Pikardia lambakoerPikardia lambakoer ehk Berger de Picardie, inglise keeles Picardy Sheepdog on pärit Prantsusmaalt. Oma nime sai ta Picardie regioonist. Neid kasutati lambakoertena, aga ka töökoertena.

Tegu on vőrdlemisi haruldase koeratőuga.

Pikardia lambakoer on iseloomult tööhimuline, iseseisev, intelligentne ja kergesti koolitatav.

Ta on rahulik ja tasakaalukas, keskmiselt aktiivne. Oma perekonda on ta väga kiindunud, sotsiaalne, ta ei armasta üksindust. Vőőraste suhtes alguses reserveeritud. Tal on head valvuriomadused.

Pikardia lambakoer on keskmist kasvu, turjakőrgus on 55-65 cm, kaal 23-32 kg.

Karvkate on kare, veekindel, keskmise pikkusega, värvuselt hall, mustjas hall, hall musta varjundiga, sinakas hall, punakas hall, hele või tume liivakarva või nende toonide segu.

Suured valged laigud ei ole lubatud, lubatud on vaid väike valge täpp rinnal või käpaotstes.

Tõustandard

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 1
Lamba- ja karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad)
Alarühm 1
Lambakoerad
Töökatsetega

ÜLDMULJE:
Keskmist kasvu koer, kes vaatamata rustikaalsele välimusele näib siiski elegantne oma vormidelt, tugev,
hästi lihaseline, hea kehaehitusega, intelligentse ilmega, elav ja valvas, jätab turritava peakarva tõttu griffoninäolise mulje.

PEA:
Pea ei ole liiga massiivne, kuid peab olema proportsionaalne suurusega. Väga mõõdukast laubalõikest on ühesugune distants nii ninatipuni kui ka kuklakühmuni. Koljuosa on mõõduka laiusega ja ilma liialdusteta. Karv on ligikaudu 4 cm pikkune. Kulmukarvad hästi markeeritud, samas silmi peitmata.

LAUBAOSA:
Eestvaates mitte liiga lame, pigem veidi võlvunud ja kerge laubavaoga.

PÕSED:
Ei tohi olla liiga tugevasti väljendunud ega ka täiesti lamedad, peavad olema veidi kumerad. Põskede
tagapoolel on karv sama pikk kui ülejäänud kehal.

KOON:
Tugev, kuid mitte liiga pikk, ei tohi teravalt lõppeda.
Ninapeegel on alati must, mokad kuivad ja hästi liibuvad, ninaselg on sirge. Kerged vurrud ja põskhabe.

LÕUAD:
Jõulised, tihedalt sulguvad, ilma üle- või alahambumuseta.

KÕRVAD:
Keskmise suurusega, tüvest laiad, suhteliselt kõrgele kinnitunud; üldjoontelt sarnanevad lamba kõrvadele kuid on loomulikult alati püstised, veidi ümardunud tippudega; lubatud on veidi laialihoiduvad kõrvad. Pikkus 10 cm. Mitte aga rohkem kui 12 cm maksimaalsuurusega isastel.

SILMAD:
Keskmise suurusega, mitte välja pungituvad, tumedat värvi, mitte heledad ega ka tuimad (klaas-)silmad. Iirise värv peab olema rohkem või vähem tumedam karvavärvusest sõltuvalt (igal juhul mitte heledam
pähklipruunist).

ILME:
Ilme ei tohi olla ei tige ega ka umbusklik.

KAEL:
Tugev ja lihaseline, hea pikkusega, liikumisel välja sirutatud ja hästi õlgadega liituv, kannab pead uhkelt.

KERE:
Rind on liialdusteta sügav, rind ei tohiks olla sügavam kui küünarnukkideni ulatuv; küünarnukkide kohalt mõõdetuna peaks rinnaümbermõõt ületama turjakõrgust 1/5 võrra, kere pikkus on vaid veidi suurem turjakõrgusest; selg on sirge; lanne ühtlane; roided on ülemise kolmandiku osas hästi kumerdunud, seejärel lamenedes kuni rinnakuni; kõht on mõõdukalt üles tõmmatud; laudjas läheb sujuvalt üle reie tagaosaks; luustik on liialdusteta kuid silmatorkav.

