleme seda sageli kõrvus. Need on positiivsed kujundid. Skaala teises otsas on kohutavad elamused, mis ainult ei kerki vaimusilma ette, vaid panevad meid ka võdisema.

Nii on see ka meie koertega. Kui me tuleme õhtul hilja koju või kui nad tunnevad meist liiga kõvasti puudust, kui me oleme nad liigselt ära hellitanud, muretsevad nad ka mõttes.

Nad võivad tuletada meelde meid ja meie tegevusi, näiteks diivanipatjade saputamist, plaatide, raamatute ja lehtede ära panemist, kingade jalga panekut. Lõpptulemusena püüavad nad neid tegevusi järele teha ning padjad lõpetavad põrandal, plaadid ja ajakirjad saavad külge hambajäljed, kingad tiritakse kapist välja. Kui nad ei saa olla meie seltsis, otsivad nad seltsi meiega seotud asjadest.

Aga kuna enamik koeraomanikke ei usu, et koerad oskavad mõelda, näevad nad selles tegevuses tõsiseid distsipliiniprobleeme.

Kutsika dilemma

Kujutage enesele ette kutsikat, kelle omanik saabub koju regulaarsel ajal ja kutsikas tervitab teda ülevoolava rõõmuga. See kogemus jääb koerale meelde ja ta hakkab teie koju saamist ootama.

Ühel päeval jääb omanik hiljaks ning kutsikas hakkab nägema kujundeid. Ta arvatavasti kujutab ette, et kuuleb samme, võibolla isegi näeb ust avanemas. Aga seda ei juhtu, kuigi peaks.

Tegemist on konfliktiga koera soovide ja reaalsuse vahel. Konflikt tekitab masendust, see omakorda ärevust, mis suurendab adrenaliini voolu verre veelgi. Kutsikas otsib midagi, mis rahuldaks ta vajaduse omaniku järele - ja ohvriks langevad ajakiri või raamat, mida omanik viimati luges ja millel on küljes tema lõhn.

Ja siis saabub omanik. Kutsikas alustab pahaaimamatult on rõõmsat poolhüsteerilist rituaali. Omanik asutab end sellega ühinema, aga märkab siis räsitud raamatut.Järgnev karistus on karm.

Psüühiline trauma

Vahejuhtumi tulemus on segadusse aetud kutsikas, kes ei tea enam, mida omanikust arvata. Seda sorti närvisüsteemi šokki nimetatakse nii inimeste kui loomade juures psüühiliseks traumaks. Konflikt tekib positiivse (dr. Jekyll) ja negatiivse (hr. Hyde) kujundi vahel.

See põhjustab omaniku kojusaabumisel masendust ja ängistust, eriti kui sama stsenaarium kordub mitu korda. Kuna kutsikas ei seosta karistust rikutud esemega, teeb ta seda uuesti, kuni suhe looma ja omaniku vahel on rikutud. Positiivsed kujundid hakkavad kaduma ja võivad asenduda negatiivsetega.

Selles etapis võivad paljud omanikud tulla järeldusele, et karistus ei olnud piisavalt karm ja seega muutuvad nad rangemaks. Suhe looma ja inimese vahel muutub halvemaks.

Rutiin jätkub ning omanik on valmis drastiliseks reaktsiooniks. Koer on ülitundlik omaniku meeleolumuutuste suhtes ning tunnetab, et miski on valesti. See tekitab tavaliselt uusi probleeme, näiteks alla laskmist, kui omanik tuleb koju või läheneb koerale.

Mõned koerad hakkavad käituma ebakindlalt, lipitsedes omaniku ees, kui see on kodus, ja tundes tast veelgi suuremat puudust, kui ta on ära. Masendus ja ängistus kasvavad ja omanik hakkab arvama, et koer on parandamatu.

APPI!


Selles punktis otsib omanik tavaliselt abi. Kui tal veab, leiab ta asjatundja, kes talle asja selgeks teeb. Aga palju tõenäolisemalt lõpetab koer tundlikkuse vähendamise programmiga, ta topitakse täis rahusteid, pannakse kogu päevaks puuri või aedikusse.

Kuna ükski neist meetmetest ei lahenda tegelikku probleemi, ei ole see meetod edukas. Suurem osa sellistest koertest lõpetab varjupaigas ja lõpuks pannakse magama. Aga asjad ei oleks sugugi nii sünged, kui omanikud saaksid aru, et koerad mõtlevad.

Märksõnad:

Tagasi