Loomasõbrale tundub lemmikust rääkides kohatu puudutada rahateemat, ometi peaks kutsikat perre võtta soovijad teadma, et uus pereliige viib aastas keskmiselt 700 eurot.
Seda muidugi siis, kui koer haigeks ei jää. Loomulikult võib looma pidades nagu enda söömise ja tervisehoidmise puhul läbi ajada vähesega, aga teadupärast pole kõige odavam tervisele parim.
Loomaarst Marti Lasn tõdeb, et igale koerale on loodus kaasa andnud mingi ressursi ja inimese ülesanne peaks olema seda maksimaalselt toetada. Teisisõnu, tuleb teha kõik selleks, et loom võimalikult terve ja rõõmus oleks ning seega kauem elaks.
Koerapidaja põhiline kuluallikas on toit. Koeratoite müüakse eri hinnaga. Marketitest saab 20 euro eest suure kotitäie kuivtoitu, loomakliinikust ostes peaks sama koguse eest välja käima kuni 60 eurot.
Kas odavat ja kallist toitu söövate koerte tervis on erinev? Kui supermarketi odavtoitu süüa kuu või paar, ei juhtu midagi, nentis Lasn. Küll võivad sellest toidust pikema aja jooksul mõnel koeral tekkida näiteks naha- või seedeprobleemid.
Lasna selgitust mööda saab teatava toiduga haigestumist vähendada. “Loomulikult ei saa väita, et kui sööd kallist toitu, haigeks ei jää,” lisas loomaarst. “Aga mingitesse haigustesse haigestumise riski saab kindlasti toiduga vähendada.” Seega on üsna tõenäoline, et mida odavam toit, seda suurema tõenäosusega tuleb ükskord teekond kliinikusse ette võtta.
Laias laastus arvestades sööb 40kilone koer (normaalkaalus labrador kaalub 35 kilo ümber) kõrgekvaliteedilist toitu 50-60 euro eest kuus. 80kilose dogi puhul tuleb arvestada topeltkogustega. Paarikilone koer suudab aga kõige kallimaidki krõbinaid süüa vaid 10-15 euro eest.
Koera võib sööta inimeste toidugagi, aga siis tuleb koostada põhjalik menüü, et loom kõik vajalikud toitained kätte saaks.
Isegi kui loom tundub terve, oleks mõistlik vähemalt korra aastas temaga tervisekontrollis käia. Selleks kulub kliinikust olenevalt ligikaudu 30 eurot.
Kindlasti tuleb igal koeral regulaarselt tõrjuda nii sisemisi kui väliseid parasiite ja teha vaktsineerimised. Selleks läheb keskmise suurusega koera puhul 80-100 eurot aastas.
Loomadel oma haigekassat pole ning kogu ravi ja operatsioonid peab kinni maksma omanik. Et maandada riski kanda tuhandetesse kroonidesse ulatuvaid raviarveid, tasuks tutvuda lemmikloomakindlustuse pakkumistega ja vaagida, kas oleks mõistlik see endalegi teha. Tõsi, kindlustada saab vaid tõukoeri.
Kas on tervemaid ja haigustele altimaid koeratõuge? Lasn ei taha konkreetseid tõuge nimetada, küll möönab ta, et üldjuhul on väiksematel tõugudel (näiteks terjeritel) tervis tugevam. Jahi- ja teenistuskoerteks aretatud tõudki on enamasti tugevama tervisega.
Üle 30kiloste koerte omanikud peaksid teadma, et loomal kipuvad liigeseprobleemid tekkima. Üks riskifaktoreid on ülekaal.
Üle- või valesti toitmine ongi sagedasemaid koera haigestumise põhjuseid.
Loomaomanik arvab, et lemmik tahab toidu suhtes vaheldust, ja annab peale kuivtoidu talle enda toidulaualt näiteks grill-liha või šokolaadi. Need aga võivad koeral naha- ja seedehaigusi põhjustada.
Lasn räägib oma igapäevatöös nähtu põhjal, et vastseid loomaomanikke tabab rida ebameeldivusi, kui enne koera võtmist ei tehtud küllaldaselt luuret. Nimelt on teatavatel tõugudel soodumus kindlatele haigustele.
“Inimesed lähtuvad valikut tehes looma välimusest ning iseloomust ega taipa huvi tunda tema tervise vastu,” märkis loomaarst.
Lasn soovitab enne koeraostu läbi käia kliinikust ja uurida soovitud tõu kohta loomaarstilt.
“Me saame rääkida, milleks inimesed võiksid valmis olla, kui mingit tõugu koer koju tuuakse,” selgitas Lasn. “Suurt pettumust võib inimese nägudelt lugeda, kui inimene näeb ravikulusid, mis võivad olla isegi suuremad, kui kutsikas maksis.”
Tagasi
