Norra lunnikoerNorra lunnikoer ehk Norsk Lundehund on pärit Norrast, kus nad aretati polaarpardijahiks. Tegu on haruldase koeratőuga, tema populatsioon on väike, kogu maailmas on umbes 1000 isendit. Tema omapäraks on see, et tal on käpal 6 varvast, esikäppadel 5+ 1 lisavarvas, tagumistel 4+2 lisavarvast. Lisaks on ta väga paindlik ja äärmiselt hea tasakaaluga.

Norra lunnikoer on iseloomult energiline, mänguhimuline, sotsiaalne. Ta saab lastega ja ka teiste koertega väga hästi läbi. Oma perekonnale on ta truu, vőőraste suhtes reserveeritud ja ükskőikne. Ta sobib hästi ka harrastuskoeraks. Ta on väga liikuv, seega sobib aktiivsele inimesele.

Norra lunnikoer on turjakőrguselt 32-38 cm, kaal 6-7 kg. Karvkate on aluskarvaga, tihe ja kare, värvuselt kollakaspruunist punakas-pruunini, karvaotsad tumedamad, hall, must vői valge tumedate märkidega.
Karv on lühem peas ja jalgade esiküljel, rikkalikum kaeluses ja reie tagaosas. Saba on tiheda karvaga kuid mitte lipukujuline.
Tõustandard

PÄRITOLU: Norra

KASUTUS: Iseäralike kehaehituslike omaduste tõttu on see tõug nagu loodud lunnide jahtimiseks fjordide
servadelt ja rannikulähedastelt järskudelt kaljunukkidelt

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsid ja algupärased tõud
Alarühm 5.2
Põhjamaised jahikoerad
Töökatseteta

ÜLDILME:
Ristkülikukujulise siluetiga špitsitõug, väike, nõtke ja suhteliselt kerge. Selgelt väljendunud sootüübiga.

KÄITUMINE JA ISELOOM:
Tähelepanelik, energiline ja elav.

PEA
Kuiv, keskmise laiusega ja kiilukujuline.

PEAPIIRKOND :
Veidi ümardunud; märgatavate kulmukaartega.
Üleminek laubalt koonule : Selgelt väljendunud, mitte aga järsk.

NÄOPIIRKOND:
Koonu-osa : Kiilukujuline ja keskmise pikkusega; koonuselg on veidi kumerduv.
Hambad/hambumus : Soovituim on kääritaoline hambumus, lubatud on ka otse- ja mõõdukas
alahambumus. Lubatav on ka premolari puudumine kummagi lõualuu kummalgi poolel.
Silmad : Veidi viltused ja mitte välja punduvad. Silma iirise värv on kollakaspruun, pupilli ümbritseb tumepruun rõngas.
Kõrvad : Kolmnurgakujulised, keskmise suurusega, laia kinnitusega, püstised ja väga liikuvad. Kõrvade
iseloomulikuks tunnuseks on kõrva-augu kõhre võime end kokku suruda, samas kui väliskõrva leht murdub
omapäraselt krookvoltides kas tahasuunas või otsejoones püsti ja sulgeb kuulmekäigu.

KAEL:
Kuiv, keskmise pikkusega ja üsna tugev; kaelas on suhteliselt tihe kaelus.

KERE
Ristküliku kujuga.
Ülajoon : Tugev ja sirge.
Laudjas : Veidi laskuv.
Rindkere : Pikk, keskmise laiusega, suhteliselt sügav ja mahukas, ei ole tünnjas.
Alajoon ja kõht: Kõhujoon on veidi tõusev.

SABA:
Saba on kõrge kinnitusega, keskmiselt lüheldane, tihedakarvaline, kuid mitte lipukujuline. Tugevalt või lõdvalt selja kohale keerduv või rippuvas asendis. Sabatipp ei tohi liibuda seljale ega küljele.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Üldilme : Esijalad on mõõdukalt nurgitunud.
Küünarvarred : Sirged.
Käpad : Ovaalsed ja veidi väljapoole pööratud. Käppadel on vähemalt kuus varvast, milledest vähemalt viis on puutes maaga. Kummalgi käpal on kaheksa varbapadjandit. Käpa sisekülje lisavarbad koosnevad kahest varbast, milledest üks kolme ja teine kahe varbalüliga ning millede lihastik ja kõõlused teevad käpa
välimuselt võimsaks.

TAGAJÄSEMED
Üldilme : Tagajäsemed võivad olla veidi kitsama asetusega.
Reied : Tugevad ja lihaselised.
Põlved : Mõõdukate nurkadega.
Sääred : Tugevad ja lihaselised.
Käpad : Ovaalsed ja veidi väljapoole pööratud. Käpal on vähemalt kuus varvast, milledest vähemalt neli on puutes maaga. Käpal on seitse padjandit, milledest suur keskmine on kokku kasvanud käpa sisekülje kahe varba vahel asuva padjandiga ja seetõttu tagasuunas pikenenud. Normaalsel seismisel tasasel alusel on koera
raskus varbapadjanditel.

LIIKUMINE:
Kerge ja vetruv. Tõu eriliseks tunnuseks on poolkaares esisamm ning veidi kitsas tagasamm.

KARVKATE
Karv : Kattekarv on tihe ja karm, aluskarv pehme. Karv on lühem peas ja jalgade esiküljel, rikkalikum kaeluses ja reie tagaosas. Saba on tiheda karvaga kuid mitte lipukujuline.

Värv : Punakaspruunist kollakaspruunini ja karvad on tipust rohkem või vähem mustad; must või hall; eespool
nimetatud värvused valgete värvimärgistega; valge tumedate värvimärgistega. Täiskasvanud isenditel on
must toon kattekarvas tavaliselt rikkalikum kui noortel.

SUURUS JA KEHAKAAL
Turjakõrgus : isased 35 – 38 cm, emased 32 – 35 cm
Kehakaal : Isased umbes 7 kg , emased umbes 6 kg
Suuruse ülempiiril olevat isendit ei saa eelistada väiksemale, kes muus osas on samaväärselt hea.

Kasutajate viimased tegevused

3 nädalat tagasi
groups
Sept 30
groups
vikapetrova lisas klubi teatetahvlile uue postituse Yorkshire terrier
Sept 30
groups
vikapetrova lisas klubi teatetahvlile uue postituse KÕIK Väikesed Koerad
Sept 30
groups
Sept 29
1 kuu tagasi
2 kuud tagasi
wall
-KRL- kirjutas foorumisse postituse Koer kardab kõike ja ei usalda inimesi
Aug 18

Uudised

AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks sai avapaugu!

AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks sai avapaugu!

Algas Loomapäästegrupi ja Eestimaa Loomakaitse Liidu kuni septembri lõpuni kestev kampaania „AITAB“,... Loe edasi...

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Artiklid

Lemmikloomade transporti Eesti seadused otseselt ei reguleeri. Aga olgu koer Eesti liikluseeskirja järgi sõitja või veos, mingil juhul ei tohi ta...
See Inglismaalt pärit kääbusterjer on koeratőuna registreeritud 1876 aastal. Seega on tegu suhteliselt noore tőuga. Tänapäeval on temast saanud väga...
Nähtavasti on kõigil koertel kusagil kõhu või külje peal koht, mille sügamine paneb lemmiku tagajala hullupööra väntama. Eriti pentsik ja naljakas on...
  Küsimus: Tere.Meie pere suurenes ühe liikme võrra - esimesel jõulupühal kutsusime/lubasime oma aeda koera, kes oli meie väikelinnas hulkunud peaaegu...