Portugali veekoerPortugali veekoer on pärit Portugalist. Tegu on väga vana koeratőuga. Teda kasutati näiteks kalalaevade valvurina, samuti vőrgust väljakukkunud kalade püüdjana. Varem esines portugali veekoera kogu Portugali rannikuala ulatuses. Tänapäeval on kalapüügi järjekindla moderniseerimise tulemusel jäänud koer alles vaid peaasjalikult Algarve’ provintsis, mida kaasajal käsitletakse ka tõu päritolu-piirkonnana.

Kuna tõug on pikka aega esinenud kõikides Portugali randades, on see veekoer tunnistatud portugali rahvustõuks. Tänapäeval on ta peamiselt seltsikoer, kuid ka populaarne harrastuskoer nt agility.

Portugali veekoer on väga liikuv ja energiline, loomulikult armastab ta üle kőige ujuda. Erakordse ujuja ning sukeldujana on see koer kalameest  lahutamatu saatja, kelle hindamatu teenistus ei piirdu mitte ainult kalapüügiga, vaid ulatub ka paatide ning vara hoidja ja kaitsjani.

Peremehe kalapüügil olles, valvab ta ning vajadusel hüppab merre ja sukeldub vabaks pääsenud
kala püüdma ning tagasi tooma; ta teeb kiiresti kindlaks, kui miski võrgus rabeleb või võrgunöör lahti läheb. Ta garanteerib ühenduse rannaga edasi-tagasi ujumisega laeva ning ranna vahel isegi siis, kui vahemaa on üsna suur.

Sellel koeral on äge temperament, ta on iseteadlik, uhke, riiakas, vähenõudlik ja väsimatu. Tema silmavaade on karm, pilk läbitungiv ja valvas. Nägemisvõime on hästi arenenud ning haistmisvõime märkimisväärne. Ta on erakordselt intelligentne ning mõistab ja kuuletub vastuvaidlematult igale oma isanda soovile.

Portugali veekoer on keskmist kasvu, turjakőrgus on 43-57 cm, kaal 16-25 kg.
Karvkate on omapärane, tugev ja paks, aluskarvata, karvkatet on kahte tüüpi, pikem - läikiv ja lainjas ja lühem - liibuv ja kiharjas. Värvuselt on karvkate must, valge, pruun ja hall, märkidega vői ilma.

Karvkate vajab regulaarset hooldust.
Tõustandard

PÄRITOLU: Portugal

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 8
Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad.
Alarühm 3
Veekoerad.
Töökatseteta.


ÜLDMULJE :
Keskmiste proportsioonidega hagija-tüüpi esindav koer, kellel on kergelt konveksed kuni sirged profiiljooned. Harmooniliste proportsioonidega, tasakaalustatud, tugeva ja hea lihastikuga kehaehitus. Lihastik on sagedaste ujumisharjutuste tõttu märkimisväärselt arenenud.

PEA :
Heade proportsioonidega, suur ja lai.
PEA PIIRKOND :
Kolju : Külgvaates on kolju veidi pikem kui koonuosa. Kumerdumine on kuklaosas selgemini väljendunud ning
kuklakühm on markantne. Eestvaates on otsmikuluud külgsuundades kumerdunud ja kerge vajutisega
keskjoonel. Laubavagu pikeneb otsmikku poolitades kuni 2/3 lauba pikkuses. Kulmukaared on esile tulevad.
Üleminek laubalt koonule : Hästi väljendunud, ulatub silmade sisenurkadest veidi kaugemale taha.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Lai; ninasõõrmed on hästi avatud ja õrna pigmentatsiooniga. Mustadel, valgetel ja musta-valgekirjudel  koertel on nina musta värvi; pruuni karvkatte korral on ninapeegel pruun; mitte mingil juhul ei või see olla lihakarva.
Koon : Tüveosas laiem kui tipuosas ninapeegli juures.
Mokad : Õhukesed, eriti eestpoolt; suunurgad ei ole nähtavad; suu limaskestad (suulagi, keele alune, igemed) on musta tooni pigmendiga.
Lõuad / Hambad : Tugevad lõualuud, normaalse hambumusega. Terved, suletud suu korral nähtamatud hambad. Kihvad on tugevad ja hästi arenenud.
Silmad : Keskmise suurusega, mitte sissevajunud ega ka väljapungituvad, ümarad, teineteise suhtes laia asetusega ja veidi viltused silmad. Iiris on musta või pruuni värvi. Õrna ehitusega silmalaugudel on mustad servad. Kolmas silmalaug ei ole nähtav.
Kõrvad : Asetsevad ülevalpool silmade tasandit ja liibuvad pea külgedele, kusjuures kõrva tagaservad on veidi kergitatud; südamekujulised, õhukesed; kõrvatipp ei tohi ulatuda allapoole kurgu joont.
KAEL :
Sirge, lühike, ümar, lihaseline, vaba ja pingutuseta hoiakuga; harmooniliselt kerega liituv; ilma karvakaeluseta ja ilma kurgualuse lotita.

KERE :
Turi : Lai ja mitte esiletulev.
Selg : Sirge, lühike, lai ja hästi lihaseline.
Nimme (lanne) : Lühike, rohkem ettepoole, kui nimme keskosani. Saba on koerale oluliseks abiks ujumisel ning sukeldumisel.

JÄSEMED:
Seisud : Nii esi- kui tagajalad on korrektselt püstiste seisudega. Kämblad ja pöiad võivad olla veidi ettepoole kaldus asetusega.

