SchapendoesSchapendoes on Hollandist pärit lambakoer, keda on kasutatud ja veel tänaselgi päeval kasutatakse lambakarjade ajamisel.

Karjused hindasid tema töökust, kiirust ja intelligentsust. Kuna lammaste karjamaad asuvad peamiselt maa rahulikes, üksildastes osades, siis on oluline, et schapendoes oleks hästi vastupidav, sitke ja kiire.
Suur hüppevõime on seejuures niisama tähtis kui iseseivat töötamist võimaldav intelligentsus. Ta peab olema karjakoer nii iseloomult kui ka ihult ja hingelt.Teda kasutatakse muide tänase päevani lambakoerana.

19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul esines hollandi schapendoesi Madalmaades kõikjal, kus leidus niitusid ja lambakarju. Karjakasvatajad hindasid teda väsimatu töövõime ja intelligentsuse pärast. Ta kuulub pikakarvaliste ja tihedalt karvaga kaetud peaga karjakoerte mitmekesisesse rühma.

Schapendoes on suguluses Bearded-Collie, Puli, Owczarek Nizinny, Bobtail’i, Briardi, Bergamasco ja saksa lambapuudliga selle mitmetes variatsioonides, nagu neid esineb Hessenis, Odenwaldis ning Alam-Reini aladel. Kõik need sarnased koerad on mäestikukoerte vähendatud mutatsioonid.

Selle tõu loojaks on künoloog P.M.C.Toepoel. Teise Maailmasõja ajal tuli ta mõttele selle tõu vastu tähelepanu äratada. Aastate 1940 ja 1945 vahel kasutati aretuses peaaegu kõiki schapendoesi isendeid, keda veel leida õnnestus. 1945. aastal alustati tõu taastamisega.

Hollandi schapendoesi tõuklubi asutati aastal 1947 ja 1952 saavutas see juba tõu esialgse tunnustamise Hollandi kennelklubi (Raad van Beheer) poolt. Aastal 1954 valmis esimene tõustandard ja alustati tõuraamatu pidamisega. Lõplik tunnustamine järgnes
aastal 1971. Sellest ajast alates võis aretus jätkuda ainult registrisse kantud koertega.

Schapendoes on iseloomult äärmiselt töökas, energiline, aktiivne, Ta on väga sotsiaalne ja ei talu üksindust.  Ta on sőbralik, saab hästi läbi lastega. Ta on oma perekonnale ustav ja truu, vőőraste suhtes ükskőikne. Ta on intelligentne ja kergesti koolitatav.

Sobib ainult aktiivsele inimesele, vajab palju liikumist ja aktiviseerimist. Armastab töötada.

Schapendoes on keskmist kasvu, turjakőrgus 40-50 cm. Karvkate on pikk ja tihe, tal on vuntsid ja habe, karvkate on värvuselt sinakashallist mustani. Standardi järgi on kőik värvid lubatud.

Tõustandard


PÄRITOLU: Holland

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 1
Lamba- ja karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad).
Alarühm 1
Lambakoerad.
Töökatseteta

ÜLDMULJE:
Hollandi schapendoes on kerge kehaehitusega, pikakarvaline koer, kelle turjakõrgus on 40 ja 50 cm vahel.
Tema liigutused on vetruvad ja kergelt sujuvad ; ta on märkimisväärne hüppaja.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Schapendoes on normaalse ja harmoonilise kehaehitusega karjakoer, kellel on tähelepanelik ja vapper
iseloom. Ta on intelligentne, valvas, rõõmsameelne, elav, sõbralik ja temperamentne. Lähedaste inimeste suhtes näitab ta üles suurt poolehoidu ja truudust.

PEA:
Lopsaka karvkatte tõttu näib pea tegelikust suurem, eriti aga laiem ning koljuosa tundub palju sügavam kui ta on.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Peaaegu lame, mõõduka laubavaoga ja tugevalt rõhutatud kulmukaartega. Kolju on võrreldes pikkusega
üsna lai : laius ületab mõnevõrra vahemaad laubalõikest kuklakühmuni.
Üleminek laubalt koonule : Märgatavalt arenenud, kuid mitte järsk.

NÄOPIIRKOND :
Nina : Ninaseljajoon jääb veidi madalamale laubajoonest.
Koon : Lühem kui vahemaa laubalõikest kuklakühmuni.
Aheneb üsna vähe, jääb sügavaks ja lõpeb laia ning vaid veidi kumerana. Külgvaates peab suletud koonu korral alalõug selgelt nähtavaks jääma.
Lõuad / Hambad : Normaalselt arenenud kääritaoline hambumus.
Põsed : Tugevalt esile tulevate sarnakaartega.
Silmad : Silmad on üsna suured, ümarad ja asetsevad silmakoobastes normaalselt. Peas asuvad nad pigem
eespool kui külgmiselt. Värv on pruun; silmad ei tohi jätta muljet, nagu nende värv oleks must. Silmavalge võib olla märgatav vaid väga tugevalt külje suunas pööratud pilgu korral. Ilme on aval, siiras ja elav. Silmade kuju, värv ja ilme on sellele tõule iseloomulikeks tunnusteks.
Kõrvad : Need on üsna kõrgele asetunud, mitte liiga suured ega lihajad, laskuvad allasuunas vabalt, kuid pea vastu liibumata. Kõrvad on kaetud pika karvaga ja liikuvad, kuid ei tohi mingil juhul tõusta kõrgemale laubatasandist.

