SchapendoesSchapendoes on Hollandist pärit lambakoer, keda on kasutatud ja veel tänaselgi päeval kasutatakse lambakarjade ajamisel.

Karjused hindasid tema töökust, kiirust ja intelligentsust. Kuna lammaste karjamaad asuvad peamiselt maa rahulikes, üksildastes osades, siis on oluline, et schapendoes oleks hästi vastupidav, sitke ja kiire.
Suur hüppevõime on seejuures niisama tähtis kui iseseivat töötamist võimaldav intelligentsus. Ta peab olema karjakoer nii iseloomult kui ka ihult ja hingelt.Teda kasutatakse muide tänase päevani lambakoerana.

19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul esines hollandi schapendoesi Madalmaades kõikjal, kus leidus niitusid ja lambakarju. Karjakasvatajad hindasid teda väsimatu töövõime ja intelligentsuse pärast. Ta kuulub pikakarvaliste ja tihedalt karvaga kaetud peaga karjakoerte mitmekesisesse rühma.

Schapendoes on suguluses Bearded-Collie, Puli, Owczarek Nizinny, Bobtail’i, Briardi, Bergamasco ja saksa lambapuudliga selle mitmetes variatsioonides, nagu neid esineb Hessenis, Odenwaldis ning Alam-Reini aladel. Kõik need sarnased koerad on mäestikukoerte vähendatud mutatsioonid.

Selle tõu loojaks on künoloog P.M.C.Toepoel. Teise Maailmasõja ajal tuli ta mõttele selle tõu vastu tähelepanu äratada. Aastate 1940 ja 1945 vahel kasutati aretuses peaaegu kõiki schapendoesi isendeid, keda veel leida õnnestus. 1945. aastal alustati tõu taastamisega.

Hollandi schapendoesi tõuklubi asutati aastal 1947 ja 1952 saavutas see juba tõu esialgse tunnustamise Hollandi kennelklubi (Raad van Beheer) poolt. Aastal 1954 valmis esimene tõustandard ja alustati tõuraamatu pidamisega. Lõplik tunnustamine järgnes
aastal 1971. Sellest ajast alates võis aretus jätkuda ainult registrisse kantud koertega.

Schapendoes on iseloomult äärmiselt töökas, energiline, aktiivne, Ta on väga sotsiaalne ja ei talu üksindust.  Ta on sőbralik, saab hästi läbi lastega. Ta on oma perekonnale ustav ja truu, vőőraste suhtes ükskőikne. Ta on intelligentne ja kergesti koolitatav.

Sobib ainult aktiivsele inimesele, vajab palju liikumist ja aktiviseerimist. Armastab töötada.

Schapendoes on keskmist kasvu, turjakőrgus 40-50 cm. Karvkate on pikk ja tihe, tal on vuntsid ja habe, karvkate on värvuselt sinakashallist mustani. Standardi järgi on kőik värvid lubatud.

Tõustandard


PÄRITOLU: Holland

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 1
Lamba- ja karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad).
Alarühm 1
Lambakoerad.
Töökatseteta

ÜLDMULJE:
Hollandi schapendoes on kerge kehaehitusega, pikakarvaline koer, kelle turjakõrgus on 40 ja 50 cm vahel.
Tema liigutused on vetruvad ja kergelt sujuvad ; ta on märkimisväärne hüppaja.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Schapendoes on normaalse ja harmoonilise kehaehitusega karjakoer, kellel on tähelepanelik ja vapper
iseloom. Ta on intelligentne, valvas, rõõmsameelne, elav, sõbralik ja temperamentne. Lähedaste inimeste suhtes näitab ta üles suurt poolehoidu ja truudust.

PEA:
Lopsaka karvkatte tõttu näib pea tegelikust suurem, eriti aga laiem ning koljuosa tundub palju sügavam kui ta on.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Peaaegu lame, mõõduka laubavaoga ja tugevalt rõhutatud kulmukaartega. Kolju on võrreldes pikkusega
üsna lai : laius ületab mõnevõrra vahemaad laubalõikest kuklakühmuni.
Üleminek laubalt koonule : Märgatavalt arenenud, kuid mitte järsk.

NÄOPIIRKOND :
Nina : Ninaseljajoon jääb veidi madalamale laubajoonest.
Koon : Lühem kui vahemaa laubalõikest kuklakühmuni.
Aheneb üsna vähe, jääb sügavaks ja lõpeb laia ning vaid veidi kumerana. Külgvaates peab suletud koonu korral alalõug selgelt nähtavaks jääma.
Lõuad / Hambad : Normaalselt arenenud kääritaoline hambumus.
Põsed : Tugevalt esile tulevate sarnakaartega.
Silmad : Silmad on üsna suured, ümarad ja asetsevad silmakoobastes normaalselt. Peas asuvad nad pigem
eespool kui külgmiselt. Värv on pruun; silmad ei tohi jätta muljet, nagu nende värv oleks must. Silmavalge võib olla märgatav vaid väga tugevalt külje suunas pööratud pilgu korral. Ilme on aval, siiras ja elav. Silmade kuju, värv ja ilme on sellele tõule iseloomulikeks tunnusteks.
Kõrvad : Need on üsna kõrgele asetunud, mitte liiga suured ega lihajad, laskuvad allasuunas vabalt, kuid pea vastu liibumata. Kõrvad on kaetud pika karvaga ja liikuvad, kuid ei tohi mingil juhul tõusta kõrgemale laubatasandist.

