Praha rotipüüdjaAjaloolised allikad väidavad, et Prague Ratter (Prazsky Krysarik) ehk Praha Rotipüüdja ajalugu läheb Tšehhi riigi sügavale minevikku.

Arvestades selle koeratõu suhteliselt väikest suurust ja kiiret liikumist on koeri kasutatud rottide ja hiirte püügil, sellega on seotud ka tõu nimi - KRYSARIK. See väike koer oli sageli kaunistanud Tšehhi kuningate bankette.

Seda tõugu koerad olid väga väärtuslikud kingitused Tšehhi kuningate poolt teistele Euroopa monarhidele. Aastal 1980 on Tšehhis sätestatud tõu regenereerimine, mis praegu edukalt toimub. Prazsky Krysarik on uuesti populaarne ja huvi selle tõu vastu kiiresti levib ka teistes riikides.

Üldmulje: Väike koer turjakõrgusega 18-23 cm, kaal 1-3 kg. Kehal peaaegu ruudukujuline formaat, kompaktne. Lühikese karvaga siidine kasukas ei vaja läike säilitamiseks mingit erihooldust, kuid õhuke karvkate ja sale kehaehitus tähendavad, et koer vajab külmas kliimas lisasoojustust. Karvkatte värvus on must  piirdega, pruun piirdega, sinine piirdega ja punane. Karvkatet on kahte variatsiooni - lühikarvalised ja pikakarvalised.

Vaatamata sellele, et koer on väikest kasvu, on ta väga energiline ja liikuv.

Oma peres väga sõbralik ja armastav, sotsiaalne ja valvas. Mänguhimuline ja elava loomuga. Suurepäraselt saab läbi teiste loomadega.

Praha rotipüüdja on suhteliselt terve tõug, aga kuna tegemist on väga väikese koeraga, siis võivad olla probleemid põlvedega - patella.

 

Tõustandard:

PÄRITOLUMAA: Tšehhi vabariik.

KEHTIVA AMETLIKU STANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 12. 10. 1980

KASUTUS: Seltsikoer.

FCI KLASSIFIKATSIOON:

Peale tõu rahvusvahelist tunnustamist:

Rühm 9: Seltsi- ja kääbuskoerad.

Alarühm 12: Rotipüüdjad

Töökatseteta.

 

LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST:

Selle tõu ajalugu ulatub Tšehhimaa kaugesse ajalukku. Tänu oma väikesele kasvule, kiirele liikumisele ning hästi arenenud lõhnatajule kasutati neid koeri rottide püüdmiseks (sealt ka tõu nimi „Krysařík“ = rotipüüdja). Need omadused arenesid välja pika ajaloolise arengu tulemusena. Seda väikest aktiivset koera oli sageli näha Tšehhi kuningate suursugustel pidustustel Praha lossis. Nad kaunistasid Böömimaa aadlike õukondasid ning kingitusena Böömimaa kuningatelt jõudsid need ka teiste Euroopa valitsejateni ning hiljem said need populaarseks ka tavakodanike hulgas.

Ajaloolistele allikatele tuginedes võib väita, et see tõug pärinebki tõenäoliselt Böömimaalt ning selle juured on meie rahvuse väga kauges ajaloos. 1980. aastal hakati taas selle tõu aretamisega tegelema. Praha rotipüüdja on meie peredes levinud lemmikloom ning on väga tore, et ka teised rahvused on hakanud selle tõu vastu huvi tundma.

 

ÜLDMULJE:

Väike lühikarvaline koer, peaaegu ruudukujulise kerega. Vaatamata väikesele kasvule on tegemist väga aktiivse, valvsa ja elavaloomulise koeraga. Isased näevad välja maskuliinsed ja emased feminiinsed.

 

KÄITUMINE/ISELOOM:

Rahulik, uudishimulik ja õrn. Kiire, hästi liikuv ja tasakaalukas. Loomult võõraste suhtes mitte eriti usaldav, ent omade suhtes sõbralik ja südamlik. See tõug sobib kõikidele peredele, kes oskavad hinnata tema suursugust loomust ning karakterit.

 

TÄHTSAD PROPORTSIOONID:

Turja kõrguse ja kere pikkuse suhe 1:1,05 – emased võivad olla pikemad.

Rinna sügavus on 45-50% turja kõrgusest.

