Norwichi terjerNorfolki terjer ning Norwichi terjer on terjerite grupist kőige väiksemad. Nagu kőik terjerid, on ka nemad aretatud Suur-Britannias, täpsemalt Norfolki maakonnas. Algselt olid Norfolki terjer ja Norwichi terjer üks ja sama tőug (Norwitchi terjeri nimega) kuni The English Kennel Club registreeris tőu nimkeks Norwich terjer.
Norwichi terjeri ajalugu ulatub 100 aasta taha. Selle väikse koera esivanemateks on borderterjer ja tema esivanemad, cairni terjer ning Iirimaalt pärit punane terjer. 1800ndate lõpu poole oli norfolki terjer Cambridge'i üliõpilaste seas nii populaarne, et ta valiti isegi kooli maskotiks. Norwichi terjerit tunnustati esmakordselt 1932. aastal. Mõnedel koertel olid püstised kõrvad, teistel aga rippuvad ja pea ligi hoidvad. 1965. aastal hakati rippuvate kõrvadega koeri norfolki terjeriteks nimetama.

Esimest korda esitati tõugu 1912. a. näitusel Richmondis, kus oli kohal 14 isendit.

1914. a. viidi esimesed koerad Ameerikasse. 1932. a. tunnistas Inglismaa Kennelklubi teda ametliku tõuna ning alles 1936. a. Ameerika Kennelklubi. Sellest alates algas ka aretus.

Kuid aretustööd jätkates jőuti 1964. aastal nii kaugele, et tekkis kaks erinevat tőugu - Norwichi terjer kikkis kőrvadega ja Norfolki terjer rippuvate kőrvadega. Tőug aretati väikeloomade jahiks - rotid, hiired jm närilised ning jänesed. Tänapäeval kasutatakse mőlemat tőugu laialdaselt seltsikoertena.

Nad on intelligentsed, elurõõmsad ja sõbralikud koerad, kes võivad aeg-ajalt ka küllaltki isepäised olla. Norwichi terjer saab lastega hästi läbi ja tõug on populaarne eakate inimeste seas. Norwichi peab kindlasti varajases vanuses sotsialiseerima hakkama, eriti just kassidega, kuna koeral on kombeks neid taga ajama hakata. Norwichi terjer võib küllaltki ülbe ja iseteadlik olla. Norwichi terjer saab üsna kiirelt aru, mida temalt oodatakse. Kuid treenimine peab ikkagi järjepidev olema, sest terjerid on tuntud oma isepäisuse poolest.
Norwichi terjeril on veidi kumer pea, lai kolp ja tugev kiilukujuline koon. Lõuad on tugevad ja regulaarse kääritaolise hambumusega. Silmad on väikesed, ovaalsed, tumedavärvilised ja ilmekad. Kõrvad on laia asetusega, keskmise suurusega, teravate otstega ja püstised. Kael on tugev ja küllaltki pikk. Rind on sügav, selg lühike ja lanne tasane. Esijalad on lühikesed, sirged ja jõulised. Tagajalad on laiad, tugevad ja lihaselised. Käpad on ümarad, kassikäppade sarnased. Saba on kõrge asetusega ja püstine. Karvkate on karmikarvaline, traatjas ja sirge; aluskarv on tihe. Kaelal ja õlgadel on karvad pikemad ja karmimad. Peas ja kõrvadel on karv pehmem ja lühem. Karvkatte eelistatud värvusteks on kõik punased varjundid, nisukarva, pruunikas, hallikas või must. Valge pole eelistatud.
Norfolki terjerid ning Norwichi terjerid on karmikarvalised. Lubatud värvus punane, punane-mustaga, grizzle ja nisukarva.

Norwich terjer on madal, tugeva keha, ümara näo, suurte tumedate ümarate silmadega ja kikkis kõrvadega. Turjakőrgus on u 25 cm, kaal 4-6 kg.

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

4 päeva tagasi
wall
Kets21 vastas foorumis teemas Otsin sobivat koeratõugu
03:55
listbingoapp
Kets21 lisas uue koera Rambus
03:50
1 kuu tagasi
profile
Uvarov laadis üles uue avatari.
Veebr 22
3 kuud tagasi
wall
Jan 03
wall
koeruke vastas foorumis teemas Kutsikas ei tule rihmas järgi
Jan 02
wall
Koeraomanik3 kirjutas foorumisse postituse Kutsikas ei tule rihmas järgi
Jan 01

Uudised

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Artiklid

Küsimus:Tere,mure on selline, et meie prantsuse bulldog valib toitu, mõnikord ei söö päevade viisi. Ei taha krõbinaid ega ka koerakonserve, kuigi kõik...
Münsterlandi linnukoerad on pärit Saksamaalt.  1870-ndate aastate paiku olid Münsterimaal tuntud pikakarvalised saksa spanjelid (Wachtelhunde), kes olid...
Küsimus: Tere,mul on plaanis umbes paari kuu pärast võtta endale inglise bulldogi kutsikas. Siit ka lihtne küsimus, kas kõiki neid Amichien Bonding-u...
Brasiilia terjer on pärit Brasiiliast, kus nad on koos Fila Brasileiroga Brasiilia rahvuskoerteks. Neid kasutatakse jahikoertena, nad töötavad üksinda ja...