KAEL :
Pead kannab kõrgel tugev ja kuiv kael.
KERE:
Schapendoes on vaid veidi pikem oma kõrgusest. Luustik on kerge, nõtke ja elastne.
Ülemine profiiljoon : Tugevalt lihastunud nimmepiirkonna tõttu veidi kumer.
Rindkere : Sügav. Roided on mõõdukalt kuni hästi kaardunud ja ulatuvad kaugele taha.
Alumine profiiljoon ja kõht : Mitte liiga tugevasti üles tõmmatud.

SABA:
Saba on pikk, hästi karvane ja selge karvavimpliga. Tõule on iseloomulik see viis ja asend kuidas koer oma saba kannab. Rahulikus olekus ripub see sügavalt all. Traavil peab saba üsna kõrgele tõusma ja selgelt küljelt küljele heljuma. Galoppimisel sirutub see horisontaalseks. Hüpete juures toimib saba kindla tüürina. Kui koer on tähelepanelik, siis on saba sageli sirgelt püsti. Samas ei tohi saba olla jäigalt selja kohal.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Esijalad on sirged ja kerge ehitusega. Esijäsemete nurgad peavad eesrinda rõhutama.
Kämblad : Elastsed.

TAGAJÄSEMED :
Reied : Hästi kaldus asetusega.
Kannaliigesed : Mõõdukate nurkadega, heade lihastega.
Pöiad : Lühikesed.

KÄPAD :
Käpad on üsna suured ja elastsed; nad on laia ja ovaalse kujuga. Varbad on tihedalt üksteise vastu liibunud. Käpapadjandid on paksud ja elastsed ning nende vahel on rikkalik karvakasv. Lisavarbad on lubatud.

LIIKUMINE :
Kuna schapendoes oma tööd tehes rohkem galopeerib kui traavib, peab tema liikumine olema kerge ja vetruv, ilma ülemäärase energiakuluta. Ta peab suutma hästi hüpata ja kiiresti pöördeid sooritada.

KARVKATE :
KARV:
Schapendoesi karvkate on tihe ja piisava aluskarvaga.
Karv on pikk, kindlasti 7 cm või enam tagajäsemete piirkonnas. Karv pole päris sile, pigem kergelt laines.
Selgelt väljenunud krussis karv ei ole lubatud. Karvad kasvavad väga tihedalt üksteise kõrval, nad on peened ja kuivad, mingil juhul aga mitte siidised. Karvkattel on kalduvus kohtades, kus ta pikem on, salkudeks koonduda, mistõttu näib schapendoes, eriti alaosast, tegelikust laiemat pinda katvana. Schapendoesil on peas võimsad karvatutid, vuntsid ja habe.

VÄRVUS:
Kõik värvused on lubatud. Eelistada tuleb siiski sinakashallist kuni mustani.

SUURUS :
Turjakõrgus : Isastel : 43 - 50 cm
Emastel : 40 - 47 cm.

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

2 päeva tagasi
wall
moon1967 kirjutas foorumisse postituse koer tormab mööda mööblit
10:54
1 kuu tagasi
wall
Elari1, koer.ee vastas foorumis teemas Aussie toy
Dets 25
wall
Elari1 kirjutas foorumisse postituse Aussie toy
Dets 25
profile
liisbeth01 laadis üles uue avatari.
Dets 17
wall
tyux kirjutas foorumisse postituse Kaduma läinud koer JÕGEVAMAAL
Dets 15
profile
mall slet Olen huvitatud leidmaks järgmise aasta mais kas kääbusšnautseri või kromfor landeri iast kutsikat
Dets 02
2 kuud tagasi
listbingoapp
Nov 09

Uudised

AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks sai avapaugu!

AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks sai avapaugu!

Algas Loomapäästegrupi ja Eestimaa Loomakaitse Liidu kuni septembri lõpuni kestev kampaania „AITAB“,... Loe edasi...

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Artiklid

Koerad ei pööra tähelepanu ainult inimese lausutud sõnadele, nad märkavad ka inimese kavatsust nendega suhelda, näitas värske uuring. Teleri ees istuv...
Ma pole väga põhjalikult laste ja koerte suhetesse süvenenud, aga see on tegelikult väga oluline teema. Üritan siin jagada Dogs and Babies blogi...
Vaaraokoer on üks vanimaid kodustatud koeri ülestähendatud ajaloos ja tema ajalugu ulatub kogunisti nii kaugele kui 3000 e.m.a. Suuresti tänu säilinud...
Jugoslaavia karjakoer ehk Šarplaninac on pärit endisest Jugoslaaviast, kus teda kasutati valve- ja karjakoerana. Tema täpne algupära on jäänud...