Pomeranian
PÄRITOLU: Saksamaa

KASUTUS: Valve- ja seltsikoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 5.4
Euroopa spitsid
Töökatseteta

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE:

Saksa spitsid on kiviaja turbakoera Canis familiaris palustris Rüthimeyer ja hilisemate “vaiehitisekultuuri” spitsi järglased ning nad on Kesk-Euroopa vanimaid koeratõuge. Nendest on arenenud arvukalt teisi tõuge. Mittesaksa-keelsetes maades kasutatakse wolfspitzi asemel nimetust keeshond ning zwergspitzi asemel nimetust pomeranian.

ÜLDMULJE:

Spitsitõugudel on imetlustäratavalt kaunis karvkate, mis rikkaliku aluskarva tõttu püsti seisab. Eriti silmatorkavad on kaela ümbritsev rikkalik ja kohev kaelus (lakk) ning tihedakarvaline, reipalt seljal olev saba. Rebaseilmeline pea, terased silmad ja teravatipulised, pisikesed, teineteise lähedal püsti seisvad kõrvad annavad neile spitsidele iseloomuliku erksa üldilme.

OLULISED PROPORTSIOONID:

Turjakõrguse ja kere pikkuse suhe on 1:1.

KÄITUMINE JA ISELOOM:

Saksa spits on alati tähelepanelik, elav ja erakordselt truu oma peremehele. Ta on hea õppimisvõimega ja kergesti koolitatav. Usaldamatus võõraste suhtes ja puuduv jahikirg teevad temast ideaalse kodu ja õue valvuri. Ta pole arg ega agressiivne. Erilisteks omadusteks on vastupidavus ilmastikule, sitkus ja pikaealisus.

PEA
PEAPIIRKOND: Spitsi keskmise suurusega pea moodustab pealtvaates tagant laiema ja ninaotsa suunas
aheneva kiilukuju.
Üleminek laubalt koonule : Mõõdukalt kuni rõhutatultväljendunud, mitte aga järsk.

NÄOPIIRKOND:

Ninapeegel : Nina on ümar, väike ja täismust; kõigil
pruunidel koertel tumepruun.
Koon : Koon pole liiga pikk, jäme ega ka terav ning on proportsionaalne kolju-osaga. (Wolfspitz/keeshondil,
suurel spitsil ja keskmisel spitsil on koonu ja lauba suhe umbes 2:3 ning väikesel spitsil ja kääbusspitsil/ pomeranianil umbes 2:4.)
Mokad : Mokad on tihked, ei ripu ega moodusta kurde suunurka. Huuled on täies ulatuses musta pigmendiga,
pruunidel spitsidel pruunid.
Lõuad/hambad : Lõualuud on normaalselt arenenud ja 42 hambaga täiskomplektse kääritaolise hambumusega, mille puhul ülemised lõikehambad asetsevad tihedalt alumiste lõikehammaste ees ja hambad väljuvad lõualuust otse.
Väikesel ka kääbusspitsil/pomeranianil on mõne premolaari puudumine lubatav. Otsehambumus on lubatud kõikidel spitsidel.
Põsed : Põsed on pehme kumerusega, mitte punnis.
Silmad : Silmad on keskmise suurusega, mandlikujulised, veidi viltused ja tumedad. Silmalaugude servad on mustad kõikidel värvustel, tumepruunid pruunidel spitsidel.
Kõrvad : Väikesed kõrvad asetsevad kõrgel ja on üsna  teineteise lähedale kinnitunud, kolmnurksed ja
teravatipulised; kuni tipuni jäigalt püstised.


KAEL:
Keskmise pikkusega kael on laialt õlgadele kinnitunud ja kuklast veidi kaarduv, liibuv kaelanahk on kaetud tiheda, lakka moodustava karvakaelusega.

KERE
Ülajoon : Spitside ülajoon algab tähelepanelikult püstistest kõrvadest ja jätkub pehme kaarena üle lühikeseks, sirgeks seljaks. Tihedakarvaline, seljal olev saba katab osa seljast ja annab ümaraks viimistletud silueti.

Turi/selg : Kõrge turi läheb märkamatult üle võimalikult lühikeseks, sirgeks ja tugevaks seljaks.
Nimme (lanne) : Lühike, lai ja jõuline.
Laudjas : Laudjas on lai ja lühike, mitte laskuv.
Rindkere : Sügavale ulatuv rinnakorv on hästi kaardunud, eesrind hästi arenenud.
Alajoon ja kõht: Rindkere ulatub võimalikult pikalt taha, kõhujoon on vaid veidi tõusev.