KAEL :
Pead kannab kõrgel tugev ja kuiv kael.
KERE:
Schapendoes on vaid veidi pikem oma kõrgusest. Luustik on kerge, nõtke ja elastne.
Ülemine profiiljoon : Tugevalt lihastunud nimmepiirkonna tõttu veidi kumer.
Rindkere : Sügav. Roided on mõõdukalt kuni hästi kaardunud ja ulatuvad kaugele taha.
Alumine profiiljoon ja kõht : Mitte liiga tugevasti üles tõmmatud.

SABA:
Saba on pikk, hästi karvane ja selge karvavimpliga. Tõule on iseloomulik see viis ja asend kuidas koer oma saba kannab. Rahulikus olekus ripub see sügavalt all. Traavil peab saba üsna kõrgele tõusma ja selgelt küljelt küljele heljuma. Galoppimisel sirutub see horisontaalseks. Hüpete juures toimib saba kindla tüürina. Kui koer on tähelepanelik, siis on saba sageli sirgelt püsti. Samas ei tohi saba olla jäigalt selja kohal.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Esijalad on sirged ja kerge ehitusega. Esijäsemete nurgad peavad eesrinda rõhutama.
Kämblad : Elastsed.

TAGAJÄSEMED :
Reied : Hästi kaldus asetusega.
Kannaliigesed : Mõõdukate nurkadega, heade lihastega.
Pöiad : Lühikesed.

KÄPAD :
Käpad on üsna suured ja elastsed; nad on laia ja ovaalse kujuga. Varbad on tihedalt üksteise vastu liibunud. Käpapadjandid on paksud ja elastsed ning nende vahel on rikkalik karvakasv. Lisavarbad on lubatud.

LIIKUMINE :
Kuna schapendoes oma tööd tehes rohkem galopeerib kui traavib, peab tema liikumine olema kerge ja vetruv, ilma ülemäärase energiakuluta. Ta peab suutma hästi hüpata ja kiiresti pöördeid sooritada.

KARVKATE :
KARV:
Schapendoesi karvkate on tihe ja piisava aluskarvaga.
Karv on pikk, kindlasti 7 cm või enam tagajäsemete piirkonnas. Karv pole päris sile, pigem kergelt laines.
Selgelt väljenunud krussis karv ei ole lubatud. Karvad kasvavad väga tihedalt üksteise kõrval, nad on peened ja kuivad, mingil juhul aga mitte siidised. Karvkattel on kalduvus kohtades, kus ta pikem on, salkudeks koonduda, mistõttu näib schapendoes, eriti alaosast, tegelikust laiemat pinda katvana. Schapendoesil on peas võimsad karvatutid, vuntsid ja habe.

VÄRVUS:
Kõik värvused on lubatud. Eelistada tuleb siiski sinakashallist kuni mustani.

SUURUS :
Turjakõrgus : Isastel : 43 - 50 cm
Emastel : 40 - 47 cm.

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

2 päeva tagasi
profile
janus34 Otsin väga endale sünnipäevaks pisikest kotikoere! Kas kellegil oleks pakkuda?
02:34
profile
janus34 Otsin väga endale pisikest kotikoera 43 a sünnipäevaks järgmisel kuul
02:28
1 nädal tagasi
wall
Kets21 vastas foorumis teemas Otsin sobivat koeratõugu
Märts 30
listbingoapp
Kets21 lisas uue koera Rambus
Märts 30
1 kuu tagasi
profile
Uvarov laadis üles uue avatari.
Veebr 22
3 kuud tagasi
wall
Jan 03

Uudised

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Artiklid

Tõu ajaluguLeonbergeri tõu aretamise kohta on palju lugusid ja palju on segast nii vanade ülestähenduste kui ka tõlkimiste tõttu. Kuid seni on ametlikult...
Mallorca lambakoer ehk Ca de Bestiar ehk Perro de Pastor Mallorquin, on sellisena pärit muidugi Mallorcalt, tema päris täpne ajalugu on jäänud...
Miks lemmikloomad ei tohi käia õues omapäi?Paljudel inimestel on komme lasta oma lemmikud hommikul õue ning õhtul tuppa tagasi. Loomade vabaduseihale...
Küsimus:Tere! Mul on suuremat kasvu 7 kuune koer. Äkki tekkisid padjakesed esimeste käppade küünarliigestele. Ühel jalal on suurem, teisel väiksem....