Kolju laiuse ja pikkuse suhe 1:1-1,03.

Koonu pikkus moodustab 1/3-1/2 pea pikkusest.

Neid mõõte ja proportsioone peetakse ideaalseks, ent alati on oluline ka üldmulje.

 

PEA:

Pea on pirnikujuline.

Kolju: Kolju on ümmargune, ei ole ninaga paralleelne. Kuklakühm on esiletungiv. Silmad on üksteisest kauge asetusega. Nahk kolju peal on voltideta ning kaetud lühikese peene karvaga. Üleminek laubalt koonule on selgelt väljendunud.

Koon:

Ninapiirkond: üleni pigmenteerunud, värvus vastab karvkatte värvusele.

Huuled: Huuled on liibuvad, tugevad ning suunurgad on suletud. Suuääred on täielikult pigmenteerunud. Värvus vastab karvkatte värvusele.

Lõuad/hambad: Mõlemad lõuad on tugevad ja koonduvad koonu juurde. Ühtlane käärhambumus. Eelistatult ei puudu ühtegi hammast.

Silmad: Silmad on tumedad, värvus vastab karvakatte põhivärvusele. Keskmise suurusega, ümmargused, märgatavalt pungis ning üksteisest kauge asetusega. Laud on liibuvad ja hästi pigmenteerunud.

Kõrvad: Kõrvad asetsevad pea tagaküljel, on kolmnurksed, tugevad ja loomulikult kikkis. Pisut allapoole rippuvad kõrvad on lubatud, aga mitte eelistatud. Kõrvade hoiak ei ole vertikaalne, vaid kerge nurgaga külgede suunas.

Kael: Kael on ilma voltideta, graatsilise kumerusega ning piisavalt pikk, kere ja pea suhtes õige nurga all.

 

KERE:

Ülajoon: Sirge ja tugev.

Turi: Lame.

Selg: Lühike, sirge ja tugev.

Nimme: Lühike, seljaga kindlalt seotud ning läheb sujuvalt üle sabaks.

Laudjas: Väikese kaldega, piisavalt pikk.

Rind: Mitte liiga sügav, ristlõikes ovaalne. Rinna sügavus moodustab 45-50% turja kõrgusest.

Alajoon ja kõht: Kõht on pisut sisse tõmmatud, kõhu ja nimme vahel sulandub sisse tõmmatud külgedesse.

Saba: Saba asetseb seljaga ühel joonel, kupeeritud. Kupeerimata saba võib ulatuda kõige rohkem kannaliigeseni. Tugev, läheb otsa suunas peenemaks. Saba on sirge või poole pealt pisut otsaga ülespoole. Liikumisel kantakse saba kõrgemal ning see võib poolringikujuliselt kõverduda ka selja kohale.

JÄSEMED:

ESIJÄSEMED

Üldmulje: Eestvaates sirged ja paralleelsed. Jalgade asetus seistes ei tohi olla väga lai.

Abaluud: Lihaselised, hoitakse rinna lähedal. Abaluu ja õla vahel ei ole liiga suur nürinurk.

Küünarliigesed: Üksteise suhtes lähestikku asetsevad, sirged. Ei sisse- ega väljapoole pööratud.

Küünarvarred: Piisavalt tugevad ja pikad.

Kämblad: Eestvaates moodustavad küünarvarre loomuliku jätku. Külje pealt vaadatuna pisut paindes, massiivsed.

Esikäpad: Ümarad, tugevad, hästi kaardunud ja tihedalt lähestikku asetsevate varvastega. Küüned on tumedad.

TAGAJÄSEMED:

Üldmulje: Lihased on hästi arenenud. Külje pealt vaadatuna on põlveliiges hea paindega ning kannaliiges hea nurgistusega. Tagantvaates peab koer seisma kindlalt, paralleelselt ja mitte liiga laia

jalgade asetusega.

Tagakäpad: Samasugused nagu esikäpad, võivad olla natuke pikemad.

LIIKUMINE: Nii esi- kui tagajalad tagavad kindla, sujuva, paralleelse ning kerge liikumise.

Käppasid ei tohi mööda maad lohistada. Tagakäpad liiguvad täpselt mööda esikäppade trajektoori.

NAHK: Nahk on vastupidav, tugev ning kerele liibuv. Pigment on vastavuses karvkatte värviga.

