Shikoku on väga vana Jaapani koeratőug, kes on pärit Shikoku saarelt. Teda kasutati jahikoerana, peamiselt karujahil. Tänapäeval on ta seltsikoer.
See tõug ulatub tagasi Jaapani iidsete keskmisekasvuliste koeratõugude alguse juurde. Shikoku oli jahikoera tõug, kellega kütiti peamiselt metssigu Kochi prefektuuri mägialadel. Ta on vahetevahel kandnud ka “Kochi-ken” nime (ken = koer). Sealkandis tunti kolme selle tõu varianti – Awa, Hongawa ja Hata – kõik kandsid oma kodukoha järgi antud nimesid.
1930ndatel aastatel lahterdas Jaapani künoloog Haruo Isogai algupärased Jaapani koeratõud kolme klassi: suured, keskmised ja väikesed tõud. Shikoku kuulub Shika-inude hulka ehk siis keskmist kasvu koerte hulka. Teised sama klassi koerad on Kai Ken, Ainu ja Kishu Inu. Nad kõik on omavahel sarnased, erinevust esineb suuruses ja morfoloogias. Aretust alustati nende kättesaadavate seas, kes säilitasid kõige suuremal määral Hongawa puhtuse üldse.
Need koerad olid sitked ja küllalt vilkad mägiste regioonide läbimiseks. Neid iseloomustab seesamvärvusega karvkate. Tõug sai nime piirkonna järgi ja tunnistati “loodusmälestiseks” aastal 1937.
Shikoku on iseloomult julge ja enesekindel ja tööhimuline. Oma perekonnale on ta truu, vőőraste suhtes umbusklik. Lastega saab ta hsäti läbi, samuti teiste koertega. Teda on suhteliselt raske koolitada, sest ta on veidi "metsik" ja isepäine, sobib kogenenud koeraomanikule. Vajab palju liikumist ja armastab töötada.
Shikoku on keskmist kasvu, turjakőrgusega 43-55 cm, karvkate on tihe ja paks, aluskarvaga ja ilmastikukindel, värvuselt punane vői brindle.
Tõustandard
PÄRITOLU: Jaapan
KASUTUS: Jahikoer, seltsikoer
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 5.5
Aasia spitsid ja sugulastõud
Töökatseteta
ÜLDMULJE:
Keskmise kasvuga koer, kes on hästi proportsionaalne ja hästiarenenud ning kuiva lihastikuga. Tal on püstised kõrvad ja rõngas või sirbikujuline saba.
Kehaehitus : jõuline, tugevaluuline ja kompaktne.
OLULISED PROPORTSIOONID:
Turjakõrguse suhe kerepikkusega on 10 : 11.
KÄITUMINE JA ISELOOM :
Koer on silmapaistvalt vastupidav, terane ja tundlik ning lapsemeelne, energiline ja eriti vilgas; entusiastlik kütt; sõnakuulelik oma isandale.
PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Lai laup.
Üleminek laubalt koonule : Madal, kuid hästi väljendunud.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Must.
Koon : Üsna pikk, kiilukujuline. Sirge ninaselg.
Mokad : Tihked.
Lõuad/hambad : Hambad on tugevad, kääritaolise hambumusega.
Põsed : Hästi arenenud.
Silmad : Suhteliselt väikesed, kolmnurksed, hästi laia asetusega ja tumepruuni värvi.
Kõrvad : Väikesed, kolmnurksed, veidi ettepoole kaldus ja kindlalt püsti.
KAEL:
Jäme ja jõuline.
KERE:
Turi : Kõrge, hästi märgatav.
Selg : Sirge ja tugev.
Nimme (lanne) : Lai ja lihaseline.
Rindkere : Sügav, hästi kaardunud roided.
Kõht: Tugevalt tõusev.
SABA:
Kõrge asetusega, jäme ja rõngana või sirbikujuliselt selja kohale keerduv. Sirgeks tõmmates peaks sabatipp ulatuma kannani.
JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Labaluud : Mõõdukalt kaldus ja hästi lihastega kaetud.
Küünarnukid : Liibuvad tihedalt kerele.
Esijalad : Sirged ja kuivad.
Kämblad : Kergelt kaldus.
TAGAJÄSEMED :
Jõulised, hästi lihastega kaetud.
Pöiad : Mõõdukalt nurgitunud ja väga sitked.
KÄPAD :
Tihedalt suletud ja hästi kumerate varvastega. Padjandid on tugevad ja elastsed. Küüned on tugevad ja mustad või tumedat värvi.
LIIKUMINE:
Vetruv, küllalt kitsa sammuga, kuid kerge. Samm on kärmas ja võimalik on nii sisse- kui väljapöördumine.
KARVKATE:
KARV : Kattekarv on küllalt karm ja sirge, alusvill on pehme ja tihe. Sabakarv on üsna pikk.
VÄRVUS : Seesam, must seesam ja punane seesam.
Seesam-värvuse mõiste :
Seesam : ühtlane segu valgetest ja mustadest karvadest.
Must seesam : mustad karvad on valgetega võrreldes ülekaalus.
Punane seesam : põhivärvuse moodustavad punaste ja valgete karvade segu.
