Prantsuse oranž-valge hagijas ehk Chien francais blanc et orange, on pärit Prantsusmaalt. Tegu on vana jahikoera tőuga, keda kasutati peamiselt hirvejahil, aga ta sobib ka muude ulukite jahtimiseks.
Nad töötavad packidena ehk siis karjana. Algselt tõugude vahel vahet ei tehtud ja jahti lubati pidada neil koertel, kes olid vaatamata oma päritolule töökad ja taibukad. 1957. aastal otsustati siiski teha koertele "inventuuri" ning eraldati need isendid, kes olid oma vastavale algsele tõule tüüpilised. Selle tulemusel määrati 2 jahikoera tüüpi - prantsuse hagijad ja anglo-prantsuse hagijad, esimene tüüp koerte jaoks, kes olid selgelt prantsuse päritolu, teine tüüp nende koerte jaoks, kes olid inglise-prantsuse päritolu.
Väljaspool Prantsusmaad on ta vähelevinud.
Pea: üsna pikk, kergelt ümardunud kolbaga ja mõnevõrra rõhutatud kuklakühmuga. Koonu ja kolba pikkus on peaaegu ühesugune. Rõhutatud üleminek otsmikult koonule, tagasihoidlikult rõhutatud kulmud, ninapeegel on värvuselt must või pruun/oranž. Kõrvad asetsevad silmade joonest allapool, pehmed ja peende. Ulatuvalt vaevu ninapeeglini. Kael on keskmise pikkusega, tugev, kaelel on pisut lahtist nahka.
Keha: sügav ja mahukas rinnakorv, normaalselt kaardunud roided, tugev ja sirge selg, nimmeosa ja laudja kohal kerge kumerus, napilt ülespoole hoiduv kõhujoon. Jäsemed: hästi tahapoole hoiduvad ja lihaselised õlad, hea luustik, sirged, paralleelsed jalad, ees ja taga normaalsed nurgad, lihaselised reied ning madalad kannad. Käpad: pisut pikaks venitatud, kuivad ja tugevad. Saba on pikk. Liikumine: vetruv, hea sammupikkusega.
Prantsuse oranž-valge hagijas on julge, enesekindel, töökas. Ta vőib töötada järjest tunde, ilma et väsiks. Oma perekonnale on ta ustav ja lijaalne, ka lastega saab hästi läbi. Ta ei pruugi taluda üksindust, sest on harjunud karjas ning kennelites elama.
Prantsuse oranž-valge hagijas on suurt kasvu, 60-72 cm, kaal keskmiselt 30 kg. Karvkate on lühike, värvuselt valge, kollaste või oranžide märkidega.
Tagasi
