Portugali podengo
Portugali Podengo kodumaaks on muidugi Portugal, eriti levinud on nad Portugali pőhjaosas, kus neid kasutatakse peamiselt jänesejahil aga ka valvekoertena. See tõug on levinud peaasjalikult maa põhjaosas, kus tema loomulik andekus küülikujahiks, üksi või karjas, kasutust on leidnud. Seetõttu kannab tõug ka hellitusnime „küülikukoer“. Seda tõugu koerad on seal olnud väga sobivad ka valvekoerteks.

Portugali Podengod on elavad, energilised, väga tööhimulised ja aktiivsed. Nad on väga vähenőudlikud koerad. Nad on uudishimulikud ja mänguhimulised. Oma perekonnale on nad truud, vőőraste suhtes reserveeritud. Nad on intelligentsed ja kergesti koolitatavad.

Portugali Podengosid on kokku kuute tüüpi, suur, keskmine ja väike, ja kőike tüüpe on lühikarvalise ja karmikarvalisena. Suur Portugali Podengo on turjakőrguselt 55-70 cm, keskmine 40-55 cm, kaaluga 16-20 kg ja väike 20-30 cm, kaal 4-5 kg. Karvkate on lühike vői pikk, lühikarvalistel podengodel sile, värvuselt kollane, kollakaspruun ja must, ka valge pruunides toonides märkidega. Pikakarvalisematel Podengodel on "habe".


Tõustandard

PÄRITOLU: Portugal.

KASUTUS: See tõug on levinud peaasjalikult maa põhjaosas, kus tema loomulik andekus küülikujahiks, üksi või karjas, kasutust on leidnud. Seetõttu kannab tõug ka hellitusnime „küülikukoer“. Seda tõugu koerad on seal olnud väga sobivad ka valvekoerteks.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud.
Alarühm 5.7.
Algupärased jahikoerad.
Töökatseteta.

KESKMISE SUURUSEGA PODENGO

ÜLDMULJE :
Keskmisekasvuline, heade proportsioonidega ja keskmise kehaehitusega koer, hästi lihaseline ja tugeva luustikuga.

KÄITUMINE / ISELOOM : Hästi elav ja intelligentne, vähenõudlik ja lihtsakoeline.

PEA :
Kuiv, kujult meenutab laiapõhjalist nelja küljega püramiidi, mis teravneb oluliselt. Koljuosa ja koonu pikiteljed on erisuunalised.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Lame, profiilis peaaegu sirge; esile tulevate kulmukaartega; laubavagu on vaevumärgatav;
kõrvadevaheline osa on horisontaalne; kuklakühm on esiletulev.
Üleminek laubalt koonule : Vähemärgatav.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Kitseneb veidi esiletungiva tipu suunas; ninapeegli eessein on ülajoone suhtes lõigatud terava
nurga all; värvilt tumedam kui karvkatte värvus.
Koon : Koonuselg on läbilõikelt ümar, külgvaates sirge.
Koon on koljuosast lühem ning oma tüveosas jämedam kui tipus.
Mokad : Tihedalt liibuvad, õhukesed ja tugevad; mokajoon on horisontaalne.
Lõuad / Hambad : Normaalsed, tugevate valgete hammastega; normaalne hambumus.
Silmad : Väga elavailmelised; silmakoopast veidi välja ulatuvad; vastavalt karvkatte värvusele meekarva toonist kuni kastanpruunini; väikesed ja viltuse asetusega; värv on silmalaugude servades intensiivsem kui karvkatte värvus.
Kõrvad : Kõrvatüvi on kõrge asetusega ja viltune; kõrvad on sirgelt püstised, väga liikuvad; koera tähelepanelikkuse korral püstiselt ettepoole suunatud; kolmnurga kujulised, tüvest laiad ja tipu suunas teravnevad; kõrvaleht on õhuke; kõrvade pikkus ületab märgatavalt nende laiust tüveosas.
KAEL :
Moodustab harmoonilise ülemineku pea ja kere vahel; sirge, mõõduka pikkusega; tugev ja hästi lihaseline. Ilma kealalotita.

KERE :
Ülajoon : Sirge või kergelt kumerdunud.
Selg : Pikk, sirge või kergelt nõgus.
Nimme(lande-)piirkond : Sirge või kergelt kumerdunud, lai ja lihaseline.
Laudjas : Keskmise pikkusega, lai ja lihaseline; sirge või ainult veidi laskuv.
Rindkere : Eesrind on kergelt rõhutatud, lihaseline, mitte liiga lai; rinnakorv on sügav ja pikk, keskmise laiusega; rinnakuluu on pikk ja tahasuunas tõusev; roided on mõõdukalt kaardunud, kaldus asetusega.
Alajoon ja kõht : Kuiv, veidi üles tõmmatud.

SABA :
Saba on pigem kõrgele kui madalale kinnitunud, tugev, jäme, keskmise pikkusega ja peene tipu suunas ahenev;
rahulikus olekus on saba laskunud tagajalgade vahele ja ulatub kannaliigeseni, kusjuures saba ots on kergelt ülespoole kaardunud; liikumisel tõuseb saba horisontaalseks ning sabatipp on kergelt ülespoole
kaardunud või sirbikujuliselt püsti; mingil juhul aga mitte keerdus.

