Normandia arteesia bassetNormandia arteesia basset ehk Basset Artesien Normand on pärit Prantsusmaalt. Ta on üks kuuest bassetitőust. Ta põlvneb algselt hubertuse ja bretagnekoertest ning ka mõnedest prantsuse jahikoertest, keda kasutati juba 16.ndal sajandil jahikoerana.

Alles 19. sajandi teisel poolel alustati tõu puhastamisega, nimelt ristati kahte esimest aretusliini ja palju aastaid kestnud aretustöö lõppes tänapäeva Normandia arteesia basseti tõu tekkimisega.

Teda kasutati jahikoerana, eelkőige väikeulukite jahil. Tal on väga jõuline ja kõlav haukumine, liigub aeglaselt kuid ajab hoolikalt jälge.

Normandia arteesia basset on iseloomult rahulik, heasüdamlik ja sőbralik. Ta saab kőikidega hästi läbi, nii laste kui ka teiste koertega. Ta sobib suurepäraselt ka seltsikoeraks, ka korterisse. Tema liikumisvajadus ei ole suur, küll aga armastab ta ninatööd teha.

Ta on sotsiaalne, ei pruugi taluda üksindust, sest on harjunud algselt karjas töötama ja elama.

Pea: peenekujuline ja kuiv, kumera, üsna kitsa pealaega. Kergelt rõhutatud üleminek otsmikult koonule ja kuklakühm on esileulatuv. Põsed on siledad, koon keskmise pikkusega, ninaselg kergelt kaardus. Ninapeegel on musta värvi.

Silmad on suured ja tumedad, pilk rahulik. Kõrvad: väga madala asetusega, sissepoole keerdunud, õhukesed ja väga pikad.  Hambumus: käärhambumus.

Kael on küllaltki pikk, mõõduka lõualotiga. Keha: lai ja jõuline, nimmeosa kumer. Rind on esiletungiv, mahukes, mõõdukalt sügav rinnakorv, hästi kaardus roided.

Jäsemed: ümarad, lühikesed ja tugevad õlad, lühike ja jäme ülavarst. Hea kaldenurgaga tagajalad, nahavoldiga kannal, hästi lihaselised reied.

Käpad: ovaalsed, tugevad ja kergelt harali. Saba: pikk ja jõuline, hoidub saablikujuliselt, kuid mitte selja kohale.

Normandia arteesia basset on keskmist kasvu, turjakőrgus on 25-35 cm, kaal keskmiselt 15 kg. Karvkate on lühike, karm tihe ja sile, värvuselt oranž-valge vői oranž-pruun-valge musta või ulukivärvi "sadulaga". Soovitatavalt on käpad valged.

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

3 päeva tagasi
wall
Naaber2 vastas foorumis teemas Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
12:29
3 nädalat tagasi
wall
Jun 19
wall
kutsikasmax kirjutas foorumisse postituse Kutsikas ei lase kõndida
Jun 19
1 kuu tagasi
wall
koeruke vastas foorumis teemas Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jun 07
wall
Naaber2 kirjutas foorumisse postituse Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jun 05
profile
lendorav Tahaks teada,mis teha koeraga,kes hammustab oma pereliikmeid,kui nad on kukkunud.raga
Mai 24

Uudised

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Artiklid

Alles oli teie lemmikuga veel kõik korras. Ta lebas oma asemel. Järgmisel hetkel on ta juba teadvusetu, tema keha tõmbub üleni jäigaks ning pea on...
Küsimus: Tere.Sai käidud loomaarsti juures koeraga küüsi lõikamas ja kurdetud muret, et koer istub palju väljas käies. Koer meenutab natuke taksi (isa...
Iiri puna-valge setter on rőőmsameelne ja heasüdamlik koer, kes sobib hästi täitma nii lemmiklooma, jahikoera kui näitusekoera rolli. Nagu kőik setterid,...
Saksa dogi taoliste koerte esimesi märkeid vőib näha juba aastast 600. e.Kr. Egiptuse hauakambrite joonistustes. 19. saj lőpupoole hakkasid nii sakslased...