Norrbotteni spits

Norbotteni spits ehk Norbottenspets, on pärit Rootsist, Norbotteni maakonnast ja tegu on mitmetuhande aasta vanuse koeratőuga. Vahepeal arvati, et ta on juba väljasurnud. Neid kasutati jahikoertena, karusloomade jahil, tänapäeval eelkőige linnujahil. Teda peetakse ka seltsi- ja valvekoerana.

Norbotteni spits on tööhimuline, kergesti koolitatav ja koostööaldis. Ta on tark ja intelligentne, peremehesse kiindunud ja sőnakuulelik. Tal on arenenud valveinstinktid. Ta on aktiivne, sotsiaalne ja sőbralik. Lastega saab ta hästi läbi, samuti teiste koertega. Vajab palju liikumist, sobib aktiivsele inimesele.

Jahikoerana peab norbotteni spits olema tähelepanelik ja uljas, jätma mulje erksast, aktiivsest, sõbralikust ja iseseisvast koerast. Ta pole kunagi närviline, kuri või agressiivne.

Norbotteni spits on keskmist kasvu, turjakőrgusega 42-45 cm, kaal 5-10 kg. Karvkate on tihe, aluskarvaga ja ilmastikukindel, lühike ja sirge, värvuselt valge pruunide vői punakaspruunide märkidega.
Tõustandard

PÄRITOLU: Rootsi

KASUTUS: Jahikoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud.
Alarühm 2
Põhjamaised jahikoerad.
Töökatsetega

ÜLDMULJE :
Väikesepoolne, ruudukujuline, kompaktne spits, kuiva ja tugeva lihastikuga. Väga hea kehaehitusega koer,
äärmiselt vilgas, kõrge peahoiakuga ning oma loomult kartmatu. Sootüübi iseärasused on kehaehituses hästi
väljendunud. Ideaalne koer jätab mulje tüüpilisest väikesest spitsist, valvsast ja tähelepanelikust, kellel on harmooniline kehaehitus ning hea iseloom.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Jahikoerana peab norbotteni spits olema tähelepanelik ja uljas, jätma mulje erksast, aktiivsest, sõbralikust ja iseseisvast koerast. Ta pole kunagi närviline, kuri või agressiivne.

PEA :
Kuiv, tugev, hea ehitusega, kiilukujuline nii pealt- kui ka külgvaates.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Mõõduka laiusega ja pigem lame. Otsmik on kergelt võlvunud. Kulmukaared on hästi arenenud.
Üleminek laubalt koonule : Hästi, samas siiski mõõdukalt väljendunud.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Must.
Koon : Mõõduka pikkusega, teravalt kitsenev. Pikkuselt vastab umbes poolele pea pikkusest või jääb veidi alla selle.
Ninaselg : Sirge.
Mokad : Õhukesed, kuivad ja tihedalt liibuvad.
Lõuad / Hambad : Kääritaoline hambumus ja hästi arenenud hambad.
Silmad : Mõõduka suurusega, mandlikujulised ja viltuse asetusega; tumepruuni värvi, säravad. Ilme on rahulik ja energiline.
Kõrvad : Kõrge asetusega, keskmisest veidi suuremad ja jäigalt püstised. Kõrvatipud on kergelt ümardunud.

KAEL :
Mõõduka pikkusega, kuiv ja lihaseline, kergelt kaarduv, kõrge asetusega.

KERE :
Rindkere sügavus (vahemaa turja kõrgeima punkti ja rinna madalaima punkti vahel) vastab umbes poolele kogu
turjakõrgusest.
Selg : Lühike, tugev, lihaseline ja nõtke. Külgvaates näib seljajoon turja tagant veidi laskuv ja läheb seejärel üle sirgeks.
Nimme (lanne) : Lühike ja lai.
Laudjas : Mõõduka pikkusega ja lai, veidi laskuv ja hästi lihaseline.
Rindkere : Mõõduka sügavuse ning pikkusega, hästi arenenud tagumiste roietega. Eestvaates näib rinnakorv
ovaalne ja hästi arenenud eesrinnaga. Eesosa on normaalse laiusega. Külgvaates ulatub rinnakorvi madalaim punkt peaaegu küünarnukkideni ning läheb seejärel sujuvalt üle kõhujooneks.
Alajoon ja kõht : Veidi üles tõmmatud.

