Soome lapikoerJuba mitusada aastat tagasi kasutati Soome lapikoeri pőhjapőtrade, lammaste ja lehmade karjatamisel, koduvalvurina ja lihtsalt seltsikoerana. Soome lapikoera on nimetatud ka Lapikoeraks, Soome lambakoerakas ja Lapi püstkőrvaks, alates 1993 aastast on tőu ametlik nimi Soome lapikoer. Eriti Soomes on see tőug väga populaarne, teda kasutatakse nii seltsi- kui ka harrastuskoerana.

Soome lapikoer on oma iesloomult rahulik, töökas, kergesti koolitatav, sőbralik ja ustav oma perekonnale. Ta sobib hästi ka korterikoeraks, kuigi temaga tuleb palju liikuda. Ta on julge ja iseseisev, tal on hästi arenenud kaitseinstinkt. Armastab lapsi ja saab teiste koertega hästi läbi, on rahumeelne ja usaldusväärne.

Karvkate on paks ja poolpikk, eriti isastel on rikkalik kaelus. Kattekarv on pikk,
sirge ja kohev. Peas ja jalgade esikülgedel on karv lühem. Alusvill peab olema peen ja tihe.

Karvkatee värvus on tavaliselt musta ja pruuni erinevates toonides, kuigi kőik värvid on lubatud. Põhivärvus peab olema valitsev. Põhivärvist erinevad värvid võivad esineda peas, kaelal, rinnal, kere alapoolel, jalgadel ja sabas. Turjakőrgus on 41-52 cm.

Tõustandard

PÄRITOLU: Soome

KASUTUS: Põline põhjapõtrade karja- ja valvekoer. Tänapäeval aga ka üldiselt armastatud seltsikoer.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud.
Alarühm 5.3
Põhjamaised valve- ja karjakoerad.
Töökatseteta.

ÜLDMULJE :
Veidi alla keskmise kasvuga, oma suurusega võrreldes tugeva kehaehitusega koer, kelle kerepikkus ületab veidi turjakõrgust. Tal on pikk ja tihe karvkate ning püstised kikkis kõrvad.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Kere sügavus on veidi väiksem kui pool turjakõrgust. Koon on veidi lühem kolju-osast, mis omakorda on oma laiusest veidi pikem ning ligikaudu laiusega võrdse sügavusega.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Terane, vapper, rahulik ja õpihimuline. Rahumeelne ja usaldusväärne.

PEA :
Tugevate piirjoontega, üsna lai.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Lai, veidi tagasuunas laskuv. Laup on mõnevõrra kumerdunud. Laubavagu on märgatav.
Üleminek laubalt koonule : Selgelt väljendunud.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Eelistatult must, igal juhul kooskõlas karvkatte värvusega.
Koon : Tugev ja lai; Koonuselg on sirge. Nii pealtvaates
kui küljelt vaadates aheneb koon ühtlaselt kuid üsna vähe.
Mokad : Tihked.
Lõuad / Hambad : Tugevad lõualuud; kääritaoline hambumus.
Põsed : Sarnakaared on märgatavalt rõhutatud.
Silmad : Tumepruuni värvi, igal juhul kooskõlas karvkatte värvusega. Ovaalse kujuga. Ilme on pehme ja
rahumeelne.
Kõrvad : Keskmise suurusega, püstised või poolpüstised, teineteise suhtes üsna laia asetusega ja tüveosast
suhteliselt laiad. Kõrvad on kolmnurga kujulised ja hästi liikuvad.
KAEL :
Keskmise pikkusega, tugev ja kaetud tiheda karvaga.

KERE :
Turi : Mõõdukalt väljendunud, lai ja lihaseline.
Selg : Tugev ja lihaseline.
Nimme (lanne) : Lühike ja lihaseline.
Laudjas : Keskmise pikkusega, hästi arenenud, vaid veidi laskuv.
Rindkere : Sügav, üsna pikk, ulatub peaaegu kuni küünarnukkideni, mitte eriti lai. Roided on veidi kaardunud; hästi märgatav eesrind ei ole ülemäära arenenud.
Alajoon ja kõht : Kergelt üles tõmmatud.