ESIJÄSEMED :
Tugevad, sirged.
Labaluud : Külgvaates ja läbilõikelt hästi kaldus asetusega, tugeva väljaarenenud lihastikuga.
Õlavarred : Tugevad ja keskmise pikkusega. Keha keskteljega paralleelsed.
Küünarvarred : Pikad ja tugevate lihastega.
Randmed : Tugevate hästiarenenud luudega, eestvaates laiemad kui küljelt vaadates.
Kämblad : Pikad ja tugevad.
Esikäpad : Ümarad ja lamedad, vaid veidi kumerdunud ja keskmise pikkusega varvastega. Varvastevahelised
nahklestad ulatuvad kogu varbapikkusesse ning on rikkaliku karvkattega. Eelistatud on mustad küüned, kuid
karvkatte värvile vastavalt võivad küüned olla ka valged, triibulised või pruunid. Küüned ei ulatu päris maapinnani. Keskmine käpapadjand on kõva ja paks, teised padjandid on keskmise paksusega.

TAGAJÄSEMED :
Tugevate lihastega, sirged.
Kintsud : Pikad ja hästi ümarad.
Reied : Tugevad ja keskmise pikkusega; väga heade lihastega.
Põlved : Keha pikiteljega paralleelselt liikuvad põlved.
Sääred : Pikad ja väga heade lihastega, kehatelje suhtes paralleelsed. Eest tahasuunas hästi kaldus asetusega. Kogu kõõluste ja sidemete struktuur on tugev.
Kannaliigesed : Tugevad.
Pöiad : Pikad; ilma lisavarvasteta.
Tagakäpad : Kõikides osades esikäppadega sarnased.

LIIKUMINE :
Liikumine on pingutusevaba, lühikese sammuga, traav on rütmiline ja kerge, galopp energiline.

KARVKATE:
KARV :
Kogu keha on kaetud rikkaliku ja vastupidava karvkattega. Ilma alusvillata. Esineb kaks karvkattetüüpi; laineline pikk  karv ja lühem krussis karv. Esimese tüübi puhul on karv kergelt läikiv ning pehma konsistentsiga. Teise variandi karv on lühem, tihe, matt ja silinderjaid salke moodustav. Peale kaenlaaluste ning kubemelohkude on kogu kehal karv jaotunud ühtlaselt. Peas moodustub pikakarvalise
tüübiga koertel lainelisest karvast püstine karvamüts ja teise karvatüübi korral on pealagi kaetud krussis karvaga. Pikakarvalisel variandil on ka kõrvade karv pikem.

VÄRVUS :
Karv võib olla nii ühevärviline kui ka mitmevärviline : ühevärvilised on valge, must või pruun mitmetes
intensiivsustoonides, mõned võivad olla ka kirjud, kusjuures must või pruun esinevad koos valgega. Valge
värvusega karvkatte korral ei esine albinismi juhul, kui ninapeegel, silmalaugude servad ja suu limaskestad on musta pigmendiga. Mustadel, valgetel või must-valgetel koertel on nahk kergelt sinaka tooniga. Väga pika karva korral kaldub karv sellele tõule iseloomulikult osaliselt nöörduma : kere alaosas, koonul ja sabas, kus sabatippu jäetakse väike tups.

SUURUS JA KEHAKAAL :
Turjakõrgus :
Isastel 50-57 cm, ideaalsuurus 54 cm.
Emastel 43-52 cm, ideaalsuurus 46 cm.
Kehakaal :
Isastel vahemikus 19 ja 25 kg.
Emastel vahemikus 16 ja 22 kg.
MÕÕDUD
Isased Emased cm
Pea :
Koljuosa pikkus 12,5 11
Koljuosa laius 11 9,5
Koonuselja pikkus 9 7
Rindkere
Ümbermõõt 61 56
Laius 15 13
Sügavus 21 18
Ülajoon :
Kereosa pikkus 45 40
Kereosa laius 11,5 10
Pikkused :
Kere 51 45
Saba 32 27
Kõrgused :
Turjalt 54 46
Maast küünarnukini 29 25
Laudjalt 52 46


Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

3 kuud tagasi
videos
Apr 19
videos
Apr 19
8 kuud tagasi
profile
Latte laadis üles uue avatari.
Nov 08
wall
Otu kirjutas foorumisse postituse Koeral 2 kodu
Nov 08
9 kuud tagasi
wall
Kruusmar kirjutas foorumisse postituse Vene toy uriseb ja haugub
Sept 23
10 kuud tagasi
wall
kalad kirjutas foorumisse postituse Süringomüeelia -chihuahual
Sept 12

Uudised

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Alates sellest aastast tõstab siseministeerium esile parimaid teenistuskoeri ja siseturvalisuse... Loe edasi...

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Artiklid

Küsimus: Tere,Mul on küsimus oma 8-aastase saksalambakoera (segu) kohta. 6. Veebruaril jalutades ta nagu minestas korraks ja oli pärast seda loid ja...
Havanna bichon on pärit Vahemere regioonist, aretusega tegeleti Kuubas. Tema esiisad on tulnud Itaaliast ja Prantsusmaalt palju sajandeid tagasi. Tema...
Inimesed unustavad, et koertel ja inimestel on erinev suhtlustasand. Inimesed arvavad, et nad on sõbralikud, kui lähevad otsejoones koera suunas,...
Wobbleri sündroom on kaelalülide liigne liikuvus, mis esineb suurtel ja pika kaelaga tõugudel. Haiguse põhjustavad luu- ja kudememuutused, mis tekitavad...