Romagna veekoer ehk Lagotto Romagnolo on pärit Itaaliast Romagna regioonist, tegu on suhteliselt haruldase koeratőuga. Algselt tuntud Comaccio soistes orgudes ja Ravenna laguunides aporteeriva veekoerana. Aastate jooksul kuivendati sood ja muudeti need haritavaks maastikuks.
Romagna tasandikel ja küngastel muutus romagna veekoer oma põliskasutusest trühvleid otsivaks koeraks, tal on loomupärane reviiritruudus ning suurepärane haistmismeel.
Romagna veekoer on väga intelligentne, kergesti koolitatav, sőnakuulelik ja őpihimuline. Ta on sőbralik ja sotsiaalne, heatujuline. Ta jahiinstinkt on hääbunud, seepärast ei häiri teda oma töös ka kõrvaline ulukilõhn. Romagna veekoer on kuulekas, põhjalik, tähelepanelik, armastusväärne, oma isandaga kindlalt seotud ja kergesti koolitatav. Peale selle on ta ka suurepärane seltsi- ja valvekoer.
Romagna veekoer on keskmist kasvu, turjakőrgus 41-48 cm. Isaste ideaalturjakõrgus on 46 cm, emastel 43 cm.
Karvkate on villav, pealispinnalt veidi kare, tihedalt keerdunud ringikujuliste lokkidega, mis lasevad alusvillal läbi paista. Lokid peavad olema kogu kehal ühtlaselt jaotunud, välja arvatud pea, kus lokid on veidi vähem tihkelt keerdunud ning moodustavad niihästi kulmupuhma kui ka rikkaliku habeme nii üla- kui alalõual. Ka põsed on kaetud tiheda karvaga. Kattekarv ja eriti alusvill on vettpidavad. Kui karva ei pügata, kaldub see vildistuma; seepärast tuleb vähemalt kord aastas karv lühikeseks ajada. Vildistunud osad kattekarvast ja alusvillast tuleb korrapäraselt eemaldada.
Romagna veekoera karvkate on värvuselt määrdunudvalge, ka oranþide vői pruunide laikudega, ühevärviliselt pruun või oranþikas. Lubatud on pruun kuni tumepruun mask.
Tõustandard
PÄRITOLU: : Itaalia
KASUTUS: Trühvlikoer
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 8
Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad.
Alarühm 3
Veekoerad.
Töökatseteta
ÜLDMULJE :
Väike kuni keskmise kasvuga, täiuslike proportsioonidega, tugeva kehaehitusega koer, kellel on rustikaalse
väljanägemise juures tihe, lokkiv ja villava struktuuriga karvkate.
OLULISED PROPORTSIOONID :
Pea pikkus moodustab 40% turjakõrgusest. Koer on ligikaudu võrdse pikkuse ja kõrgusega (ruudukujuline).
Koljuosa on veidi pikem kui 50% pea kogupikkus.
Koonuosa on umbes 2/10 võrra lühem kui koljuosa (44% ja 56%). Rinnakorvi sügavus ulatub alla 50% (ligikaudu
44%) turjakõrgusest.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Tema loomupärase reviiritruuduse ning suurepärase haistmismeele tõttu muudeti tõug eeskujulikuks
trühvlikoeraks.
Ta jahiinstinkt on hääbunud, seepärast ei häiri teda oma töös ka kõrvaline ulukilõhn. Lagotto on kuulekas, põhjalik, tähelepanelik, armastusväärne, oma isandaga kindlalt seotud ja kergesti koolitatav. Peale selle on ta ka suurepärane seltsi- ja valvekoer.
PEA :
Pealtvaates on pea trapetsikujuline ja mõõduka laiusega; lauba ja koonuosa ülemised piirjooned on veidi
erisuunalised.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Sarnakaarte kohalt lai; kolju pikkus vastab selle laiusele. Küljelt vaadates on koljuosa laubalõikest kuni kuklakühmuni pikem kui koonuosa. Veidi kumer, kuid kuklasuunas ühtlaselt tasasemaks muutuv.
Lauba luulised raamid on hästi arenenud, nii kulmukaared kui ka laubavagu on hästi märgatavad, kuklaluu hari on lühike ja mitte tugevalt väljendunud, silmakoopapealsed süvendid on vähemärgatavad.
Üleminek laubalt koonule : Mitte liiga tugevasti markeeritud.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Suur, hästi liikuvate sõõrmetiibade ja laialt avatud sõõrmetega. Püstvagu on selgelt väljendunud.
