Kutsika arenguetapid, sotsialiseerimine

 

Kui kutsikas sünnib on ta kurt ja pime, oma haistmise abil leiab ta üles ema nisa. Algab pidev őppimisprotsess, mis kestab kogu elu. Alates 14 elupäevast on kőik negatiivsed ja positiivsed mőjud kutsika edasise käitumise ja iseloomu arenemise suhtes pöördumatud, kahjuks ei saa neid enam ka koolitusega muuta. Ema käitumismudel kandub üle kutsikatele! SEEGA – KASVATAJA VASTUTUS!

Hea kasvataja alustab kutsikate sotsialiseerimist – ta laseb kutsikatel kasvada normaalses elukeskkonnas kőigi oma helidega – autod, tolmuimeja helid, kukkuvad potikaaned jne,jne, tutvustab kutsikale teisi loomi, inimesi, lapsi jne.

HEA KASVATAJA PEAB MEELES, ET 4 – 7 NÄDALAL KOGETU MŐJUTAB KOERA KOGU TEMA ELU! Kőik mis kutsikas kogeb ja őpib jääb talle püsimällu igaveseks. Tähtsaimad instinktid enne 8-ndat elunädalat on toiduhankimise- ja saagipüüdmiseinstinkt. Kasvataja ülesanne on neid instinkte vőimalikult palju arendada, näiteks lastes kutsikal osa toitu ise otsida. (Tőmmatakse “toidujälg”). See arendab kutsika aju.

Umbes 7 - 8 nädalaselt tuleb kutsika ellu radikaalne muutus – ta saab endale uue kodu ja perekonna. Sotsialiseerimise magus aeg jätkub, kutsikas peab harjuma inimestega, inimese häälega, puudutustega. Samas peavad kőik kogemused olema positiivsed. Vii teda autoga sőitma, vőimalikult palju erinevatesse kohtadesse, külla jne.

ÄRA LAHKU “VŐŐRAST” KOHAST KUTSIKAGA ENNE, KUI TA ON RAHUNENUD! St näiteks külas olles mitte enne, kui peale uudistamist ja kohanemist heidab kutsikas rahulikult puhkama. Kutsikaga tuleb palju mängida, et ergutada tema meeli, alusta kutsika őpetamist mängu kaudu, ta őpib uskumatult kiiresti ja kőik őpitu jääb talle sügavasse mällu. TEGELE KUTSIKAGA NII PALJU KUI VŐIMALIK! Sa ei saa iial seda aega tagasi.

Kutsikas on loomult uudihimulik, julgusta teda tutvuma ümbrusega. Organiseeri talle palju uusi, kuid häid kogemusi! 8 nädalaselt őpib kutsikas ära hirmu tähenduse, ole väga tähelepanelik, et ta ei saaks sellel ajal negatiivseid emotsioone ega ehmataks. Jälgi hoolega oma käitumist, paku kutsikale turvatunnet, őpeta talle “elus hakkama saamist”.

Mida siis teha, kui kutsikas ehmatab? Tőenäoliselt jookseb kutsikas su selja taha peitu, jää ise täiesti rahulikuks, ära hakka teda haletsema, sellega vaid süvendad ta hirmu – näiteks haiguta, see on tugevalt rahustav signaal, mängi temaga, juhi ta tähelepanu mujale. Väldi sellist käitumist mida ta vőib tőlgendada hirmu eest kiitmisena. Näita kogu oma olemusega välja, et kőik on OK, midagi hullu pole juhtunud. Julgusta teda uudistama koos sinuga seda hirmuallikat, ole oma hoiakult optimistlik, ta tunnetab su emotsioone. Ja peagi läheb hirm üle.....Kutsikas tunnetab, et oled hierarhiast temast kőrgemal seisev, tasakaaluks, julge, őiglane.

PAKU KUTSIKALE ARMASTUST, HELLUST JA TURVATUNNET! Jah, see arenguperiood on niivőrd tähtis, et teadjamad soovitavad kutsika uude kodusse anda kas 7 nädalaselt vői siis juba 3 kuuselt.

3 – 5 kuuselt sotsialiseerimine jätkub, kutsikas leiab endale koha perekonna hierarhias, selgub, kes on karjajuht. ŐPETA, SUUNA KOERA ŐIETI KÄITUMA, MÄNGI JA TEGELE TEMAGA! Kui vaktsineerimised on tehtud, mine kindlasti sotsialiseerimisgruppi ehk kutsikakogunemistele.

KULDREEGEL – IGAS UUES JA KUTSIKA JAOKS VŐŐRAS OLUKORRAS OLE TALLE MORAALSEKS TOEKS! PEA ALATI MEELES, ET KUTSIKAS ŐPIB LÄBI KOGEMUSTE, NII HEADE KUI HALBADE!

ENIMLEVINUD VEAD KUTSIKA SOTSIALISEERIMISEL/KASVATAMISEL:

1. Kutsikas hoitakse saja luku taga, kardetakse, et kuna vaktsineerimised on tegemata, siis enne ei saa sotsialiseerida. Saab küll! Helidega on vőimalik harjutada kodus, külas käimine on turvaline, kui seal pole vaktsineerimata koeri. Ja mingil määral on kutsikal ka oma emalt saadud immuunsus, vali oma südametunnistuse järgi nö kuldne kesktee.Käi kutsikaga näiteks kohtades, kus ei liigu palju koeri. Haigused vőivad levida ju ka kingade kaudu – seega surnud ring.

