Küsimus:
Tere!
Ma lugesin Jan Fannelli raamatu "Koerakuulaja" läbi. Sain seda lugedes päris targaks ja aru paljudest koera käitumistest. Mul on 3.a. saksalambakoera segu. Teda pole peale tavaliste käskluste (istu, lama, anna käppa) käskluste õpetatud. Ma tahaks aga väga temaga suhteid parandada ja teda õpetada ning arvan, et ehk pole veel liiga hilja alustada.
Mul on seoses selle koerakuulaja meetodiga mitu küsimust tekkinud. Esiteks pean selgitama, et kui me ta kuuekuusena võtsime, oli ta juba väga arg koer (arvatavasti teda oli pekstud juhtmega, sest eriti kardab ta juhtmeid). Ise arvasime, et lihtsalt uus keskkond tema jaoks, aga see argus ei kadunudki ära ja meie muidugi siis nunnutasime teda ja nüüd ma näen et ta on ikka päris ära hellitatud.
Koer on meil päev läbi toas (8 tundi) - elame oma majas, kus aed on ümber. Ja kui ma koju tulen, on tal ju hirmus häda ja tahaks ta pissile lasta (nii nagu varem kogu aeg tegin). Ja ta nutab ja nutab ning ma ei tea kas on õige ikka lasta tal siis häda kannatada niikaua kuni ta aru saab. Üks kord võttis see tund aega, aga äkki ei tohiks niimoodi looma piinata?
Siis teine probleem on söömisega. Meil on ka väga aktiivne kassipoeg (7-kuune). Kui ma koeral võtan toidukausi eest ära peale sööki, kas on õiglane kassile toit ette jätta või pean kassilt ka toidu eest ära võtma?
Kolmas probleem on käskluse "kõrval" õpetamisega, ma ei oska talle seda kuidagi õpetada. Kas ta peab minu eest kõrvale tulema või tagant poolt. Kui ta istub minu ees ja ütlen "kõrval", tuues maiuse enda kõrvale, jalutab ta minema või hakkab muid trikke tegema. kardan, et see on minu enda ebakindlusest.
Ning veel neljas probleem on selles, et ma lasen teda ise aias joosta hommikul ja õhtul, et ta saaks häda teha, aga käin ka jalutamas. Jalutamisel ta muidugi enne aint tiris mind, praegu aga enne ei tahaks minna, kui ta käsklusi oskab. Aga kas tal segadust ei teki, kui ma vahel lasen ta niisama lahtiselt jooksma (ise muidugi kõnnin ka hoovis,sest ta on meil jooksu pannud) teinekord aga jalutades saab ta alles siis välja kui ta ilusti rahulikult kõrval käib? Toast muidugi mõlemal juhul lasen ta alles siis välja, kui ma ise väljas seisan ja enda juurde kutsun.
Vastuse eest ette tänades,
Reelika
Tere,
Rõõm kuulda, et Jan´i meetod ka teile läbi raamatu silmad avas! Õpetamine, kuulekus ja hierarhia on väga erinevad asjad. Hierarhia on kuulekuse ja igasuguse positiivse refleksikäitumise aluseks, kuulekust ja muud õpet saab kõige edukamalt teha just õigele hierarhia põhjale, mille tõttu koer teie käitumist oma käitumise loomiseks arvestab.
Argus tekib tihti läbi väga lihtsa aga traumeeriva kogemuse ning see mida antud kogemuse ajal nähakse võib jäädvustuda mällu kui antud hirme esile kutsuv mälupilt. Hirmud reeglina võimenduvad läbi fantaasia- minu kogemusel on koertel see täiesti olemas. Seega ei pruugi olla, et teda juhtmetega peksti, lihtsalt ebameeldiva sündmuse juures võis juhtmeid olla või oli ta juhtmega kinni seotud vms.
Nunnutamine on ara koera jaoks, nagu te raamatust isegi kogesite, üks kindlamaid viise tema ebakindlust süvendada. Hellitada võib aga suhtele korrigeerimise ajal alati vaid juhul kui ise olukorda kontrollite (alustate ja lõpetate hellitamise omal tahtel mitte koer ei nõua paid või ei tüdine ja keera ära teie paide eest). 8 tundi häda tagasi hoida on piin tihti ka inimesele. Antud juhul peaks olema koerale valitud väga kvaliteetne kuivtoit, mis oluliselt ei paisu seega ei vaja ka suurt kogust lisa vedelikku, see omakorda hoiab ära suurema häda tekkimise. Antud vanuses oleks muidugi ka lahenduseks kui koer saaks süüa kord päevas ning õhtul ja päevaks joogikogus reguleeritult ees (väike kauss). Sellisel juhul saate koju tulles ka mitte nii "jalad ristis" koeraga tegeleda. Õiged seosed tekivad koeral omakasu põhjal reeglina väga kiiresti, pingelises olukorras- nagu suur häda ja tugevad eelnevalt kujundatud refleksid- võib see aga kauem aega võtta. Järjepidevus viib aga sihile ja koer hakkab tasapisi ka ise mõistma, et rahulikus olekus on häda väiksem ning saab kiiremini välja.