Küljelt vaadatuna jääb ninapeegel koonuga samale kõrgusele ning ulatub eestpoolt vaid veidi üle mokkade
ülajoone. Värv on karvavärvusega vastavuses ning võib olla heledast pruunist kuni tumepruunini.
Koon : Üsna lai, koljuosast mõnevõrra lühem (kolju ja koonu suhe = 56 : 44); ainult veidi pikem oma kõrgusest, kergelt kiilukujuline ja eestvaates tasane. Külgvaates on
koonuselg sirge.
Mokad : Mokad on küll mitte kõige tihkemad, kuid üsna tihedalt liibunud, nii et koonu alumise piirjoone moodustab alalõualuu serv. Neid katab pikk ja üsna sasine ülamokahabe. Eestvaates moodustavad mokad laia ulatusega poolkaare. Mokaservade värv ulatub heledast pruunist kuni tumepruunini.
Lõuad / Hambad : Lõualuud on tugevad, peaaegu sirgete külgmiste servade ning suhteliselt laiade eesservadega.
Täiskomplektne hammastik kääritaoliselt või otsehambumuses asetsevate valgete, hästi arenenud hammastega. Napp ülehambumus on lubatud.
Põsed : Lamedad.
Silmad : Üsna suured, ümarad, silmakoobast täitvad ja teineteise suhtes üsna laia asetusega. Iirisevärv on
vastavalt karvkatte värvusele ookerkollasest üle pähklipruuni kuni tumepruunini. Tihedalt liibuvate laugude
servad on värvilt heledast pruunist kuni tumepruunini.
Ripsmed on väga hästi arenenud. Ilme on elav, pilk tähelepanelik ja valvas.
Kõrvad : Peaga võrreldes keskmise suurusega, ümardunud tipuga kolmnurga kujulised; Üsna lai kõrvatüvi
kinnitub veidi kõrgemale sarnakaarest. Rahulikus olekus liibuvalt rippuvad kõrvad kerkivad tähelepanelikkuse korral veidi. Piki koonujuunt ette tõmmatud kõrv peab ulatuma umbes neljandiku koonu pikkuseni. Kõrvadel on lokid veidi vähem tihked, kuid karv jääb tugevalt lokiliseks. Kõrvade karv ei tohi olla lühike. Ka kõrvalehe sisepind on samuti täies ulatuses karvaga kaetud.
KAEL :
Tugev, lihaseline, jäme, ovaalse läbilõikega; kuklast hästi toestatud ning mingi viiteta kaelalotile. Kaela ülemine piirjoon on kergelt kaarduv. Isastel peab kaela ümbermõõt ulatuma kaela kahekordse pikkuseni. Kaela pikkus on veidi väiksem pea kogupikkusest.
KERE :
Kere on trimmis ja kompaktne, pikkuselt vastab turjakõrgusel.
Ülajoon : Turjast laudjani sirge.
Turi : Laudjast kõrgem; labaluude ülaservad ei ole väga lähestikku, kuid selgelt märgatavad ja pikalt taha ulatuvad.
Selg : Tugevate lihastega, sirge.
Nimme (lanne) : Lühike, hästi tugev, külgvaates veidi kumerdunud; laiuselt pikkusega võrdne või veidi laiem.
Laudjas : Pikk, lai, lihaseline, veidi kaldus (kalle 25° kuni 30°).
Rindkere : Hästi arenenud; ulatub küünarnukkideni.
Eesosas üsna kitsas, kuid laieneb kuuendast roidepaarist alates tahasuunas.
Alajoon ja kõht : Rinnakuluu on pikk ja sirgjooneline; kaugemale tahasuunas on alajoon veidi ülestõmmatud.
SABA :
Mitte liiga kõrge ega ka liiga madala asetusega, tipu suunas ahenev. Napilt kannaliigesteni ulatuva pikkusega.
Rahulikus olekus on saba saablikujulise hoiakuga, tähelepanu korral kerkib märgatavalt; töötades või
erutudes tõuseb saba seljajoonest kõrgemale, kuid mingil juhul mitte rõngasse keerdudes.
JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Üldmulje : Nii eest kui küljelt vaadates sirgelt püstised.
Õlad : Labsaluud on pikad (30% turjaklõrgusest), hästi kaldus asetusega (52° kuni 55°), lihaselised, tugevad, tihkelt liibuvad, kuid mitte takistades liikuvust rinnakorvi külgedel. Õlaliigese nurk moodustab 110° kuni 115°.
