SmoushondSmoushondi ajalugu on jäänud selgusetuks, kuid arvatavasti põlvneb ta karmikarvalisest saksa pinšerist.

18 sajandi lőpus olid Hollandis Smoushondid populaarsed seltsikoerad, tänapäeval on nad haruldased, eriti väljaspool Hollandit.

Smoushond on iseloomult sotsiaalne, mänguhimuline ja energiline. Ta on sőbralik, truu perekoer, vőőraste suhtes tagasihoidlikum. Teda on kerge koolitada, ta on intelligentne ja soovib meelejärele olla. Sobib hästi perekoeraks, lastega ja teiste loomadega saab suurepäraselt läbi.

Smoushond on keskmist kasvu, turjakőrgus 35-42 cm, kaal keskmiselt 10 kg.

Karvkate on pikk, kare, jätab sassis mulje, värvuselt tumedam kollane.

Tõustandard

PÄRITOLU: Madalmaad

KASUTUS: seltsikoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad.
Alarühm 1
Pinšerid ja šnautserid.
Töökatseteta.

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE:
Karmikarvaline, elav, ruudukujulise kehaehitusega.
Emased võivad isastest veidi pikemad olla. Tugevate lihastega, et suuta vankrite ja hobustega sammu pidada
või rotipüüdjana tallis teenistust pidada. Varem nimetati smousi „härraste talli- või kutsarikoeraks“. Üldmulje temast ei tohi kuigivõrd robustne ega kohmakas jääda.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Kiinduv, rõõmsameelne, sõbralik, vaba, mitte närviline ega kartlik; ta ei ole tühiklähvija ega hulkuja. Smoushond peab olema vastuvõtlik, kergestihooldatav perekoer.

PEA:
Pea on selle tõu üks olulisemaid tõutunnuseid.
Pealtvaates on see lai ja lühike.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Kergelt kumerdunud. Laup on veidi ümarduv.
Üleminek laubalt koonule : Selgelt rõhutatud.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Lai ja must.
Koon : Jõuline, tugevate, suhteliselt lühikeste lõualuudega (proportsioonid : 2/3 pikkusest kuklakühmust laubalõikeni, 1/3 laubalõikest ninaotsani).
Mokad : Õhukesed, tihked ja mustad.
Lõuad / Hambad : Eelistatavalt tugev, täiskomplektne käärhambumus, kusjuures ülemised lõikehambad katavad
alumisi lõikehambaid ilma, et nende vahele vahet jääks.
Lubatud on ka otsehambumus või hästi mõõdukas alahambumus (prognathismus inferior).
Silmad : Ka silmad on tõule iseloomulikud. Ilme on elav ja sõbralik. Silmad on tumedad, suured, ümarad, mitte punnis ega sügaval asetsevad. Silmalaugude servad on mustad. Tumedad ja hästi arenenud ripsmed.

Kõrvad : Kõrge asetusega, langevad ettesuunas siledalt põskedele; on väikesed, õhukesed, kolmnurga kujulised, kergelt ümardunud tippudega. Tähelepanu ärgates võivad
kõrvade tipud veidi enam ettepoole põskedele liibuda.
KAEL:
Üsna lühike ja hästi lihaseline.

KERE:
Koosõlas robustsena näiva üldmuljega. Nii jämeda- kui peenekoelisus on taunitavad.
Selg : Sirge, lai, lihaseline.
Nimme (lanne) : Veidi kumerduv.
Laudjas : Hästi lihaseline.
Rind : Lai, mitte üleliia sügav, hästi kaarduvate roietega.
Kõht : Vaid veidi ülestõmbunud.

SABA:
Kupeerimata, või normaalpikkusest kolmandikuni lühendatud. Kui saba on kupeerimata, on see pigem
lühike ja lõbusalt heljuv, kuigi mitte rõngana üle selja keerduv.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Sirged, mitte väga kitsa asetusega, samas hästi toetava seisuga. Tugevad, ovaalsed luud.
Õlad : Suhteliselt kaldu asetsevad, vastavalt mõõdukate ees- ja tagajäsemete nurkadega.

TAGAJÄSEMED :
Mõõdukate nurkadega, tugevad, lihaselised.
Kannaliigesed : Madala asetusega.
Käpad : Väikesed, ümarad ja hästi kumerad (kassikäpad); tugevad varbad; mustad küüned.

KARVKATE
KARV : Väga oluline tõutunnus:
a) kerel on karv karm, traatjas, kõva, sirge ja seepärast näeb välja ka sasituna, 4 – 7 cm pikkune, mitte lokiline, laines ega villase struktuuriga. Kalduvus vildistuda on väga raske viga. Ilmastiku ebasoodsate mõjude eest kaitseb koera vastav alusvill. Seljale moodustuv karvalahk on viide liiga pikale ja liiga pehmele karvale ning puuduvale alusvillale.
b) jalgadel on karv keskmise pikkusega, mitte liiga tihe ja tagurpidise suunaga, mistõttu tekib kerge narmastus.
c) sabas on karv turris, kuid narmasteta.
d) peas on sama traatjas karv, mis katab kogu keret, ainult otsmikul ja kõrvadel on see veidi lühem. Pikk karv on põskedel, kulmudes, põsk- ja mokahabemes.
Kulmukarvad peavad langema üle silmade neid peitmata või nägemist takistamata. Karvatutid peas on samasugune viga, nagu karvalahk koonul. Kõrvadel on karv lühem kui kerel.

VÄRVUS :
Ühevärviliselt kollane kõigis varjundites, eelistatavalt tume nisukollane. Kõrvad, põsk- ja mokahabe ning kulmukarvad võivad olla tumedamad kui karv ülejäänud kerel.
Igasugune muu värv peale kollase oma mitmesugustes varjundites on keelatud.

SUURUS JA KAAL:
Turjakõrgus 35 ja 42 cm vahel.
Isased 37 – 42 cm,
Emased 35 – 40 cm.
Kehakaal : 9 – 10 kg.

Kasutajate viimased tegevused

2 päeva tagasi
wall
Naaber2 vastas foorumis teemas Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
12:29
2 nädalat tagasi
wall
Jun 19
wall
kutsikasmax kirjutas foorumisse postituse Kutsikas ei lase kõndida
Jun 19
1 kuu tagasi
wall
koeruke vastas foorumis teemas Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jun 07
wall
Naaber2 kirjutas foorumisse postituse Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jun 05
profile
lendorav Tahaks teada,mis teha koeraga,kes hammustab oma pereliikmeid,kui nad on kukkunud.raga
Mai 24

Uudised

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Artiklid

Käharakarvaline bichon ehk  Bichon Frisé ehk tenerife koer ehk Bichon Tenerife on pärit Prantsusmaalt, kus ta oli sajandeid kōige populaarsem ōukonnakoer....
Küsimus:Tere! Meil kodus 5 kuune Cavalieri isane kutsikas, kes ei taha õue oma häda teha. Käime mitu korda päevas õues ja koer vaid mängib õues ja ajab...
Üks vaieldamatuid soosikuid maailmas on bokser, kes on olnud populaarne juba pikka aega.Bokserit vőib pidada sugulaseks kőigi koeratőugudega, kes on...
Küsimus: Tere, oleme napoli mastif Brooton ja meie probleemiks on liiga tihedane kõhulahtisus, see pole enam krõbinatest nagu vahepeal kartsin. Sööme...