Vabariikliku Koertekasvatajate Klubi juhataja Katrin Lahi annab soovitusi, millele peaks mõtlema enne koera võtmist.
Väikesele Printsile tehti kohe selgeks, et kui oled looma võtnud, siis ka vastutad tema eest. Keskmiselt kümme aastat on see aeg, kus peab temale mõtlema, temaga arvestama ja teda ka armastama. Et ei tekiks ootamatuid situatsioone, püüan teid veidi aidata ja anda nõu sellistes küsimustes, mis ei pruugi teile tuttavad olla. Alustame sellest, mis on kõige olulisem - valiku tegemine ja tingimuste loomine.
Tõukoer või "tänavaterjer"
Maitse üle on päris raske vaielda. Kui te ei oska otsustada, saab abi näiteks koerteklubidest. Veelgi kavalam oleks külastada koertenäitust. Kui mingi tõug pakub huvi, saate parima info koeraomanikelt.
· Tõukoer on konkreetse tõu esindaja. Tema välimus, iseloom ja omadused on kodeeritud tõustandardisse.
· Tõukoer on küllaltki suur majanduslik kulutus. Levinud tõugude kutsikad on tunduvalt odavamad kui väga haruldaste koeratõugude esindajad. Kuid kutsika väärtus sõltub ka tema vanemate saavutustest. Kõrgelt hinnatud vanemate kutsikatel on veel üks hea omadus - neil on samuti lootust saada headeks tõu esindajateks.
· Pole eriti paslik teha vahel näituse- ja kodukoeral. Täna soovite kodukoera, kuid homme tahaksite osaleda näitustel ja näha tema järeltulijaid. Otsus peab olema lõplik.
· Tõukoerte ja nende omanike kogunemispaik on koertenäitus. Saate juurde palju-palju huvitavaid tuttavaid ja sõpru.
· "Tänavaterjeritega" on veidi teised lood. Kõigepealt välimus - siin on ohtralt valikuvõimalusi. Paljudel ei ole võimalik osta tõukoera, kuid igatseks siiski seltsilist. Kui tuttavatel "pontukutsikaid" parajasti pole, on teine lahendus koerte varjupaik.
Paar soovitust:
· Võimaluse korral võta kutsikas.
· Väikesed kodutud koerad sobivad parmini vanematele inimestele.
· Suured rahumeelsed ja noored koerad sobivad hästi maja- ja aiavalvuriks.
· NB! Kodutud varjupaiga asukad on harjunud nautima vabadust. Ole valmis selleks, et nad kasutavad iga võimalust jalgalaskmiseks.
Isane või emane
On ammutuntud arusaam, et isane koer on üks tõeliselt mehine koduvalvur ja emane koer tühipaljas tänavatüdruk. Õnneks on viimasel ajal asjast aru saadud ja tuldud järeldusele, et emase koeraga on tunduvalt vähem probleeme. Miks?
Loodus on asjad nii seadnud, et emastel koertel on kaks korda aastas jooksuaeg ehk innaaeg. Aga isastel on see 365 päeva aastas. Piisab tibakesest magusast lõhnast, kui teie koer ongi kadunud meeste asju ajama. Seega on emane koer kodulembesem, kuid saab valve- ja seltsikohustusega suurepäraselt hakkama. Kolm nädalat ärevat perioodi vajab teilt valvsust ja tähelepanelikumat hoolitsust.
Samuti on väär arusaam, et emasel koeral peab olema vähemalt üks pesakond - olevat tervisele kasulik. Tänaseni pole keegi suutnud tõestada, et poegimine oleks vajalik. Mitte ühegi loomaga ei juhtu midagi kummalist, kui pojad jäävad tulemata. Niisama rumal on arusaam, et isane koer muutub rahulikumaks, kui anda talle võimalus paarituda. Vastupidi - huvi emaste koerte vastu kahekordistub.
Kui suur
Maailmas on üle 400 koeratõu. Kõige pisem mahub teeklaasi, kõige suurem sarnaneb keskmise suurusega poniga. Kui hakkate mõtlema koera parameetritele, kaaluge kõigepealt elamistingimusi ja majanduslikke võimalusi.
Kõige lihtsam oleks vaagida kõiki alltoodud lisapunkte:
· Kui suur on teie eluase. Suured ja karvased koerad sobivad ainult eramaja õuele. Seal on neil kõige mõnusamad tingimused. Korterisse sobivad suured lühikarvalised koerad ja kõik ülejäänud neljajalgsed. Ka lühikarvaline koer talub talvist jalutuskäiku, kuid kogu ööpäeva pakases viibimine pole talle jõukohane.
· Tubade arv pole oluline - peaasi, et koer saab omale rahuliku omaette nurga.
· Kui peres on väikesed lapsed või vanurid, sobib perre keskmise- või väikesekasvuline koer. Keegi peab ju koeraga jalutama minema. Kujutage ette ebameeldivat situatsiooni, kui suure koera taga lohiseb vanur. Loomulikult ei käi ka laste jõud suuret koerast üle. Samas on näiteks saksa dogi väga lastesõbralik ja talub kõikvõimalikke vintsutusi.