2. Kutsikas haaratakse kohe sülle, kui möödub vőőras (sageli suurt kasvu) koer vői vőőras inimene – őpetame sellisel moel teda koerte ja inimeste suhtes asotsiaalseks ja umbusklikuks. Kindlasti saad endale tulevikus vőőraste koerte ja inimeste peale haukuva koera, sest sina ju karjajuhina talle őpetasid, et midagi imelikku on lahti......

3. Kutsikat karistatakse tema peale karjumisega vői koguni füüsiliselt. No jah, kui endale pisutki selgeks teha, kuidas peaks käituma karjajuht, on siin kommentaarid mőttetud. Ebakindel, närviline ja kergesti ärrituv inimene ei ole kindlasti karjajuht. Veel vähem see, kes peab oma füüsilist üleolekut nőrgema peal tőestama.

4. Kutsikale ei őpetata üksi olemist. Üksiolemist tuleks őpetama hakata siis, kui koer on oma uue koduga harjunud ja tunneb end seal turvaliselt. Alguses piisab, kui peremees läheb lihtsalt paariks sekundiks teise tuppa, hiljem pikendatakse seda aega järk järgult. Kőige paremini őnnestub see siis, kui kutsikas on söönud vői väsinud. Üks vőimalus on ka kasutada enne ära minekut mingit kindlat väljendit, näiteks “Lähen ära, ole tubli” vms. Siis peaks koer minema oma asemele puhkama. Muide, kasulik on teada, et kui karjajuht on ära, kari puhkab. Sageli on üksindusahistuse vallandajaks karjajuhi positsiooni puudumine, aga loomulikult on oma roll siin ka geneetikal ja hormonaalsel eripäral.

5. Kutsikale ei vőimaldata kontakte vőőraste inimestega vői on need kontaktid ebameeldivad. Kui kutsikas on aravőitu, ära lase vőőrastel teda ehmatada, veel enam, ära lase vőőrastel teda katsuda ja tema poole liikuda. Las kutsikas vőtab ise vőőraga kontakti, vőőras vőiks vaikselt kükitada ja sina kutsikat rőőmsa hääletooniga julgustada. Kui hirm on väga suur, tuleb maiusega meelitada vőőrale lähenemist, nagu igasuguse probleemkäitumise puhul tasa ja targu.

6. Kutsikat ei harjutata füüsilise kontaktiga – karvahooldus, hammaste näitamine, küünte lőikamine jms.

7. Kutsikale ei őpetata olema oma peremehega kontaktne – kutsikas peab maast madalast harjuma hoidma end oma karja lähedusse ja vajadusel pidama oma peremehega silmsidet. Jäme viga tehakse, kui hakatakse näiteks kutsikale järele jooksma, ta vőtab seda mänguna, ja väga pőneva mänguna.

8. Kui kutsikas tuleb turvatunnet otsima, lükatakse ta eemale – suur viga, see vähendab koera usaldust oma karjajuhi vastu. Sa pead alati oma koerale pakkuma turvatunnet, olema rahulik ja kindlameelne. Muidugi mőista, ei pea sa teda kartmise ajal kiitma – sa ju ei taha tema hirmu süvendada.

ARENGUETAPID:

4 – 7 nädal: kiindumine oma karja, kutsikas peaks palju suhtlema eriti inimestega, sotsialiseerimine tähtis, see periood jääb kasvataja südametunnistusele

8– 12 nädal: kiire őppimise periood, kutsikas peaks őppima käsklused ja muud vajalikud sőnad, ta on väga őpihimuline,sotsialiseerimise magus aeg, kutsikas on kőikidele mőjutustele äärmiselt vastuvőtlik, kőik mis ta őpib siirdub talle püsimällu!

13 – 17 nädal: kutsikas ei ole enam nii sőltuv oma peremehest, ta otsib omale koha karjahierarhias, sellel perioodil ei tohiks kutsikas kunagi vőta oma peremeest nt sikutamismängudes (erandina arg kutsikas, kellele tahetakse spetsiaalselt őpetada enesekindlust), peremees peaks palju kutsikat aktiviseerima, andma talle probleemülesandeid

5 - 6 elukuu: kutsikas on väga aldis autoriteedile, naudib őppimist ja peremehega koosolemist. NB! Kui omanik sellel perioodil ei suuda oma kutsikale selgeks teha, kes on karjajuht, hakkab koer pidevalt üritama seda positsiooni endale üle vőtta, selles vanuses peab koerale lőplikult selgeks saama, missugune on tema positsioon karjahierarhias

7 – 12 elukuu: puberteet, koer vőib olla tasakaalutu, sőnakuulmatu, meeleolu muutlik, eriti isane koer vőib üritada endale karjas paremat positsiooni haarata, koera tuleb suhtuda mőistvalt, kuid järjekindlalt, treeningutes vőib pidada ka väikese pausi, selle asemel tasuks koera hoopis aktiviseerida.


Tagasi