Kevad on käes ja suur osa lemmikloomadest kipub jooksuajal laia maailma tormama, aedikutest-taradest üle ja välja murdma.
Kui koer on juba vabadust maitsnud, üritab ta seda varem või hiljem taas saavutada. On koeri, kes ei tunne huvi ka põlvekõrgusest aiast üle hüppamise vastu, aga leidub hulkuriverega loomi, keda ei peata kolm korda kõrgemadki tarad, kirjutab Pärnu Postimees.
Raadiopiiret ehk nähtamatut aeda kasutatakse koerte, kasside või teiste lemmikloomade liikumisala piiramiseks. Süsteem koosneb raadiosaatjaga ühendatud territooriumi piiravast juhtmest (traadist) ning looma kaelarihmale kinnitatud vastuvõtjast. Piiratava ala kontuuri pikkus võib olla kuni 1200 m, pindala kuni 8 hektarit.
Piirav juhe kaevatakse mõne sentimeetri sügavusele pinnasesse või kinnitatakse olemasolevale piirdeaiale. Juhe moodustab kinnise kontuuri ning selle otsad ühendatakse raadiosaatjaga, mis tekitab ümber juhtme väikese võimsusega madalsagedusliku raadiosignaali. Kaelarihmale kinnitatud tilluke vastuvõtja reageerib juhet ümbritsevale raadioväljale.
Kui loom läheneb lubatud liikumisala servale (0,5...5 m juhtmest), hakkab vastuvõtja andma piiksuvat helisignaali. Vastuvõtjat saab seada helisignaali andma juba kuni 5 meetri kaugusel piirdest. Tavaliselt õpib koer «piiksule» kiiresti reageerima ja pöördub tagasi lubatud liikumisalasse.
Kui koer piiksule tähelepanu ei pööra, saab ta kaelarihmalt kerge elektriimpulsi. Särts on loomale ebameeldiv ja ta püüab seda edaspidi vältida, enamik loomi õppivat oma piire tunnistama nädala jooksul.
Peale väliskontuuri võib piirata ala sees paiknevaid peenraid, ilupõõsaid, basseine või muid loomale keelatud piirkondi.
Elektrikarjusest turvalisem
Raadiokarjusega tutvustamise alguses võtab peremees koera rihma otsa ja jalutab piiratava ala läbi, loom peab aru saama, kust piirid jooksevad. Kui aed üldse puudub, pannakse maha lippudega tähistatud liin. Mõne aja pärast on loomal selge, kust «keelatud maa» algab, tavaliselt pole lippe siis enam vaja.
OÜ Greenwaldi spetsialisti Sven Siimari sõnutsi on raadiopiirdel tavalise elektrikarjusega võrreldes hulk eeliseid. Esiteks mõjub see ainult loomale, kellel on vastuvõtja kaelas, seega puudub risk, et mõni teine pereliige võiks särtsu saada. Puudub võimalus, et koer juhuslikult piirdesse jookseb, sest piiks hoiatab juba tükk maad enne elektrilööki. Teiseks segab tavaline elektrikarjus muruniitmist ja võib näiteks heinaga kokku puutudes lühisesse minna.
Kolmandaks võivad koerad elektrikarjusest lihtsalt üle hüpata, sest see mõjub vaid traadiga kokkupuutel, samal ajal kui nähtamatut raadiopiiret saab reguleerida 0,5-5 meetri laiuseks. Raadiopiirde kaelarihmalt saadav impulss on ligi tuhat korda elektrikarjuse omast nõrgem. Pealegi on raadiopiirdel automaatne turvareþiim ja süsteem lülitub välja, kui koer peaks mingil põhjusel piirde alasse näiteks kinni jääma.
Raadiopiire on mõeldud pidevaks kasutamiseks, sest loomad kipuvad piire korduvalt katsetama. Koer õpib peagi, et kui saatjaga rihm on kaelas, pole lootustki territooriumilt lahkuda. Peremehega jalutama mineku ajaks võetakse rihm loomulikult kaelast ära.
Olemas on ka ilma juhtmeta raadiopiirdeid, raadiosaatja võib panna kas või köögilauale ja piire moodustab selle ümber kuni 28-meetrise raadiusega ringi. Seda varianti on Siimari jutu järgi mugav kasutada näiteks matkal telgi või auto juures.
Sidruni- ja sinepilõhnad
Peale territooriumil püsimise harjutamise võib «särtsurihma» kasutada tavalise dressuuri juures, nende rihmade juurde kuulub juhtpult. Kui koer õpib rihma piiksule tähelepanu pöörama, teab ta, et tegevus või liikumine tuleb lõpetada, muidu järgneb karistus. «Neid rihmasid ei pea üldse elektrilöögi reþiimile panema,» seletas Siimar. «Treeningrihmadel on ka ainult helisignaalile ja väga kergele impulsile seatavad reþiimid.»
Veel on olemas haukumisvastased rihmad, mis aitavad, kui loom kipub liiga palju valjuhäälselt lärmama ja naabrid juba politseiga ähvardavad. Kaelarihmal on vibratsioonitundlik andur, mis looma haukumise peale reageerib ja rihm annab koerale kerge elektrilöögi. Saadaval on sidruni- või sinepilõhna pahvakuga koerale ebamugavust tekitavaid rihmasid. Kõik rihmad on veekindlad, jahikoertele mõeldud rihmad isegi sukeldumiskindlad.
Rihmadel saab elektriimpulsi tugevust reguleerida, saada on tooteid igasuguse suuruse ja kaaluga loomadele. On olemas turvareþiim – rihm lülitab ennast ise välja, kui peremees näiteks kogemata töötava puldi taskusse unustab. Ostuga kaasa antakse põhjalik kasutusõpetus, raadiopiirde puhul paigaldamist ja treeningut näitav video või DVD. Riikitoojad kinnitavad, et kuigi tooted on loomale ohutud ja lihtsad kasutada, ei tasu unustada, et ükski tehisvahend ei suuda asendada peremehe hoolt ja armastust.
Tagasi