SABA:
Saba on kõrge kinnitusega, keskmise pikkusega, juba sabatüve kinnituskohast sirgelt ülespoole tõusev ja
ettesuunas seljale rullitud, liibub tihedalt seljale, on kaetud eriti rikkaliku karvaga. Lubatud on topeltkeerd sabatipus.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED:
Üldine : Sirged, üsna lai esiosa.
Õlad : Õlad on lihaselised, tihedalt rindkerele liibuvad.
Labaluud on pikad ja tahasuunas kaldu. Õlavarred on labaluudega ligikaudu sama pikad ja nendega umbes 90kraadise nurga all.
Küünarnukid : Küünarliigesed on tugevad ja tihedalt kerele liibuvad, mitte välja- ega sissepöördunud.
Küünarvarred : Küünarvarred on keskmise pikkusega, kehaehitusega proportsionaalselt jämedad, täiesti sirged
ja tagantpoolt rikkalike karvanarmastega.
Randmed : Tugevad, keskmise pikkusega randmed on umbes 20kraadises kaldes püstjoone suhtes.
Esikäpad : Esikäpad on võimalikult väikesed, tihedalt kooshoidvate ja hästi kumerdunud varvastega, nn.
kassikäpad. Küüned ja padjandid on kõikide värvide korral mustad, tumepruunid kõikidel pruunidel spitsidel.

TAGAJÄSEMED
Üldine : Tagajäsemed on hästi lihaselised ja kuni kandadeni rikkaliku karvaga kaetud. Tagajalad on sirged
ja paralleelsed.
Reied / sääred : Reied ja sääred on ligikaudu ühepikkused.
Põlved : Põlveliigesed on tugevad, vaid mõõdukate nurkadega ning liikumisel ei pöördu välja- ega sissepoole.
Pöiad : Pöiad on keskmise pikkusega, hästi tugevad ja aluspinna suhtes täiesti püstised.
Tagakäpad : Tagajäsemete käpad on võimalikult väikesed, ümarad, tihedalt kooshoidvate ja hästi kumerdunud varvastega, nn. kassikäpad ja padjandid on tugevad. Küüned ja padjandid on võimalikult tumedad.

LIIKUMINE:
Saksa spitside liikumine on hea tõukega, sirgjooneline, sujuv ja vetruv.

NAHK:
Nahk liibub tihedalt kehale ja ei moodusta volte.

KARVKATE
Karv : Saksa spitsidel on kahekihiline karvkate: pikk, sirge ja püstine kattekarv ning lühike, tihe ja topiline aluskarv.
Karvkate peas, kõrvadel ja jalgade esiküljel ning käppadel on lühike ja tihe (sametine), kogu kehal aga pikk ja rikkalik; karv pole laineline, lokkiv ega vildistunud, seljal ei tohi moodustuda lahku. Kaela ja labaluude kohal moodustub tihedakarvakine lakk.

Esijalgade tagapoolel on rikkalikud narmad, tagajalgadel on laudjast kuni kandadeni rikkalikud karvapüksid, saba on tihedakarvaline.

VÄRVUS:
a) keeshond/wolfspits: tsonaarhall
b) suurspits (Grosspitz): must, pruun ja valge
c) keskmine spits (Mittelspitz): must, pruun, valge, oranž, tsonaarhall ja muud värvid
d) väike spits (Kleinspitz): must, pruun, valge, oranž, tsonaarhall ja muud värvid
e) pomeranian/kääbusspits (Zwergspitz/pomeranian): must, pruun, valge, oranž, tsonaarhall ja muud värvid

Must spits: Mustade spitside karvkattes peavad nii aluskarv kui ka nahk olema tumedad ning pealispind on
läikivmust ilma valgete või muude värvimärgisteta.
Pruun spits: Pruun spits peab olema üleni ühevärviliselt tumepruun.
Valge spits: Karv peab olema puhasvalge, ilma igasuguse, sealhulgas ka kollaka toonita, mida sageli esineb just kõrvade ümber.
Oranž spits: Oranž spits peab olema üleni ühevärviline keskmist tooni värviga.

Tsonaarhall spits (keeshond): Hõbehall mustade karvatippudega. Koon ja kõrvad on tumedad; silmade
ümber on selge ja silma välisnurgast kõrva välimise nurgani kulgev peen must triip, lühikesed, kuid ilmekad
kulmukarvad kujundavad selgepiirilise varjutuse; lakk ja õlapiirkond on heledad; esi- ja tagajalad on hõbehallid ilma mustade märkideta allpool küünar- või kannaliigest, välja arvatud kerge viirutus varvastel; must sabatipp; saba alapool ja püksikarvad on hele-hõbehallid.

Muud värvi spits: Muudeks värvideks loetakse kõiki värvitoone, nagu kreem, kreem-soobel, oranž-soobel,
must punakaspruunide märgistega (black and tan) ja kirju.
Kirjudel peab olema valge põhivärv. Mustad, pruunid, hallid või oranžid laigud peavad paigutuma üle kogu kere.

SUURUS JA KEHAKAAL
Turjakõrgus:
a) keeshond/wolfspits 49 cm ± 6 cm
b) suurspits (Grosspitz): 46 cm ± 4 cm
c) keskmine spits (Mittelspitz): 34 cm ± 4 cm
d) väike spits (Kleinspitz): 26 cm ± 3cm
e) pomeranian/kääbusspits (Zwergspitz/pomeranian):
20 cm ± 2 cm (alla 18 cm isendid ei ole soovitavad).
Kehakaal : Saksa spitsi igal suurusevariandil peab kehakaal olema tema suurusele vastav.


Märksõnad:

Tagasi