Kutsikad ja tuppa häda tegemine
1. Kutsikas teeb reeglina häda kohe peale ärkamist. Une ajal jätkab soolestlik oma tööd ning uriin jätkab põie täitmist. Ärgates aktiviseerub keha ning liikumisega ka füsioloogilised protsessid, mis sunnivad keha jääkidest vabanema.

Tähtis on meeles pidada, et kutsikad magavad lühikest aega, mitu korda päevas, seetõttu tuleb nendega ka mitu korda päevas, häda tegemiseks, ettenähtud kohal (jalutamas) käia.

2. Samuti kõige loogilisem häda tegemise aeg on viivitamatult peale pikemast ööunest ärkamist.

3. 10 minutit peale sööki on reaalne oodata kutsikalt loomulikku soovi häda teha. Olenevalt tingimustest võib aeg peale sööki olla 10-20 minutit ning kui eelnevad tingimused on olnud sellised kus ta ei ole saanud häda teha nt. peale ärkamist on kohe sööma asutud, võib häda tekkida koheselt peale söögi/joogi manustamist.

Peale sööki tekitab häda mao füsioloogiline funktsioon, mille tagajärjel (seedimiseks lisanduvate ainete kogunemisel makku) tekib sooltes liikumine, mis sunnib ette kogunenud, seeditud ained, väljapääsu poole (häda). Kuna kutsikatel ei ole veel kontrolli oma väljaheiteid kontrollivate lihaste üle, ongi reaktsiooniks kohene häda tulemine.

Kuna kutsikaid toidetakse reeglina, vastavalt vanusele, kolm-neli korda päevas, tuleb neid ka peale toitmist koheselt häda tegemiseks ettenähtud kohta viia (see teeb juba ärkamisega koos vähemalt 5 korda päevas).

4. Ka eelnenud aktiivne tegevus, mis kiirendab seedimise protsessi, sunnib soolikad aineid edasi sundima ning tekitab seetõttu häda. Seega on loogiline, et peale mängu või muud aktiivset tegevust, tekib samuti üsna kiiresti häda. Siin kehtivad samad taustreeglid, 10-20 minutit mängu algusest on tavaline häda tekkimise aeg.

Nagu ülaltoodust näha võib kutsikal, tema teadlikust tahtmisest olenematult, häda tekkida oluliselt tihemini kui algselt ollakse valmis temaga õigesse häda tegemise kohta jooksma.

5. Peale nende, füsioloogiliste näitajate (söömine, ärkamine, aktiivne füüsiline tegevus), mille mõjul häda tekib on lisaks veel nii tingimatust- (loomulik reaktsioon lõhnale ehk samasse kohta häda tegemine ja märgistamine) kui tingelisest refleksist (erutus nt. hirm, ehmatus, kohtumiserutus) tekkivad häda tekitavad reaktsioonid (reaktsioonid, mille mõjul kiireneb soolte tegevus ning lõdvenevad automaatselt häda kinnihoidvad lihased).

Kõike seda arvesse võttes peab ajal kui kutsika lihased ja enesekontroll ei ole veel välja arenenud, arvestama juhuslike koduste “õnnetustega”. Need õnnetused ei ole kutsika puhul kunagi tahtlikud (tahtlik, sihilik, meelega tehtud käitumine: käitumine, enne mille toimumist omatakse infot tegevuse võimaliku ja soovitava tagajärje üle; tahtmatu käitumine: refleksi- ja instinktipõhine käitumine)

Õnnetusi juhtub, ükskõik kui hästi ettevalmistatud või organiseeritud me ka ei ole, kuna:

a. Kutsika häda kontrollivad lihased on veel arengujärgus ning ei suuda veel tagada nõutavat kontrolli.

b. väikese suurusega põis ning soolestik, mida ei anna võrrelda vanema looma omaga, ei mahuta endas veel niipalju jääkaineid. Seetõttu on ka soolte ja põie tühjendamisvajadus tihedam ning füüsilise tegevuse järgne surve sooltele ja põiele, kiirem.

Vastavalt kodus kutsikaga tegelevate inimeste käitumisele (nt. toitmis- ja mänguaegade graafiku muutmisele) muutuvad ka häda tegemise ajad. Häda õigesse kohta tegemise treenimiseks, on oluline hoida, kuni kutsika lihaste arenemise ja kontrolli suurenemiseni, ühtset puhkeaja, söömis- ja mänguaja graafikut, mida sul endal on kergem jälgida.

VEAD:

1. Esimene viga mida tehakse on kutsikat koju tuues. Nimelt tuuakse ta kohe sülest tuppa, laskmata ettenähtud kohale teda enne häda tegema. Toas aga on kutsikal palju aktiivset tegevust, uute asjade ja inimeste uurimist, erutuvust, mille tagajärjel tekib häda. Esimene õnnetus ongi juhtunud ning tuppa lõhn jäetud (olenevalt vanusest ja lihaste arenguastmest, võib kutsikas häda teha ühel ringkäigul ka mitmesse kohta). Treeningprotsessile tähendab see aga paarinädalast tagasilööki.

2. Esimese “uue kutsika” uudsus tuhinaga kinnitatakse “õnnetuse”  õigsust tähelepanuga (oi vaata mis sa tegid ai ai, fuu), tekitatakse koristamisest sündmus (ei karistata ja ignoreeritakse=õige AGA tekitatakse uut huvitavat, ärevat tegevust, mil joostakse lapi järgi ja kutsika jaoks uus mängukaaslane teeb talle rõõmu oma neljakäpukil maas tegutsemisega) kõik ümberringi aga kinnitavad seda uudsusest tuleneva jätkuva huviga (sagimine, kutsika tähelepanu püüdmine, paitamine, hellitamine jne. jne.).