Õlavarred : Lihaselised, peene luustruktuuriga, labaluudega võrdse pikkusega; nende kalle horisontaaltasandi suhtes moodustab 58° kuni 60°.
Küünarnukid : Hästi, kuid mitte liiga tugevasti rinnakorvi külgedele liibunud; kaetud õhukese nahaga. Nagu ka õlavarred, on küünarliigeste asend paralleelne kere pikiteljega. Küünarnukkide tipud asetsevad labaluude
tagumistest nurkadest alla tõmmatud mõttelisel vertikaaljoonel.
Küünarvarred : Täiesti sirgelt püstise asetusega, pikad (36% turjakõrgusest), tugevate, kompaktsete, läbilõikelt ovaalsete luudega.
Randmeliigesed : Eestvaates sirgelt ja püstiselt küünarvarre pikendusena; peened, tugevad ja liikuvad;
seesamluud on märgatavalt esile tulevad.
Kämblad : Küünarvarrest üsna selgelt väiksema jämedusega ja peene luustikuga, elastsed. Küljelt vaadates moodustavad maapinna suhtes 75° kuni 80° nurga.
Esikäpad : Kergelt ümardunud, kompaktsed, kumerdunud, tihedalt kokkusurutud varvastega. Küüned on tugevad ja kumerad. Käpapadjandid on hästi pigmenteerunud. Varvaste vahel on hästi arenenud nahksed ujulestad.
TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Sirged ja paralleelsed, tugevad, koera suuruse suhtes heas proportsioonis.
Reied : Pikad (35% turjakõrgusest), teineteise suhtes hea asetusega, silmatorkavalt arenenud lihaspakettidega. Reie kalle horisontaaltasandi suhtes on hästi väljendunud ja moodustab 80° nurga. Puusaliigese nurk on 105 kuni 110°. Reied asetsevad paralleelselt kere keskjoone pikiteljega.
Põlved : Põlveliigesed moodustavad 130° kuni 150° nurga.
Sääred : Vaid veidi pikemad kui reied (36% turjakõrgusest), heade lihastega ja hea luustikuga. Sääre
kõõlusevagu on hästi märgatav. Sääre kalle horisontaaltasandi suhtes on 50° kuni 55°.
Kannaliigesed : Laiad, jämedad, kuivad, selgelt väljajoonistuvate luuliste raamidega; asetsevad
paralleelselt kere pikisuunalise telgjoonega. Kannaliigese nurk on ligikaudu 140°.
Pöiad : Peened, silindrikujulised, maapinna suhtes otse püstised.
Tagakäpad : Esikäppadega võrreldes mõnevõrra enam ovaalse kujuga, kuna varbad on veidi vähem kumerdunud.
LIIKUMINE :
Korrapärane samm, energiline ja elav traav, lühikeste perioodidena galopp.
NAHK :
Kogu kerel hästi liibunud, ilma voltideta, õhuke; nahaalust sidekude on vaid napilt. Nii limaskestade kui ka käpapadjandite pigmentatsioon on pruunist kuni tumepruuni värvini.
KARVKATE:
KARV : Villav, pealispinnalt veidi kare, tihedalt keerdunud ringikujuliste lokkidega, mis lasevad alusvillal läbi paista.
Lokid peavad olema kogu kehal ühtlaselt jaotunud, välja arvatud pea, kus lokid on veidi vähem tihkelt keerdunud ning moodustavad niihästi kulmupuhma kui ka rikkaliku habeme nii üla- kui alalõual. Ka põsed on kaetud tiheda karvaga. Kattekarv ja eriti alusvill on vettpidavad. Kui karva ei pügata, kaldub see vildistuma; seepärast tuleb vähemalt kord aastas karv lühikeseks ajada. Vildistunud osad kattekarvast ja alusvillast tuleb korrapäraselt eemaldada.
VÄRVUS : Ühevärviliselt määrdunud-valge, pruunide või oranžide laikudega, pruun-kimmel, ühevärviliselt pruun (erinevates toonides) või ühevärviliselt oranž. Lubatud on pruun kuni tumepruun mask.
SUURUS ja KEHAKAAL ;
Turjakõrgus :
Isastel : 43 kuni 48 cm (ideaalsuurus 46 cm)
Emastel : 41 kuni 46 cm (ideaalsuurus 43 cm)
Tolerants : 1 cm üles- või allapoole.
Kehakaal :
Isastel : 13 kuni 16 kg.
Emastel : 11 kuni 14 kg.
Tagasi