 

KARVKATE

KARVKATTE TÜÜP:

 Lühike, läikiv, liibuv, paks, ilma karvavabade laikudeta. Pea peal on tavaliselt õhem ja lühem karvkate kui kerel.

 Keskmise pikkusega, kõrvadel, jäsemetel ja sabal nn „lipud“, rinnal pisut avatud.

KARVKATTE VÄRV:

Must piirdega, pruun piirdega ning lisaks kollase heledamad variandid, kaasa arvatud merle ja punane. Piire on punane, sügav, kõige soovitavam on tumepunane, hästi markeeritud. Seda esineb silmade kohal, põskedel, rinnal ning esikämmaldel. Samuti käppadel, tagajalgade sisekülgedel ning sabajuure all. Rinnal moodustab see kaks sarnast eraldi kolmnurka.

Kõikidel värvustel peale piirdega musta on teistsugune karvkatte, nina, silmade ja laikude põhivärv.

Eelistatud on sügavam pigmentatsioon.

 

KÕRGUS JA KAAL:

Ideaalne kõrgus on 20-23 cm.

Ideaalne kaal on umbes 2,6 kg.

 

VEAD:

Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning selle mõjust koera tervist ja heaolu silmas pidades.

 

PÕHILISED VEAD:

- kitsas või mitte piisavalt kumer kolju;

- assümmeetriline hambumus;

- kergelt kumer selg ja nimmeosa, pehmem selg;

- sissepoole või väljapoole pööratud käpad;

- rohkem kollaseid täppe pea peal ja kõhul, kollane triip, kolmnurgad rinnal ei ole eraldatud;

- ülahuule pigmentatsioon ei sobi karvkatte põhivärviga;

- suur valge laik rinnal (suurem kui 1cm2

), harvem ka valged täpid varvastel;

- must triip punasel karvkattel;

- pidevalt rõngas saba, ühele poole kalduv saba, madala asetusega saba;

- pikem kere lühemate jalgadega;

- pigmendita nina.

 

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:

- lõge;

- õunakujuline pea, mis tähendab seda, et koon ei moodusta 1/3 pea pikkusest;

- sinised silmad või kullisilmad;

- üle alumiste mokkade ulatuvad ülemised mokad või ülehambumus;

- liiga pea lähedal asetsevad kõrvad;

- väga kumer selg ja nimmeosa;

- karvavabad laigud ükskõik millisel kereosal;

- rohkem kui neli puuduvat hammast (välja arvatud P1 ja M3), 2 või rohkem puuduvat

lõikehammast;

- piirete puudumine pea peal, juhul kui kerel on piirded;

- suured valged laigud rinnal (suuremad kui 2 cm2

) ning valged laigud mujal kerel või jalgadel;

- suur must triip punasel piirdega karvkattel;

- äärmuslik argus;

- agressiivsus;

- turja kõrgus vähem kui 18 cm.

MÄRKUS: Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud

munandit.

 

Kasutajate viimased tegevused

5 päeva tagasi
wall
Kets21 vastas foorumis teemas Otsin sobivat koeratõugu
03:55
listbingoapp
Kets21 lisas uue koera Rambus
03:50
1 kuu tagasi
profile
Uvarov laadis üles uue avatari.
Veebr 22
3 kuud tagasi
wall
Jan 03
wall
koeruke vastas foorumis teemas Kutsikas ei tule rihmas järgi
Jan 02
wall
Koeraomanik3 kirjutas foorumisse postituse Kutsikas ei tule rihmas järgi
Jan 01

Uudised

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Artiklid

Küsimus:Tere lgp, targad!Nimelt mul miski probleem oma saksa jahiterjeriga! Koer on 2,5 a sööb ainult kvaliteettoitu ja üsna palju toores,t muidu ilusti...
Küsimus:Tere, Viimase nädala jooksul märkasin, et koera varbavahed, käpad pealt on tumeroosakad, tegemist on 5 aastase koeraga- buldogiga, sööb koguaeg...
Agility on spordilala, mis on endale algusest peale palju südameid - nii koera- kui inimsüdameid - võitnud. Idee esmakordselt koertele, nende peremeestele...
Koerad õpivad omanike üllatuseks kergelt maiasmokkadeks. Kui ükskord toit ei maitse, lisab omanik sellele maiuspalu ja järgmisel korral ongi juba mõttetu...