SABA :
Üsna kõrge asetusega, keskmise pikkusega, kaetud rikkaliku pika karvaga. Saba otsas võib moodustuda J-kujuline konks. Liikumisel on saba keerdunud selja kohale või küljele rõngasse; rahulikus olekus võib see olla ka alla lastud asendis.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Üldmulje : Jõulised ja tugevate luudega. Eestvaates sirged ja paralleelsed.
Õlad : Veidi kaldus asetusega.
Õlavarred : Labaluudega sama pikkused. Labaluu ja õlavarre vaheline nurk on suhteliselt avatud.
Küünarnukid : Asetsevad veidi allpool rinnakorvi madalaimast punktist, otse tahapoole suunatud.
Küünarvarred : Üsna tugevad, püstised.
Randmed : Elastsed.
Kämblad : Keskmise pikkusega, veidi kaldus asetusega.
Esikäpad : Hästi kumerad, pigem ovaalsed kui ümarad, kaetud tiheda karvaga. Käpapadjandid on elastsed ja
külgedelt kaetud tiheda karvaga.

TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Jõulised, tugevate luudega, tagantvaates sirged ja paralleelsed. Heade nurkadega kuid mitte
ülenurgitunud.
Reied : Keskmise pikkusega, üsna laiad, hästi arenenud lihastega.
Põlved : Ettepoole suunatud, suhteliselt heade nurkadega.
Sääred : Suhteliselt pikad ja soonilised.
Kannaliigesed : Suhteliselt madala asetusega; head
nurgad, kuid mitte liiga tugevasti väljendunud.
Pöiad : Üsna lühikesed, tugevad ja püstised.
Tagakäpad : Sarnased esikäppadega. Lisavarbad on ebasoovitavad.

LIIKUMINE :
Ilma pingutuseta. Koer läheb kergesti traavilt üle galopile, mis on selle tõu loomulik liikumisviis. Jalad liiguvad paralleelseid sirgeid pidi. Töös on vilgas ja nobe.

NAHK :
Kogu kehal hästi tihke, voltideta.

KARVKATE:
KARV :
Lopsakas, eriti isastel on rikkalik kaelus. Kattekarv on pikk, sirge ja kohev. Peas ja jalgade esikülgedel on karv lühem. Alusvill peab olema peen ja tihe.

VÄRVUS :
Lubatud on kõik värvused. Põhivärvus peab olema valitsev. Põhivärvist erinevad värvid võivad esineda peas,
kaelal, rinnal, kere alapoolel, jalgadel ja sabas.

SUURUS ja KEHAKAAL :
Turjakõrgus :
Ideaalsuurus isastel : 49 cm.
Ideaalsuurus emastel : 44 cm.
Lubatud kõikumine +/- 3 cm.
Tüüp on suurusest olulisem.

Kasutajate viimased tegevused

2 nädalat tagasi
wall
Jun 19
wall
kutsikasmax kirjutas foorumisse postituse Kutsikas ei lase kõndida
Jun 19
4 nädalat tagasi
wall
koeruke vastas foorumis teemas Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jun 07
1 kuu tagasi
wall
Naaber2 kirjutas foorumisse postituse Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jun 05
profile
lendorav Tahaks teada,mis teha koeraga,kes hammustab oma pereliikmeid,kui nad on kukkunud.raga
Mai 24
profile
lendorav Tahaks teada,mis teha koeraga
Mai 24

Uudised

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Artiklid

Küsimus:Tere Mure. 6-aastasel, emasel,steriliseeritud õuekoeral (krants) sügeleb kõhualune, just rinnakorvi kohalt.Löövet ja punetust pole. Lihtsalt sügab...
Loomaarsti juures käimine ei pea olema katastroof. Dr Sophia Yin’i üheks sooviks on loomaarste ja inimesi sellest teavitada ja anda häid nippe loomaarsti...
Linnalegendideks nimetatakse jutte, mis kanduvad põlvest – põlve ning keegi päris kindlalt ei tea, kas neil ka tõepõhi all on. Seoses koerapidamisega on...
Iga koeraomanik teab süüdlaslikku pilku, mis reedab, et koer on just millegagi hakkama saanud. Võib-olla kakas kogemata põrandale, võib-olla näris kellegi...