Kassi toit peaks olema kindlasti eraldi tasemel või kohas kuhu koeral ei ole ligipääsu, ka kasside toidukordi tuleks reguleerida, et vältida valivat söömist ehk pirtsutamist ning kinnistada loomulikku looduslikku olukorda, kus toit ees ei seisa. Ükski loom ei ole rahul ja hakkab esinema meile mittemeeldivat käitumist, kui ta ei saa ennast kuidagi teostada. Toidu kontroll on üks koostöö ja teostamis viise, nii koertel kui kassidel. 7 kuusel kassil hakkab õige pea puberteet ning käitumine võib päris tormiliseks muutuda kui me ise talle mängu ja toidu kontrolliga eneseteostust ja eeskuju ei anna.
Kõrvale tuleku õpetamiseks on mitmeid erinevaid viise. Kui koeral ei ole refleksi veel kujunenud või kinnistatakse refleksi erinevatel viisidel sama sõnaga, on ka tulemus väga visa tulema. Reeglina toimibki sel juhul koerapoolne olukorra ignoreerimine kuna tema jaoks ei ole käitumises selgust ega piisavat kasutegurit. Kõrvaltuleku õppeks oleks vaja teil siiski juhendite saamiseks koolitaja juurde pöörduda. Järjepidev ühtne käitumine ning eelnev tugev motiveering on see, mis annab teile tulemused.
Jalutama minnes ei teki segadust rihmas liikumise ning vabalt oleku vahel. Küll aga tuleks mõlemas olekus harjutada kontakti ning kontrolli läbi kavalate käitumismallide, mis mõjutavad koera käitumist ja enesekontrolli. Kindlasti peab kontakt ning enesekontroll aga uksest väljumisel ning vahetult peale ust, erinevate olendite/autodega kohtumisel, ning koer austama teie luba tulla ja minna ning teie käitumise järgi ise suunduda. Ka neid saate õppida koolitaja juhendamisel.
Hierarhia loomise, probleemse käitumise ennetamise ja kontrolli alla saamise ning seeläbi ka kuulekusprobleemidega tegelevad ka koerakuulajad. Soovikorral, kui iseseisvalt jääb üles küsimusi või ei suuda tulemust saavutada, tuleks kindlasti pöörduda koerakuulaja poole konsultatsiooni saamiseks.
Parimate soovidega,
Kärt Pingas
Koerakuulaja
Koer on meil päev läbi toas (8 tundi) - elame oma majas, kus aed on ümber. Ja kui ma koju tulen, on tal ju hirmus häda ja tahaks ta pissile lasta (nii nagu varem kogu aeg tegin). Ja ta nutab ja nutab ning ma ei tea kas on õige ikka lasta tal siis häda kannatada niikaua kuni ta aru saab. Üks kord võttis see tund aega, aga äkki ei tohiks niimoodi looma piinata?
Siis teine probleem on söömisega. Meil on ka väga aktiivne kassipoeg (7-kuune). Kui ma koeral võtan toidukausi eest ära peale sööki, kas on õiglane kassile toit ette jätta või pean kassilt ka toidu eest ära võtma?
Kolmas probleem on käskluse "kõrval" õpetamisega, ma ei oska talle seda kuidagi õpetada. Kas ta peab minu eest kõrvale tulema või tagant poolt. Kui ta istub minu ees ja ütlen "kõrval", tuues maiuse enda kõrvale, jalutab ta minema või hakkab muid trikke tegema. kardan, et see on minu enda ebakindlusest.
Ning veel neljas probleem on selles, et ma lasen teda ise aias joosta hommikul ja õhtul, et ta saaks häda teha, aga käin ka jalutamas. Jalutamisel ta muidugi enne aint tiris mind, praegu aga enne ei tahaks minna, kui ta käsklusi oskab. Aga kas tal segadust ei teki, kui ma vahel lasen ta niisama lahtiselt jooksma (ise muidugi kõnnin ka hoovis,sest ta on meil jooksu pannud) teinekord aga jalutades saab ta alles siis välja kui ta ilusti rahulikult kõrval käib? Toast muidugi mõlemal juhul lasen ta alles siis välja, kui ma ise väljas seisan ja enda juurde kutsun.