SABA:
Karvaga kaetud, karva pikkus samasugune kui kehakarvadel. Rahulikus olekus peab saba ulatuma
kannaliigeseni ja laskuma, kerge kaarega tipus, otse allasuunas; liikumisel või saba olla ka veidi kõrgemal, kuid mitte kunagi seljajoone kohale keerdunud.

ESIJÄSEMED:
Pikad ja kaldus õlad, mis annavad liikumisele kerguse, lihaselised, kuid mitte rasked õlad; jalad on sirged ja püstise asetusega; kuiv luustik; liigesed on markeeritud, kuid mitte teravaid üleminekuid moodustavad; kämblad on ettesuunas veidi kaldus, andmaks jalgadele vetruvust ja võimaldades järsku pidurdumist.

TAGAJÄSEMED:
Reied on pikad ja hästi lihaselised. Ülemine osa on üsna pikk, põlveliiges on tugev; koera tagajalad ei tohi olla liiga jäigalt püstised ega ka eest taha suunas liiga kaldus; mitte liiga kitsa ega ka liiga laia seisuga. Kintsude ja laudja vahel ei tohi harmoonia kaduda, neist koos peab moodustuma kauni kujuga kaarjoon. Jalad on ühtlased, ilma jõuetuseta, kuid elastsed; hästi arenenud, kuid liialdusteta luustik.
Kannaliigesed on keskmiselt nurgitunud, samas mitte rangis ega ka kitsa seisuga, mitte liiga kõrged; väga head kannaliigese nurgad on meie lambakoerale tingimata äärmiselt olulised. Pöiad on robustsed ja kuivad, aluspinna suhtes püstised, kui koer on rahulikus seisakus; tagajalad peavad olema igast küljest vaadates sirgelt püstised.

KÄPAD:
Ümarad ja lühikesed, hästi suletud, kumerad; küüned on tugevad ja lühikesed, tumedat värvi. Ilma kannuste või lisavarvasteta; lisavarvastega koer ei kuulu diskvalifitseerimisele, kuid hinne alaneb. Käpapadjandid
on tugevad, eriliselt elastsed, sest padjandid peavad vetruvalt pehmendama suuremat osa põrutusest.

KARV:
Kõva, pool-pikk, mitte lokkiv, mitte sile, peab olema karm ning sõrmede vahel krudisema. Karvapikkus kogu kehal ulatub 5 kuni 6 cm, saba kaasa arvatud. Alusvill on peen ja tihe.

VÄRVUS:
Hall, mustjas hall, hall musta varjundiga, sinakas hall, punakas hall, hele või tume liivakarva või nende toonide segu. Suured valged laigud ei ole lubatud, lubatud on vaid väike valge täpp rinnal või käpaotstes.

SUURUS:
60 kuni 65 cm isastel ja 55 kuni 60 cm emastel.
Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

1 kuu tagasi
wall
Okt 02
2 kuud tagasi
wall
Kerst kirjutas foorumisse postituse Neerupuudulikkusega koera toidusedel
Sept 05
7 kuud tagasi
videos
Apr 19
videos
Apr 19
12 kuud tagasi
profile
Latte laadis üles uue avatari.
Nov 08

Uudised

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Alates sellest aastast tõstab siseministeerium esile parimaid teenistuskoeri ja siseturvalisuse... Loe edasi...

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Artiklid

Kahjuks on väga levinud valearusaam, et alfa-koer on füüsiliselt tugevaim, suurim, kakleja-tüüpi ja agressiivne. Hierarhias kõrgeimal asuval koeral pole...
  On teada, et esimesed basenjid toodi Niiluse-äärsetelt aladelt kingituseks Egiptuse vaaraodele juba paar tuhat aastat enne meie ajaarvamist....
Küsimus: Tere!Ma lugesin Jan Fannelli raamatu "Koerakuulaja" läbi. Sain seda lugedes päris targaks ja aru paljudest koera käitumistest. Mul on 3.a....
Suurem osa koerahammustuste juhtumitest on sellised, kus last hammustab tema enda lemmik või hoopis sõbra, tuttava või naabri koer. Seda õnnetust on...