Sund- või kompulsiivseks käitumiseks nimetatakse sellist korduvat käitumist, kus tung tegutseda on kontrollimatu. Koertel võib sundkäitumine avalduda näiteks saba tagaajamise, haukumise, valguse või varjude tagaajamise või enese lakkumisena. Kõik nimetatud tegevused on iseenesest normaalsed, aga sundkäitumise puhul puudub tegevusel igasugune põhjus.

Häire mõjutab koera normaalset elu: sundtegevus võib haarata kuni kogu ärkvelolekuaja ja viia kaalulanguse, vigastuste ja kurnatuseni.

Mõnedel tõugudel on suurem soodumus teatud kindlat liiki kompulsioonidele, näiteks dobermannpinšerid, kuldsed retriiverid ja labradori retriiverid hakkavad end tõenäolisemalt (liigselt) lakkuma,  saksa lambakoerad aga oma saba taga ajama, kusjuures võivad nad saba kätte saades seda hammustada  ja isegi närida, tekitades endale vigastusi.

Põhjused

Ehkki mõnikord võib sundkäitumine alguse saada ilma ühegi näiva põhjuseta, on sel mitmeid teadaolevaid põhjuseid. Mõni koer võib omandada häire näiteks mõne vigastuse tõttu, mis paneb teda vigastatud kohta lakkuma või närima. See käitumine ei pruugi pärast paranemist lakata.

Oluline roll on koera elamistingimustel. Kui koer elab stressi- või ärevustekitavates tingimustes, kui teda väärkoheldakse või miski põhjustab temas konfliktseid emotsioone, kui koer on pidevalt ketis või tema liikumine on piiratud väga väiksele alale ja kui koer ei saa teiste koerade ja inimestega normaalselt sotsialiseeruda – kõik need tingimused soodustavad kompulsioonide teket.

Levinumad kompulsioonid

Levinumad kompulsioonid koertel on:

- ringiratast või mõnda kindlat trajektooripidi liikumine, kusjuures koera tähelepanu tegevuselt

kõrvale juhtimine on keeruline;

- saba tagajamine;

- õhu ampsamine justkui üritaks ta lendavaid putukaid püüda;

- pidev haukumine välise põhjuseta;

- varjude või valguse tagaajamine;

- enese närimise, lakkumise või kratsimisega vigastamine (sel puhul tasuks esmalt pöörduda

loomaarsti poole, tegemaks kindlaks, et käitumise põhjuseks pole valu või sügelemine);

- külgede lakkumine;

- esemete lakkumine;

- liigne veejoomine.

Lahenduse leidmine

Esmalt tuleks kindlaks teha, et sundkäitumist ei põhjusta mõni terviserike või parasiidid, mis koera  häiriksid ja käitumist mõjutaks. Samuti tuleks vaadata ega põhjus ei peitu mõnes teises käitumishäires nagu eraldatuse ärevus ehk üksindusahistus, mis võib väljenduda näiteks haukumises ja ennastvigastavas käitumises, või vanusega seonduvad kognitiivsete funktsioonide häired, nt meeltesegadus, õpitud käitumiste unustamine, vähenenud sotsiaalsus. Rohtude puhul tuleks kindlasti enne konsulteerida loomaarstiga.

Sundkäitumise ravimine ei ole lihtne, sest põhjused võivad olla nii õpitud käitumises kui ajukeemias. Sellepärast koosneb raviprotseduur tavaliselt nii teraapiast kui rohtudest.

Kõigepealt tuleks eemaldada kõik ärevust või stressi tekitavad tegurid, mis koeras sundkäitumist esile kutsuvad. Mitte mingil juhul ei tohiks koera kompulsioonide pärast karistada.

Koerale sõnakuulelikkuse õpetamine aitab koera ja omaniku vahelist suhet tugevdada, soovitud käitumise korral tasuks koera ka premeerida. Iga kord, kui koer hakkab kompulsiivselt käituma, tuleks ta tähelepanu selliselt tegevuselt eemale juhtida ja pakkuda talle muud tegevust. Kasutada võib näiteks toitu, maiuseid, mänguasju ja mängimist, kiitmist, või kui koer on varem õppinud käsklusi, saab ka neid kasutada.

Oluline on, et koerale uue käitumise õpetamine toimuks stressivabas keskonnas. Uute käitumusmallide argikeskkonda kaasamine saab alata alles siis, kui koer on käitumise stressivabas keskkonnas kindlalt omaks võtnud.

Tähtis on anda koerale piisavalt tegevust. Koer peaks päevas vähemalt pool tundi aktiivselt liikuda saama, jalutuskäikudel võiks valida erinevaid marsruute, et koer saaks kogeda uusi lõhnu. Kui koerale meeldib teiste koertaga mängida, tasuks tal seda teha lasta.

Abiks on ka närimismänguasjad, eriti stressitekitavates olukordades. Soovitav on kasutada toiduga täidetavaid aktiviseerivaid mänguasju. Koerale võib pakkuda jahtimisrõõmu, kui peita tema toit väikeste kogustena eri kohtadesse. Lisaks võiks kaaluda koera tasupõhisele dresseerimisele, et pakkuda talle vaimset tegevust või koeraspordile.

Tundlikkuse vähendamine ja vastutingimine

Tundlikkuse vähendamine ja vastutingimine on protseduur, mida käitumishäirete lahendamiseks sageli kasutatakse. Tundlikkuse vähendamine on koera süstemaatiline ja samm-sammuline harjutamine esemete või nähtustega, mille peale koer ülereageerib. Selle saavutamiseks kasutatakse vastutingimist e koerale millegi meeldiva, nt maiustuse, andmist, negatiivset reaktsiooni põhjustavas olukorras. See loob positiivse seose ja muudab koera reaktsiooni soovitud suunas.


Tagasi