Koerad võivad hammustada erinevatel põhjustel. Ei ole olemas koeratõugu ega koera, kes ei võiks hammustada. Ka väga väike koer võib hammustades, eriti lapsele, põhjustada tõsiseid vigastusi.
Kõige sagedasemad olukorrad, mis suurendavad hammustamise riski on järgmised:
Koer on halvasti sotsialiseeritud ja koolitamata.
Erilist tähelepanu peaks pöörama nende tõugude sotsialiseerimisele, mis on loomu poolest suurema domineerimissooviga ja agressiivsemad. Tavaliselt on sellised vanad tõud, keda on ajalooliselt kasutatud valve- ja kaitsekoertena, näiteks kaukaasia lambakoerad, kesk-aasia lambakoerad, mitmed mastifid.
Laste suhtes võib erinevatel tõugudel olla erinev käitumine, on tõuge, kes on suured lastesõbrad, näiteks labradori retviiverid. Osa tõuge aga ei pruugi lastesse eriti soosivalt suhtuda, näiteks mõned terjerid. Mõnede autorite arvates (May, J, 2006) on kõige vähem lapsi sallivad tõud argentiina dogid, afganistani hurdad, salukid ja mõned mastifid. Sellega võib nõustuda või mitte, igal koeraomanikul on oma kogemus. Kindlasti määravaim on siiski kutsika kogemus suhtlemisel lapsega ja õige koolitus kutsikaeast ja ka lapsele koeraga õige käitumise õpetamine.
Ükskõik kui sõbraliku tõu või koeraga on tegemist, ei tohiks väikest last kunagi ka oma koeraga jätta üksinda, seda eriti suurt kasvu koeraga. Suur koer võib lihtsalt joostes või mänguhoos lapsele viga teha.
On koeri, kelle kasvatusele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud ja inimene ei ole koera jaoks nn “karjajuht”, sel juhul võib koer hakata kaitsma oma toitu.
Söömise ajal koerale lähenedes võib ta inimest rünnata. Söövale koerale lähenedes tavaliselt inimene kummardab koera kohale, seepärast sageli selliste koerarünnakute korral saab kahjustada näo- ja kaelapiirkond. Lastele peaks õpetama, et igal juhul ei tohiks söövat koera segada.
Koer võib kaitsta ka oma kohta või mänguasja. Paljud lapsed on saanud hammustada, kui on proovinud koeralt ära võtta oma mänguasja, mille koer on endale mängimiseks võtnud või talle antud.
Hirm
Koerte agressiivsuse üheks põhjuseks on hirm ja arg-agressiivne koer võib suure tõenäosusega teetud olukordades inimest rünnata. Koerad ei saa inimeste kombel väljendada enda ärevust või hirmu, sellises olukorras võib koer end kaitsta ja hammustada. Laps võib minna heade kavatsustega näiteks kallistama hirmunud koera, kuid selline lähenemine võib koera hirmu suurendada ja koer otsustab end kaitsta hammustades.
Haige või vigastatud koer
Koer, kes on haige ja tunneb end halvasti ei talu asju, mis tavaolukorras on olnud meeldivad. Koeral võivad olla valud (näiteks seoses vanusega), kuna aga koer ei saa seda inimese kombel sõnadega väljendada, siis enda kaitsmiseks võib koer hammustada.
Emane koer kutsikatega
Emane koer võib olla väga kaitsev oma kutsikate suhtes ja kaitsta neid ka oma pereliikmete eest. Sellise võimalusega peab arvestama ja kindlasti on vajalik lastele õpetada, et kutsikate koos olevale emasele koerale ei tohi ilma täiskasvanute või nende loata läheneda.
Ka kutsikad võivad väikesele lapsele olla ohtlikud. Kutsikapõlve mängud on ohtlikud ka täiskasvanule, sest kutsikana ei ole veel piir mängu ja viga tegemise vahele välja arenenud.
Väsinud või ülesäratatud koer
Koeral nagu ka igal inimesel on õigus rahulikult puhata ja magada ning teised peavad seda õigust austama. See on veel üks reegel, mis on vajalik lastele õpetada, et väsinud ja magavat koera ei tohi kunagi segada.
Mänguhoos koer
Koerad kasutavad oma suud hammustamiseks ja ka mängimiseks. Kunagi ei tohiks lubada kasutada juba kutsikal inimesega mängides oma suud. Väikese kutsika hambad on teravad, kuigi hammustus on nõrk. Täiskasvanud koera hambad ei ole enam teravad, kuid lõualuud on arenenud ja koer suudab väga tugevasti hammustada. Kutsikaga mängides, kui lubatakse inimest hammustada, siis koer võib teha seda mänguhoos ka täiskasvanuna. Mõnikord võib hammustus olla ka täiesti juhuslik ja mitte tingitud koera kurjusest. Ka lapsed sattuvad mängides mõnikord liiga hoogu, seda võivad teha ka koerad. Täiskasvanu peab alati selliseid mänge juhtima ja otsustama, millal lõpetada.
Stressis koer
Paraku ka koertemaailmas ei ole stress tundmatu. Nagu ka inimestel on stressitaluvus erinevatel koertel erinev. Koerte stressi sagedaseks põhjuseks on igavus, pikk üksiolek, vähene vaimne koormus, mida püütakse omanike poolt kompenseerida füüsilise koormusega (“käime paar korda päevas jookseme, loobime aktiivselt palli, mängime sikutusmänge jms”).
Stressis koeral võib olla ülinergiline, närviline ja reageerida kohati ootamatult, mis võib suurendada hammustamise riski. Mõnede kortel kombeks ebameeldivused endasse koguda ning kui tal ühel hetkel kops üle maksa läheb, siis võib ta teha mõne ettearvamatu sammu.
Autor: Marge Grauberg
Tagasi