JÄSEMED :
ESIJÄSEMED :
Üldmulje : Nii eest kui küljelt vaadates püstised ja sirged, hästi lihaselised ja kuivad.
Õlad ja õlavarred : Pikad ja kaldus asetusega; tugevad ja hästi lihaselised. Labaluude ja õlavarre vahel moodustub nürinurk.
Küünarvarred : Püstised, pikad ja lihaselised.
Randmeliigesed : Kuivad, mitte märgatavad.
Kämblad : Tugevad, lühikesed, veidi kaldus.
Esikäpad : Ümardunud; pikkade, tugevate ja tihedalt kokku surutud ning tugevasti kumerdunud varvastega;
küüned on lühikesed, tugevad, eelistatult tumedat värvi; kõvad ja vastupidavad käpapadjandid.

TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Nii tagant kui küljelt vaadates sirged ja paralleelsed, hästi lihaselised, kuivad.
Reied : Pikad, keskmise laiusega, lihaselised.
Sääred : Kaldus asetusega, pikad, tugevad, lihaselised, kuivad.
Kannaliigesed : Keskmisel kõrgusel asetsevad, kuivad, tugevad, moodustavad nürinurga.
Pöiad : Tugevad, lühikesed, kaldus, ilma lisavarvasteta.
Tagakäpad : Ümardunud; pikkade, tugevate ja tihedalt kokku surutud ning tugevasti kumerdunud varvastega;
küüned on lühikesed, tugevad, eelistatult tumedat värvi; kõvad ja vastupidavad käpapadjandid.

LIIKUMINE :
Elav ja kärmas.

NAHK :
Limaskestad peavad olema eelistatult musta pigmendiga, igal juhul aga tumedamad karvkatte värvusest. Nahk on õhuke ja hästi liibuv.

KARVKATE :
KARV :
Lühi- või pikakarvaline, keskmise jämedusega karv.
Lühikarvalisel variatsioonil on karv sile. Pikakarvalisel variatsioonil on karv karm (metssea harjaseid meenutav).
Lühike karv on tihedam kui karva pikkus. Karmi karvaga koertel on lõua alapoolel karv pikem (habe). Alusvill ja karvanarmad puuduvad.

VÄRVUS :
Enimlevinud värvused on kollane, liivakarva (kõigis oma toonides heledast kuni hästi tumedani) ja must
(sügavmust või valastunud); ühevärvilisena valgete värvimärgistega või ilma nendeta; või valge eespool
nimetatud värvi laikudega.

SUURUS JA KEHAKAAL :
Turjakõrgus : 40 kuni 55 cm.
Kehakaal : 16 kuni 20 kg.

SUUR PODENGO
Oma kodumaalgi peaaegu väljasurnud tõuvariatsiooni, suure podengo, tõulised tunnused on identsed keskmise
suurusega podengo omadega, võttes arvesse vaid allpool nimetatud iseärasusi:

ÜLDMULJE :
Suurekasvuline ja tugeva kehaehitusega koer, kes on kõlblik suurulukite jahiks.

TURJAKÕRGUS :
55 kuni 70 cm.

Portugali podengoVÄIKE PODENGO
Väikese podengo tõulised tunnused on identsed keskmise suurusega podengo omadega, võttes arvesse vaid allpool nimetatud iseärasusi:

ÜLDMULJE :
Koer on veidi pikliku formaadiga ja kerge kehaehitusega, mis võimaldab tal küülikutele läbi urusuudmete ning kaljulõhede nende pesadesse ning urgudesse järgneda ja neid sealt välja ajada.

KOLJU :
Lame või kergelt kumerdunud.

KERE :
Kerepikkus on suurem kui turjakõrgus.

JÄSEMED :
Lühikesed. Küünarvarred on sirged või ülalt alla suundudes veidi väljastpoolt sissepoole pöörduvad.

TURJAKÕRGUS :
20 kuni 30 cm.

KEHAKAAL :
4 kuni 5 kg.

Kasutajate viimased tegevused

3 nädalat tagasi
wall
Naaber2 vastas foorumis teemas Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jul 07
1 kuu tagasi
wall
Jun 19
wall
kutsikasmax kirjutas foorumisse postituse Kutsikas ei lase kõndida
Jun 19
wall
koeruke vastas foorumis teemas Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jun 07
wall
Naaber2 kirjutas foorumisse postituse Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jun 05
2 kuud tagasi
profile
lendorav Tahaks teada,mis teha koeraga,kes hammustab oma pereliikmeid,kui nad on kukkunud.raga
Mai 24

Uudised

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Artiklid

Mittesöödavate asjade söömist nimetatakse pica-ks. Pica võib olla mõne toitane puuduse märgiks, kuid kutsikate ja nooremate koerte puhul tähendab see...
Küsimus: Tere,Meil on rottweiler, 1a., emane, kaalub ligi 40 kg.Mureks on see, et koer oksendab juba poolteist nädalat. Kui sööb siis ei oksenda....
Kuidas tuli Teie perekonda esimene koer? Kuidas Teist sai "koerainimene" ? Meie peres on kogu aeg olnud loomad ja nii ka minu vanematel nende...
Brasiilia fila, edaspidi Fila Brasileiro ajalugu algab suuresti Brasiilia koloniseerimise algusega 19-ndal sajandil.1946. aastal kirjutati esimene...