SUURUS:
Turjakõrgus : Isased 52 cm
Emased 46 cm
Lubatud on kõikumine ± 3 cm
See tõug ulatub tagasi Jaapani iidsete keskmisekasvuliste koeratõugude alguse juurde. Shikoku oli jahikoera tõug, kellega kütiti peamiselt metssigu Kochi prefektuuri mägialadel. Ta on vahetevahel kandnud ka “Kochi-ken” nime (ken = koer). Sealkandis tunti kolme selle tõu varianti – Awa, Hongawa ja Hata – kõik kandsid oma kodukoha järgi antud nimesid.
1930ndatel aastatel lahterdas Jaapani künoloog Haruo Isogai algupärased Jaapani koeratõud kolme klassi: suured, keskmised ja väikesed tõud. Shikoku kuulub Shika-inude hulka ehk siis keskmist kasvu koerte hulka. Teised sama klassi koerad on Kai Ken, Ainu ja Kishu Inu. Nad kõik on omavahel sarnased, erinevust esineb suuruses ja morfoloogias. Aretust alustati nende kättesaadavate seas, kes säilitasid kõige suuremal määral Hongawa puhtuse üldse.
Need koerad olid sitked ja küllalt vilkad mägiste regioonide läbimiseks. Neid iseloomustab seesamvärvusega karvkate. Tõug sai nime piirkonna järgi ja tunnistati “loodusmälestiseks” aastal 1937.
Shikoku on iseloomult julge ja enesekindel ja tööhimuline. Oma perekonnale on ta truu, vőőraste suhtes umbusklik. Lastega saab ta hsäti läbi, samuti teiste koertega. Teda on suhteliselt raske koolitada, sest ta on veidi "metsik" ja isepäine, sobib kogenenud koeraomanikule. Vajab palju liikumist ja armastab töötada.
Shikoku on keskmist kasvu, turjakőrgusega 43-55 cm, karvkate on tihe ja paks, aluskarvaga ja ilmastikukindel, värvuselt punane vői brindle.
Tõustandard
PÄRITOLU: Jaapan
KASUTUS: Jahikoer, seltsikoer
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 5.5
Aasia spitsid ja sugulastõud
Töökatseteta
ÜLDMULJE:
Keskmise kasvuga koer, kes on hästi proportsionaalne ja hästiarenenud ning kuiva lihastikuga. Tal on püstised kõrvad ja rõngas või sirbikujuline saba.
Kehaehitus : jõuline, tugevaluuline ja kompaktne.
OLULISED PROPORTSIOONID:
Turjakõrguse suhe kerepikkusega on 10 : 11.
KÄITUMINE JA ISELOOM :
Koer on silmapaistvalt vastupidav, terane ja tundlik ning lapsemeelne, energiline ja eriti vilgas; entusiastlik kütt; sõnakuulelik oma isandale.
PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Lai laup.
Üleminek laubalt koonule : Madal, kuid hästi väljendunud.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Must.
Koon : Üsna pikk, kiilukujuline. Sirge ninaselg.
Mokad : Tihked.
Lõuad/hambad : Hambad on tugevad, kääritaolise hambumusega.
Põsed : Hästi arenenud.
Silmad : Suhteliselt väikesed, kolmnurksed, hästi laia asetusega ja tumepruuni värvi.
Kõrvad : Väikesed, kolmnurksed, veidi ettepoole kaldus ja kindlalt püsti.
KAEL:
Jäme ja jõuline.
KERE:
Turi : Kõrge, hästi märgatav.
Selg : Sirge ja tugev.
Nimme (lanne) : Lai ja lihaseline.
Rindkere : Sügav, hästi kaardunud roided.
Kõht: Tugevalt tõusev.
SABA:
Kõrge asetusega, jäme ja rõngana või sirbikujuliselt selja kohale keerduv. Sirgeks tõmmates peaks sabatipp ulatuma kannani.
JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Labaluud : Mõõdukalt kaldus ja hästi lihastega kaetud.
Küünarnukid : Liibuvad tihedalt kerele.
Esijalad : Sirged ja kuivad.
Kämblad : Kergelt kaldus.
TAGAJÄSEMED :
Jõulised, hästi lihastega kaetud.
Pöiad : Mõõdukalt nurgitunud ja väga sitked.
KÄPAD :
Tihedalt suletud ja hästi kumerate varvastega. Padjandid on tugevad ja elastsed. Küüned on tugevad ja mustad või tumedat värvi.
LIIKUMINE:
Vetruv, küllalt kitsa sammuga, kuid kerge. Samm on kärmas ja võimalik on nii sisse- kui väljapöördumine.
KARVKATE:
KARV : Kattekarv on küllalt karm ja sirge, alusvill on pehme ja tihe. Sabakarv on üsna pikk.
VÄRVUS : Seesam, must seesam ja punane seesam.
Seesam-värvuse mõiste :
Seesam : ühtlane segu valgetest ja mustadest karvadest.
Must seesam : mustad karvad on valgetega võrreldes ülekaalus.
Punane seesam : põhivärvuse moodustavad punaste ja valgete karvade segu.
SUURUS:
Turjakõrgus : Isased 52 cm
Emased 46 cm
Lubatud on kõikumine ± 3 cm
Tagasi
