Küsimus:
Tere!
Olen 5 kuuse landseeri kutsika omanik ja sooviksin saada head nõu, kuidas õpetada koera autosse (pagasiruumi) hüppama. Kuna meie perel on suur maasturi tüüpi auto, siis esialgu tõstsime, kuni koera kaal kannatas ja ta ise veel hüpata ei ulatanud. Nüüd aga on koera kaal juba 32 kg ja tõstmine ei ole enam mõeldav ning sügisest tahaksin hakata koertekoolis käima, seega oleks see oskus hädavajalik. Olen üritanud meelitada kõikvõimalike maiuspaladega, kuid kahjuks sel hetkel ta huvi kaob, kui selle autosse paigutan.
Soovituste eest ette tänulik,
Tiia
Vastus:
Tere Tiia,
Landseer on massiivne tõug, mis areneb küll väga pikka aega, samas aga esimene aasta tohutu kiirusega (ma usun, et te olete sellest teadlik). Seetõttu on suurenenud koormus liigestel ning luudel, et kanda kiirest kasvust ning massist tulenevaid raskusi. Autosse mineku trenni, kui vaja kõrget ja rasket hüpet sooritada, alustatakse hüppetrennist ning madalatest takistustest looduses.
Massiivsetele ning suurtele tõugudele ei ole soovitav aga hüpetega tegeleda enne 18 kuu vanuseks saamist, just selleks, et vältida hüpetest kergesti tekkivaid vigastusi. See, et koer keeldub autosse hüppamast on loomulik, takistus on tema kaalu ja massi juures ohtlik. Uskuge, see vaev mis te esimene aasta-poolteist näete, et vältida hüppamist, on hiljem seda väärt. Hüpetest tekkivad vigastused annavad nii massiivsel tõul tunda kogu elu, vähendavad seega oluliselt looma elukvaliteeti ning nende ravi teie närvide hinnaga samuti (rääkimata rahalisest poolest).
Autosse hüppamist saab hilisemas eas harjutada nii. Alustatakse refleksi omandamist läbi madalate takistuste koos koeraga hüppamise ning premeerimise (omandatakse refleks: seos sõna ning hüppe vahel) ning alles seejärel tuuakse see vaikselt soovitud ebamugava takistuseni. Seega alustatakse väga väikestest takistustest 15-20cm (nt. kukkunud puud) ning edenetakse järkjärgult. Ebamugava tegevuse takistusteta sooritamiseks on vaja aega ning kannatust, kiirustades tekitame vaid ebameeldivaid seoseid ning lükkame edusammud veelgi kaugemale.
Kõige levinum viga, mida autosse mineku trennis tehakse, on sundimine; edutu ning süsteemitu (koera jaoks ei ole vahepeal arusaadavat õiget seost ja preemiat) meelitamine ning läbi selle meie enda jõuetusest tekkiv frustratsioon, mis annab koerale selge sõnumi, et tegemist ei ole meeldiva asjaga.
Meelitamine toimib ainult siis kui seda kasutatakse sihtpäraselt ning minnakse kiiresti üle õige ajastusega premeerimiseks, vastasel juhul õpib koer meelitamist võtma äraostmisena ning sellele reageerivad loomad reeglina, kas ise preemiat nõudes (näidates, et mina tahan midagi muud teha) või Teid ignoreerides (näitavad selgelt soovi lahkuda).
Meil aidatakse tõstes autodesse ka 50-60 kg- seid kutsikaohtu koeri, see on lihtsalt üks massiivsete suurte koerte ja gigantidega kaasas käiv, ületatav, esimese aasta ebamugavus (koos trepist allatuleku kontrolliga). Võimalused on veel luua sobiva kõrgusega koht kuhu saate auto tagaluugiga (kui see on ülespoole avanev) tagurdada ning koera sealt pealt autosse juhtida. Teiseks võimaluseks on veel autosse kaldtee tellimine, kui see vajalikuks osutub (selleks on vaja autosse avavuse alla äärde luua kinnituskohad, et kaldtee ei libiseks ning otstest torudega kaldtee, mille saab kinnituskohtade sisse asetada). Hea töömees saab sellega kindlasti ka ise hakkama, igal juhul konsulteerige enne ka automüüjaga kui tegemist on garantii alla käiva autoga.
Siinkohal tuleb kindlasti refleksi kujundamisel kasuks hea vundament teievahelisele suhtele ehk juhistaatuse kinnistamine , seoste loomine läbi õige ajastuse ning kontakti õppimine (neid teadmisi peaks teile jagama ka kutsikakool).
Loodan südamest, et leiate nii enda kui oma kalli koera jaoks parima lahenduse.
Soovitan käitumisalaste, enda perele ja koerale vastavate nõuannete saamiseks ning vundamendi loomiseks, kohapealset olukorra analüüsi, et näha võimalikke lahendeid. Selleks soovitan otse ühendust võtta Koerakuulajaga.
Parimate soovidega,
Kärt Pingas
Märksõnad:
Tagasi
