Rootsi lapikoerRootsi lapikoer pőlvneb Rootsi-Saami koerast, eelmise sajandi alguses hakati selle tőu populatsiooni kasvamiseks aretustööd tegema. Rootsi lapikoer on aretatud nii jahi- kui ka valvekoeraks. Tänapäeval on ta enamjaolt kasutusel harrastus- (nt agility, sőnakuulelikkus) ja seltsikoerana.

Rootsi lapikoer on keskmist kasvu, turjakőrgus 40-51 cm, karvkate on tihe, vetthülgav ja hooldamist eriti ei vaja. Värvus on must vői pruun.

Iseloomult on ta truu ja ustav oma perekonnale, väga heade valvuriomadustega, valvas ja energiline. Rootsi lapikoera on kerge dresseerida, őpib väga ruttu. Ta on õpihimuline, rõõmsameelne. Tema võimekus nii valve- kui ka karjatamistöös on olulise tähtsusega põhjapõdrakasvatuses. Ta on hästi mitmekülgne ning sobib niihästi kuulekuskoolituseks, agility koeraks, kui ka karjakoeraks, kelgurakendisse jne. See koer on kergesti kasvatatav, hästi vastupidav ja sitke.

 

Tõustsandard

PÄRITOLU: Rootsi

KASUTUS: Karjakoer, tänapäeval aga peamiselt seltsikoerana peetav.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud.
Alarühm 5.3
Põhjamaised valve- ja karjakoerad.
Töökatseteta

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Rootsi lapikoer, põhjamaine spitsitõug, oli varem nomaadse eluviisiga laplastel kasutusel põhjapõtru
karjatava koerana. Seda koera tuntakse kaug-põhjas juba aastasadu.

ÜLDMULJE :
See tüüpiline spitsitõug on veidi alla keskmise kasvuga ja õilsa peahoiakuga. Tema karvkate on ilmastikukindel.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Nelinurkne kehakuju.

PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Laiusest mõnevõrra pikem; kumerdunud laubaosaga; kuklakühm ei ole selgelt rõhutatud.
Üleminek laubalt koonule : Hästi selgelt väljendunud.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Eelistatult must või hästi tumedat tooni.
Koon : Koonu pikkus on veidi suurem kui umbes üks kolmandik pea kogupikkusest. See on tugev ja aheneb
ühtlaselt ninatipu suunas. Koonuselg on sirge.
Mokad : Tihedalt liibuvad. Nii igemed kui mokad on tugevasti pigmenteerunud.
Lõuad / Hambad : Kääritaoline hambumus; hambad on hästi arenenud ning korrapärase asetusega.
Silmad : Teineteise suhtes laia asetusega, ümarad, üsna suured, kuid mitte väljapungituvad. Pruunid, eelistatumalt tumepruunid, ilmekad. Silmalaugude servad on tugevasti pigmenteerunud.
Kõrvad : Kolmnurga kujulised, tüvest laiad, väikesed, püstiselt kikkis, tipust ümardunud. Kõrvad on teineteise suhtes laia asetusega ja hästi liikuvad. Ebasoovitavad on poolpüstised kõrvad, kuid see ei ole veel diskvalifitseeriv viga.

KAEL :
Keskmise pikkusega, kuiv, tugev.

KERE :
Kompaktne, pikkuselt ületab veidi turjakõrguse.
Selg : Horisontaalne, tugev, lihaseline, elastne.
Nimme (lanne) : Lühike ja lai.
Laudjas : Suhteliselt pikk ja lai, hästi lihaseline, veidi laskuv.
Rindkere : Üsna sügav, ulatub kuni küünarnukkideni.
Rinnakorv on suhteliselt pikk, ovaalne; tagumised roided on hästi arenenud. Hästi välja arenenud eesrind.
Rinnakuluu on hästi rõhutatud.
Alajoon ja kõht : Kõht on kergelt üles tõmmatud.

SABA :
Üsna kõrge asetusega, kui saba on sirgelt alla suunatud, ulatub see kuni kannaliigesteni. Liikumisel peab saba olema selja kohale rõngasse keerdunud.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Esijalgadel peavad olema nii õlaliigesest kui ka küünarliigesest sellised nurgad, mis võimaldaksid hea
pikkusega esijala sirutust.
Õlad : Labaluud on hea kaldus asetusega.
Küünarnukid : Küünarnukid liibuvad tihedalt rinnale.
Küünarvarred : Sirged, tugevad, paralleelsed, seda nii seismisel kui ka liikumisel.
Kämblad : Piisavalt kaldus asetusega.
Esikäpad : Tugevad, ovaalsed, tihedalt kokku surutud varvastega; käpapadjandid on vastupidavad ja elastsed;
käpad on kaetud hea karvkattega, niisamuti ka padjandite vahed; küüned ja käpapadjandid on tugevasti
pigmenteerunud.

TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Põlve- ja kannaliigesed on hästi, mitte ülemäära, nurgitunud.
Reied : Lihaselised.
Kannaliigesed : Madala asetusega, võimaldamaks tugevat tagatõuget. Lisavarbad on ebasoovitavad.
Tagakäpad : Sarnased esikäppadega.

LIIKUMINE :
Liikumine on kerge ja vetruv, pika ulatuse ja hea tõukega.

KARVKATE:
KARV :
Rikkalik kahekihiline karvkate. Kehal on karv sirgelt püstine. Alusvill on tihe ja hästi peene lainega. Peas ja jalgade esikülgedel on karv lühike. Karv on pikem rinnal, jalgade tagakülgedel ja sabas. Sabakarv on kohev, pikk ja tihe. Kaela ümber moodustub karvakaelus.

VÄRVUS :
Tavaliselt ühevärviliselt must; iseloomulik on pronksitoonilisus. Varem oli pikka aega levinud ka
maksakarva värvus. Valget on lubatud rinnal, käppadel ja sabatipus; sellest rohkem valget on ebasoovitav.

SUURUS ja KEHAKAAL :
Turjakõrgus :
Ideaalsuurus isastel : 48 cm.
Ideaalsuurus emastel : 43 cm.
Lubatud kõikumine +/- 3 cm.

Kasutajate viimased tegevused

1 kuu tagasi
wall
Okt 02
2 kuud tagasi
wall
Kerst kirjutas foorumisse postituse Neerupuudulikkusega koera toidusedel
Sept 05
7 kuud tagasi
videos
Apr 19
videos
Apr 19
12 kuud tagasi
profile
Latte laadis üles uue avatari.
Nov 08

Uudised

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Alates sellest aastast tõstab siseministeerium esile parimaid teenistuskoeri ja siseturvalisuse... Loe edasi...

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Artiklid

Boerboeli ajaloo alguseks vőiks (neutraalne inimene) lugeda 1652. aastat, kui Jan Van Riebeeck tuli Lőuna-Aafrikasse ja vőttis kaasa suure mastiffi,...
Küsimus:Tere,Meie 2,5 kuusel kuldse retriiveri kutsikal on nahal paaris kohas (tagumise jala juures ja põsel) sellised valged nahavärvi väikesed punnid....
Protokoll tundlikkuse vähendamisest, vastandtingimuste loomisest ja järkjärgulisest lahkumisestKoerad, kes kogevad üksinduseahistust hakkavad tihti...
Hokkaido, kutsutakse ka Ainu koer, kodumaaks on Jaapan, arvatavasti on see tőug üle 3000 aasta vanune, kus teda kasutati valve-, veo- ja jahikoerana. See...