Vastuse eest ette tänades,
Reelika
Vastus:
Tere,
Rõõm kuulda, et Jan´i meetod ka teile läbi raamatu silmad avas! Õpetamine, kuulekus ja hierarhia on väga erinevad asjad. Hierarhia on kuulekuse ja igasuguse positiivse refleksikäitumise aluseks, kuulekust ja muud õpet saab kõige edukamalt teha just õigele hierarhia põhjale, mille tõttu koer teie käitumist oma käitumise loomiseks arvestab.
Argus tekib tihti läbi väga lihtsa aga traumeeriva kogemuse ning see mida antud kogemuse ajal nähakse võib jäädvustuda mällu kui antud hirme esile kutsuv mälupilt. Hirmud reeglina võimenduvad läbi fantaasia- minu kogemusel on koertel see täiesti olemas. Seega ei pruugi olla, et teda juhtmetega peksti, lihtsalt ebameeldiva sündmuse juures võis juhtmeid olla või oli ta juhtmega kinni seotud vms.
Nunnutamine on ara koera jaoks, nagu te raamatust isegi kogesite, üks kindlamaid viise tema ebakindlust süvendada. Hellitada võib aga suhtele korrigeerimise ajal alati vaid juhul kui ise olukorda kontrollite (alustate ja lõpetate hellitamise omal tahtel mitte koer ei nõua paid või ei tüdine ja keera ära teie paide eest). 8 tundi häda tagasi hoida on piin tihti ka inimesele. Antud juhul peaks olema koerale valitud väga kvaliteetne kuivtoit, mis oluliselt ei paisu seega ei vaja ka suurt kogust lisa vedelikku, see omakorda hoiab ära suurema häda tekkimise. Antud vanuses oleks muidugi ka lahenduseks kui koer saaks süüa kord päevas ning õhtul ja päevaks joogikogus reguleeritult ees (väike kauss). Sellisel juhul saate koju tulles ka mitte nii "jalad ristis" koeraga tegeleda. Õiged seosed tekivad koeral omakasu põhjal reeglina väga kiiresti, pingelises olukorras- nagu suur häda ja tugevad eelnevalt kujundatud refleksid- võib see aga kauem aega võtta. Järjepidevus viib aga sihile ja koer hakkab tasapisi ka ise mõistma, et rahulikus olekus on häda väiksem ning saab kiiremini välja.
Kassi toit peaks olema kindlasti eraldi tasemel või kohas kuhu koeral ei ole ligipääsu, ka kasside toidukordi tuleks reguleerida, et vältida valivat söömist ehk pirtsutamist ning kinnistada loomulikku looduslikku olukorda, kus toit ees ei seisa. Ükski loom ei ole rahul ja hakkab esinema meile mittemeeldivat käitumist, kui ta ei saa ennast kuidagi teostada. Toidu kontroll on üks koostöö ja teostamis viise, nii koertel kui kassidel. 7 kuusel kassil hakkab õige pea puberteet ning käitumine võib päris tormiliseks muutuda kui me ise talle mängu ja toidu kontrolliga eneseteostust ja eeskuju ei anna.
Kõrvale tuleku õpetamiseks on mitmeid erinevaid viise. Kui koeral ei ole refleksi veel kujunenud või kinnistatakse refleksi erinevatel viisidel sama sõnaga, on ka tulemus väga visa tulema. Reeglina toimibki sel juhul koerapoolne olukorra ignoreerimine kuna tema jaoks ei ole käitumises selgust ega piisavat kasutegurit. Kõrvaltuleku õppeks oleks vaja teil siiski juhendite saamiseks koolitaja juurde pöörduda. Järjepidev ühtne käitumine ning eelnev tugev motiveering on see, mis annab teile tulemused.
Jalutama minnes ei teki segadust rihmas liikumise ning vabalt oleku vahel. Küll aga tuleks mõlemas olekus harjutada kontakti ning kontrolli läbi kavalate käitumismallide, mis mõjutavad koera käitumist ja enesekontrolli. Kindlasti peab kontakt ning enesekontroll aga uksest väljumisel ning vahetult peale ust, erinevate olendite/autodega kohtumisel, ning koer austama teie luba tulla ja minna ning teie käitumise järgi ise suunduda. Ka neid saate õppida koolitaja juhendamisel.
Hierarhia loomise, probleemse käitumise ennetamise ja kontrolli alla saamise ning seeläbi ka kuulekusprobleemidega tegelevad ka koerakuulajad. Soovikorral, kui iseseisvalt jääb üles küsimusi või ei suuda tulemust saavutada, tuleks kindlasti pöörduda koerakuulaja poole konsultatsiooni saamiseks.
Parimate soovidega,
Kärt Pingas
Koerakuulaja
Tagasi