SABA :
Suhteliselt kõrgele kinnitunud, keerdub lõdvalt üsna kõrge kaarega, kusjuures sabatipp puudutab reie külge.
Pikkuselt ei ulatu saba üle kannaliigeste. Lühenenud saba on diskvalifitseeriv.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Labaluud : Pikad ja laiad, hästi arenenud labaluuharjaga ja lihastega. Tihedalt rindkerele liibuvad ja mõõdukalt kaldse asetusega.
Õlavarred : Labaluudega sama pikad, tugevad, hästi rindkerele liibuvad, samas vaba liikumist võimaldavad;
moodustavad labaluudega selge nurga.
Küünarnukid : Tahapoole suunatud.
Küünarvarred : Sirged, tugevate luude ja kuivade, samas elastsete lihastega.
Randmeliigesed ja kämblad : Eestvaates sirged ja moodustavad küünarvarrega sama sirgjoone. Külgvaates
näib kämmal veidi kaldus asetusega.
Esikäpad : Väikesed, tugevad, otse ette suunatud, hästi võlvunud, tihedalt kooshoiduvate varvastega.
Käpapadjandid on hästi arenenud ja vastupidavad.

TAGAJÄSEMED :
Tagantvaates on tagajalad sirged ja paralleelsed.
Reied : Hästi tasakaalustatud pikkusega, moodustavad vaagnaluudega täisnurga, hästi arenenud lihastega.
Põlved : Tugevate liigestega.
Sääred : Moodustavad reitega silmatorkavad nurgad.
Kannaliigesed : Nii tagant kui ka küljelt vaadates tugevad.
Pöiad : Kuivad, elastsed ja üsna pikad.
Tagakäpad : Sarnased esikäppadega. Otse ette suunatud.

LIIKUMINE :
Norbotteni spits liigub nii galopil kui ka traavides sujuvalt, korrapäraselt, tugeva tagajala tõuke ja ulatusliku sammupikkusega. Seejuures jääb seljajoon stabiilseks. Liikumisel peavad tagajalad kulgema paralleelselt.

KARVKATE
KARV:
Karv on karm, lühike, sirge ja üsna tihedalt kerele liibuv, koos peene ja tiheda alusvillaga. Ninaseljal, pea piirkonnas, kõrvadel ja jalgade esikülgedel on karv veelgi lühem; kaelal, reite tagaosas ja saba alapoolel on karv pikem.

VÄRVUS:
Kõik värvused on lubatud. Ideaalne on valge koos kollaste või punakaspruunide laikudega.

SUURUS:
Ideaalne turjakõrgus : isastel: 45 cm,
emastel: 42 cm.

Kasutajate viimased tegevused

2 nädalat tagasi
wall
Jun 19
wall
kutsikasmax kirjutas foorumisse postituse Kutsikas ei lase kõndida
Jun 19
3 nädalat tagasi
wall
koeruke vastas foorumis teemas Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jun 07
4 nädalat tagasi
wall
Naaber2 kirjutas foorumisse postituse Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jun 05
1 kuu tagasi
profile
lendorav Tahaks teada,mis teha koeraga,kes hammustab oma pereliikmeid,kui nad on kukkunud.raga
Mai 24

Uudised

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Artiklid

Whippetite kodumaa on Suurbritannia, ta aretati 19 sajandil ristates Inglise hurta, terjereid ja Itaalia väikehurta. Teda kasutati algselt jahi- ja...
Lapsed ja koerad saavad omavahel suurepäraselt hakkama, kui täiskasvanud kasutavad tervet mõistust ja asetavad ohutuse esikohale. Alati ei kanna...
  Alaska Klee Kai on aretatud Linda S. Spurlini poolt, Alaskal, Wasillas. Tegi on väga noore koeratőuga, ta registreeriti alles 1997 aastal....
Jooksuaeg on rahvapärane nimetus emaste koerte ja kasside innatsükli nendeks perioodideks, mil looma organism valmistub tiinestuma. Sel ajal emaslooma...