Loomi hüljatakse üha enam
«Isegi hamstrid lendavad koos puuriga tänavale,» räägivad loomapatrulli inspektorid inimeste kasvavast hoolimatusest loomade vastu.

«Mõni päev me lausa upume töösse,» kinnitab munitsipaalpolitsei loomapatrulli inspektor Tanya Tõnisson. «Kui me pisut vähem kui pool aastat tagasi alustasime, siis sellist asja ei olnud.» Samuti on inspektorite sõnul aina rohkem hüljatud loomi. «Kodust välja visatud kassidest-koertest pole vaja rääkidagi, isegi hamstrid lendavad koos puuriga tänavale,» mainib inspektor Eduard Lestal.

Kui loomapidaja rikub koerte ja kasside pidamise eeskirjas sätestatud nõudeid, saab talle määrata kuni 6000 krooni suuruse rahatrahvi. Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, on võimalik karistada kuni 12 000 krooni suuruse rahatrahviga.

Paljudel juhtudel on aga loomapatrulli esmane ülesanne loomaomanikku noomida. Näiteks ükskord tuli noor naine varjupaika, viskas kassipuuri koos kena triibulise kastreeritud kassiga maha ja ütles, et sõbranna käskis tuua. «Hiljem selgus, et loo taga on terve peredraama,» räägib Lestal. «Mees leidis uue naise, endine naine aga oli samal ajal lapseootel. Endine naine palus siis meest, et võtku kass nii kauaks oma hoole alla. Mehe uus naine viis aga kassi varupaika ja ütles: «Sõbranna praegu sünnitas, ta ei saa kassi eest hoolitseda.» Noomimine aitas – kass viidi tagasi koju.»

Omanik vastutab

Samuti peavad loomaomanikud tagama, et loomadel oleks õiged elutingimused.

«Meile tuli teade selle kohta, et Pärnamäe teel on koer, kelle eest ei hoolitseta,» jutustab Tõnisson. «Patrull sõitis kohale ja vaatepilt oli trööstitu – kaukaasia lambakoer ketis, ees vaid pott hallitanud makaronidega. Asotsiaalid, kes samas elavad, teda enda omaks ei tunnista, ometi hoidsid nad looma ketis.»

Tõnissoni sõnul saatsid nad selle loo loomakaitseseltsi ja keskkonnaametisse. «Loodetavasti tuleb sealt mingi lahendus,» mainib ta.

Ajal, kui mõni loom ei leia endale omanikku, leidub ka inimesi, kes lubavad oma lemmikule kõike. «Osa koeraomanikke käitub nii, nagu oleks ta koer jumal üle kõigi maiste seaduste,» räägib Lestal. «Meil on just praegu lahendamisel juhtum, kus bernhardiin pures bolonkat. Väikese koera omanik kukkus lemmikut päästma minnes pikali, kõik tema asjad pudenesid laiali. Bernhardiiniomanikud, ema ja tema täisealine tütar, vaatasid täiesti osavõtmatult pealt, nagu peakski asi nii olema. Kõndisid lihtsalt tuimalt minema, ei palunud isegi vabandust. Bolonkaomanikule oli aga tegemist eriti traagilise õnnetusega, sest koerake suri samal ööl.»

Munitsipaalpolitsei juhi Kaimo Järviku sõnul on kõige ohtlikumad need juhud, kui omanik ei hinda adekvaatselt oma koera võimalikku käitumist ega kasuta rihma või suukorvi, kuigi avalikes kohtades on rihma kasutamine kohustuslik. «Kui olukord väljub kontrolli alt, võib loom tekitada kellelegi korvamatut kahju,» lausub ta. «Ohtlikumad koerad peaks kandma avalikes kohtades suukorvi.»

Järvik räägib juhtumist, kus peremehe käest lahti pääsenud koer pures trepikojas sinna lastud kassi, kes selle tagajärjel suri. «Palju saame ka teateid inimestelt, keda koerad on rünnanud ja hammustanud, või keda häirib haukumine. Kui koer haugub iga välisärritaja peale, oleks mõistlik muretseda talle haukumisvastane kaelarihm.»

Rikkumistest teata 14410

Munitsipaalpolitsei loomapatrull tegeleb vaid nende juhtumitega, mis on seotud koerte ja kassidega, kelle omanik teada – nad jälgivad, et viimane täidaks Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirja nõudeid. Hulkuvate loomade püüdmisega tegeleb loomade hoiupaik. Samuti ei kuulu loomapolitsei pädevusse järelevalve teostamine loomakaitseseaduses kehtestatud nõuete täitmise üle.

Kõigist koerte ja kasside pidamise eeskirja nõuete rikkumistest on võimalik teavitada munitsipaalpolitsei korrapidajat telefonil 14410.

Loomapatrulli pädevusse kuuluvate küsimuste ja kaebustega saab pöörduda ka Viljandi mnt 24D asuvasse varjupaika. Vastuvõtuajad on esmaspäeviti kella 15-18 ja neljapäeviti kella 10-12. Avalduse võib saata posti või e- posti See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. teel. Nimele tuleks alati lisada kontaktandmed, sest anonüümseid avaldusi munitsipaalpolitsei lahendada ei saa.

Kui on tegemist hulkuva koeraga, tuleb võtta ühendust MTÜ-ga Loomade Hoiupaik, Viljandi mnt 24D, tel 6217746, kes korraldab hulkuvate loomade varjupaika toimetamise. Kui varjupaika toimetatakse loom, kelle omanikku on võimalik tuvastada ja vastutusele võtta, teavitatakse sellest munitsipaalpolitseid.

Looma hülgamise eest karistus!

• Keelatud on looma hüljata ja vigastada ning jätta abitusse seisundisse.
• Koerapidajal on kohustus paigaldada oma territooriumi sissepääsule ja kõigile tänavaga külgnevatele piirdeaedadele koera olemasolust teavitav hoiatussilt.
• Loomapidamine ei tohi häirida avalikku korda ega teisi loomi, ühistranspordis peab koeral olema jalutusrihm ja suukorv.
• Koeraomanik peab välistama koera ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallatungimise võimaluse, seega peab territoorium, kus koera peetakse, olema piiratud.
• Koer peab olema märgistatud ja registreeritud ja kandma mikrokiipi. See nõue ei kehti nende koerte kohta, kes on registreeritud enne 1. augustit 2006 ning kes kannavad märgistusena hästiloetavat tätoveeringut või registreerimisnumbrit kaelarihmal. Koer peab olema registreeritud Tallinna linna koerte keskregistris.

Tagasi

Kommenteerida saavad ainult registreerinud kasutajad.