3. Hullemal juhul aga kujundatakse tingeline refleks karistusega, luues inimese ja hädategemisega ebameeldiv kogemus, hirm, mille tagajärjel kardab kutsikas häda teha ning teeb seda alati “õnnetusena” kuskile peitu pugedes või põgeneda püüdes poolelt kõnnilt. Olenevalt kutsika närvitüübist, võib loomuliku tegevuse karistamine (karjumise, ärritunud riidlemise, füüsilise karistusega) panna aluse käitumisele, mis kujuneb kartlikuks, närviliseks või argusest agressiivseks.

PEA MEELES:

Kutsikaga koju tulles, mängu lõpetades, sööki lõpetades, unest ärkamisel tuleb ta esimese asjana koheselt viia häda tegemiseks ettenähtud kohta ning viibida seal häda tegemise ajani ning kiita ja premeerida soovitud tegevust.

kui ta on viidud häda tegemiseks vastavale kohale, ära kunagi alusta kutsikaga mängu või paku talle mingit muud alternatiivset tegevust (ära kutsu enda juurde, ära jookse eest ära jne.). Kui ta hakkab häda tegema korda rõõmsa häälega juhendit “häda”. Oota kuni häda on tehtud ning tegele kiitmise ja mängimisega alles peale seda.

Koertel on kaasasündinud territoriaalinstinkt nagu kassidelgi. Osa sellest on territooriumi märgistamine, see tähendab, et uriini lõhna tundes märgistatakse edaspidi seda sama kohta instinktiivselt, tekitades käitumisest “surnud” ringi ja omanikus meeleheidet paranematust märgistamise “haigusest”.

Õnnetused tuleb koheselt puhastada ja desinfitseerida. See on oluline nii kutsika kui vanema koera puhul. Kui kasutad puuri või kohta toas pissimiseks, muretse ööseks veterinaari juurest imevaid kilepõhjaga aluseid. Need imevad õnnetuse endasse ning ei lase sel põrandale ja magamisasemele lõhnu jätta. Puhastamisel ei tohiks kasutada ammoniaaki sisaldavaid puhastusaineid, need meenutavad koerale pissihaisu.

Kutsikat ei tohiks kunagi majja üksi kondama ja elu uurima jätta. Ta võib endale viga teha, midagi mürgist degusteerida või ebasobiva asja endale mängimiseks/närimiseks võtta. Esimestel kuudel peab kutsikas liikuma alati vaikse valve all, see tagab nii parema kutsika käitumisest arusaamise, pahanduste vältimise kui treeningaluse, süsteemsuse ja kontrolli. Kui meil ei ole aega ega võimalust pidevalt kutsika juures olla ning tema tegemisi kontrollida tuleks kutsikat harjutada puuriga ning sisse viia, tänu puurile, äraolekul ohutus ümbruskonnas viibimise võimalus.

Kui on võimalik tagada kutsikale, perekonna siseselt nö. valve (ülesannete jagamisega perekonna liikmete vahel) tagatakse kontroll kutsika tegevuse, söögiaegade, mängu ja pissile viimiste üle. Ehk tehakse endile ja kutsikale õpe meeldivaks ja võimalikult stressivabaks.

St. Kutsikat toidetakse aimatava valve all 3-4x päevas ja viiakse peale lõpetamist koheselt süles kiirelt ettenähtud pissimiskohta. Sama tehakse kohe kui on aimata tulev häda aeg. Pikemad mängud ja väsitavad tegevused (ajutrenn) on seetõttu hea võimalusel lubada ainult väljas ning tuppa planeerida vaiksemad tegevused nagu rahulik söömine, magamine, paitamine, massaaþ, puhastamine ja üldine hooldus. Ülesandeid jagades ei loo see ka ühe pereliikme jaoks suurt ülesannete kuhjumist ja sellest tulenevat stressi ning pingeid, ja tagab selle, et teised liikmed ei süüdistaks “õnnestustes” kõiki peale enda ega tekitaks kahetsust kutsika võtmisest.

Tee endale häda tegemise protseduur lihtsamaks õpetades kutsikale juhend “häda” .

Kutsikad ei anna ise reeglina omanikule märku vajadusest välja minna või häda teha, nad lihtsalt ei tea veel seost nende asjade vahel ning reageerivad füsioloogilistele ja psühholoogilistele mõjutajatele koheselt. Seetõttu peab inimene teadma, millal oodata kutsika hädategemist ning lisaks oskama lugeda kutsika kehakeelest, mis eelneb häda tegemisele (koha otsimine, kükitamine), millal kutsikas häda tegema viia.

Kui sa näed neid viiteid ning kutsikas on hakanud häda tegema tuleb reageerida sellele kiirelt, haarata ta sülle ning viia häda tegemiseks ettenähtud kohta. Võib juhtuda, et sa ei jõua piisavalt kiirelt reageerida ning kutsikas teeb häda su kätele, need korrad tuleb lihtsalt üle elada.

Kui kutsikas on juba harjunud õnnetusi tuppa tegema tuleb alustada ümberõppega. Ümberõppe aluseks on õnnetuse kohtade täielik desinfitseerimine (lõhna eemaldamine) ning häda tegemiseks alati ühte kohta viimine (sinna, kus on tema häda lõhn juba ees).

Koertele meeldib väljas viibida, seepärast võivad nad häda viimase minutini kinni hoida, et õues olekut pikendada. Selle vältimiseks ära mine kunagi koheselt tuppa tagasi kui häda on tehtud ning kujunda tingeline refleks juhendiga “häda”.
Märksõnad:

Tagasi
Nike Sb Dunk Air Jordan 1 newfashionstorm Nike Sb Dunk xml news