Prantsuse pürenee linnukoerPrantsuse pürenee linnukoer ehk Braque francais, type Pyrénées (petite taille), on pärit Prantsusmaalt, Pürenee aladelt. Teda kasutatakse jahikoerana, väljaspool oma kodumaad on ta vähelevinud.

Püreneede mäestiku ebatasasel pinnal jahtimiseks oli vaja lühemate jalgadega koera kui teised prantsuse linnukoerad. Selle tõu jäsemed on nimelt ca 10 cm lühemad kui tema Gascogne'i suguvendadel. Koera kohta väljaspool Lõuna-Prantsusmaad harva. Tema lühikesed jäsemed võimaldavad tal õhku nuusutades tagajalgadel kükitada. Teiste prantsuse linnukeiorte sarnaselt on koeral tasakaalukas loomus, hea õpetatavus ja soov oma inimperekonna seltsis aega veeta. Tööd tehes näitab ta üles entusiasmi ja puhkehetkedel lõõgastub mõnuga.

Prantsuse pürenee linnukoer on sőbralik ja sotsiallne, heatahtlik. Ta on intelligentne, kergesti koolitatav ja tööksa. Oma perekonnale on ta truu, laste ja teiste koerte vastu sőbralik. Ta armastab palju liikuda, on aktiivne ja elav.

Pea: suursugune ja mitte raske, lame või kergelt kumer kolp rõhutatud laubavao ja mõõduka üleminekuga otsmikult koonule. Pealuu ja ninajoon ei ole täiesti paralleelsed. Koon on veidi lühem kui kolp. Lai ja täisnurkne, mõnikord veidi kumer ninaselg. Huuled on kuivad, ninapeegel kastanpruuni värvusega.

Hambumus: käärhambumus, lubatud on ka tanghambumus.

Silmad: tumekollased või kastanivärvi. Kõrvad: asetsevad silmade kõrgusel, keskmise pikkuega, otste poole ümarduvad. Kõrvad peavad ulatuma ninapeegli alguseni.

Kael on hea pikkusega, kergelt kumerdunud, lõtv kaelanahk. Keha: sügav, pikk ja avar rinnakorv normaalselt kaardunud roietega. Lai, sirge ja tugev selg. Lühike, lihaseline ja kergelt kumer nimmeosa, nõrgalt kaldu laudjas. Kergelt ülespoole hoidev kõhujoon.

Jäsemed: esi- ja tagaseisul normaalsed nurgad, lihaselised õlad, sirged esijalad, paralleelsed tagajalad. Madalad kannad.

Saba: asetseb seljajoone pikendusel.

Prantsuse pürenee linnukoer on keskmist kasvu, turjakőrgus on 47-58 cm, karvkate on lühike, üsna paks, sile ja liibuv, värvuselt maksavärvi heledamate märkidega.

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

1 kuu tagasi
wall
-KRL- kirjutas foorumisse postituse Koer kardab kõike ja ei usalda inimesi
Aug 18
listbingoapp
Mariliisu lisas uue koera Lola
Aug 06
2 kuud tagasi
wall
Naaber2 vastas foorumis teemas Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jul 07
3 kuud tagasi
wall
Jun 19
wall
kutsikasmax kirjutas foorumisse postituse Kutsikas ei lase kõndida
Jun 19

Uudised

AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks sai avapaugu!

AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks sai avapaugu!

Algas Loomapäästegrupi ja Eestimaa Loomakaitse Liidu kuni septembri lõpuni kestev kampaania „AITAB“,... Loe edasi...

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Artiklid

Brasiilia fila, edaspidi Fila Brasileiro ajalugu algab suuresti Brasiilia koloniseerimise algusega 19-ndal sajandil.1946. aastal kirjutati esimene...
Nagu tőunimigi ütleb, on nad  pärit Prantsusmaalt Pürenee mäestikust. Tegu on väga vana tőuga, arvatavasti on ta vähemalt 3000 aastat esinenud...
Küsimus: Tere, selline küsimus, mis kutsikal viga, armastab süüa kassi, lehma väljaheiteid. Enda ja teiste koerte kakat ei söö. Teeb seda juba väiksest...
Šveitsi juura hagijas ja Šveitsi Juura madalajalgne hagijas on pärit Šveitsist. Nad on jahikoerad, neid kasutatakse peamiselt metskitse, rebase ja vahel...