· Vale on arusaam, et suur koer sööb päevas ämbritäie toitu. Ei söö. Ka pisike koer võib õgida kilode viisi paremaid palasid, kuid õige pea on tervis nässus ja jalad ei kanna. Iga koer peab sööma täpselt nii palju, kui päeva norm ette näeb.
Praegu on toitmine kergem kui kunagi varem. Valmis toidud on arvestatud vastavalt koera vanusele ja suurusele täpseteks päevanormideks ja ei terakestki rohkem. Neisse on lisatud ka vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Igasugused miniviinerid ja muud toidu ülejäägid pere laualt pole koera jaoks. NB! Kont pole koera toit!
· Transportimine. Kui teil on sobiva suurusega auto, ei tohiks probleeme olla. Kuid autos peab koer olema nii, et ta ei häiriks juhti ükskõik millises situatsioonis. Ühistranspordis on nõutab suukorv. Tundke ka huvi, kas koerale on vaja piletit.
Millise karvkattega
Pikakarvalised, lühikarvalised, karmikarvalised ja ... hmm, karvutud. Koertega kaasneb alati üks ja väga oluline probleem - koerad ajavad karva.
· Sellist koeraomanikku on raske leida, kes selle üle ei kurdaks. On ka karvutuid koeri, kuid need pole päris igaühe maitsele. Nad näevad küll päris vahvad välja ja olevat head radikuliidi ja reuma ravijad.
· Paljusid pikakarvalisi koeratõuge pügatakse. Kui olete otsustanud võtta pügatava koera, palun hoidke tema karvkatet ka korras. Kui ise ei oska, laske seda tööd teha asjatundjatel. Olete kindlasti päris piinlikus olukorras, kui lähete välja jalutama tokerja ja musta koeraga. Saate paljude kummaliste pilkude osaliseks.
· Karmikarvalised koerad. Nende koerte karvkatet üldjuhul trimmitakse ehk kitkutakse. Karv on tõepoolest karm ja tugev, kuid siin on ka üks pluss - sellise karvkattega koerad üldjuhul karva ei aja. Paar-kolm korda aastas tuleb karvkate korda teha ja kui see on õigesti tehtud, peab koer vastu igasugustele ilmastikutingimustele. Karmile karvale ei tohi läheneda kääridega - nii rikute selle pikaks ajaks, kui mitte alatiseks. Karv muutub pehmeks ja tuhmiks ning koer ei saa enam kusagilt sooja.
· Lühikarvalised koerad. Neile kehtib igavene loodusseadus - kevadel ja sügisel on kõige hoogsam karvavahetuse aeg. Varuge lihtsalt kannatust ja kui majas on tolmuimeja, pole probleeme.
Mis värvi
See on vist kõige lihtsam. Koerte värvigamma on nii lai, et igale maitsele peaks midagi leiduma - mustast valgeni, täppidest triipudeni, ainult ruudulist koera ei ole.Tõukoertel on värvus rangelt määratletud ja kõikvõimalikud kõrvalekalded on vead. Segaverelistel sellist probleemi pole, vali aga, millist soovid.
Koerad haisevad
Nii loomadel kui inimestel on oma lõhn. Koera karvkatet on võimalik hooldada mustmiljoni hooldusvahendiga, alustades shampoonidest ja lõpetades karvkatte läiget soodustavate meeldivalõhnaliste õlidega.
· Koera pesemine on küllaltki lihtne, kui seda harjutatakse juba kutsikaeas. Soojal suvel on "saun" koduhoovil üks mõnusamaid ajaviiteid. Koer saab puhtaks ning nii pesija kui pestav meeldiva jahutuse osaliseks.
· Koera magamisaset tuleb hoida puhtana. Siis pole toas ka üleliigseid lõhnu.
· Ka koera suud tuleb kontrollida. Probleemid on täpselt samad, nagu inimestel. Ebameeldiv lõhn suust viitab tervisehäiretele.
Kas teie pere tervis on ohus?
Kui koer on rõõmsameelne, heatahtlik ja kasvatatud, pole puremisohut karta. Laske tal vaid rahulikult oma asju ajada, süüa ja puhata. Ka lastele tuleb selgeks teha, et koer on pere liige ja tema pidev tüütamine võib lõppeda halvasti. Kui koer on vaktsineeritud ja parasiitide tõrjet tehakse kaks korda aastas, pole ka nakkushaigusi vaja karta.
Ja nüüd kõige olulisem mure: kas teie peres pole allergikuid? Väga paljudel inimestel tuvastatakse allergia koertele. Samas on koeri, kelle karvad allargiat ei tekita. Suurim probleem on see, kui allergiat kahtlustatakse kevadel ja sügisel. Koerad ja õitsevad-tolmlevad taimed on kaks eri asja.
Muid suuremaid ohte ei tohiks olla, ärge vaid ise koera hammustage.
Tagasi
