Suur Šveitsi alpi karjakoerSuur Šveitsi alpi karjakoer, inglise keelse nimega Large Swiss Mountain Dog, on pärit Šveitsi Alpide piirkonnast, kus teda kasutati valve- ja karjakoerana. Tänapäeval on see tőug haruldane isegi oma kodumaal.

Aastal 1908, SKG 25-aastapäeva tähistamiseks korraldatud juubelinäitusele esitati kaks lühikarvalist berni alpi karjakoera prof A. Heim’ile, Šveitsi alpi karjakoerte suurele eestseisjale. Ta tundis neis ära vana, kadunud kujutise suurtest alpi karja- või lihunikukoertest, kelle eellasteks on varem Kesk-Euroopas laialt levinud, sageli “lihuniku- või lihakarni koertena” tuntud kaitseks, veotööks või karja eskordiks aretatud koerad. Aastal 1909 tunnistas SKG nad suurte šveitsi alpi karjakoertena Šveitsi koerte tõuraamatusse (12. köide) kandmisega iseseisvaks tõuks.

Vajadusest tõu puhasaretuse eest järelevalvet pidada asutati aastal 1912 i “Klub für Grosse Schweizer Sennenhunde”. Alles 5. veebruari 1939 jõuti esimese tõustandardi tunnustamiseni F.C.I. poolt ja selle avaldamiseni. Käesoleval ajal kasvatatakse suurt šveitsi alpi karjakoera ka teistes Euroopa maades, kus ta oma rahuliku ning vastupidava iseloomu tõttu leiab kasutust eelkõige perekoerana.

Suur Šveitsi alpi karjakoer on iseloomult sőbralik, lojaalne ja truu oma perekonnale. Ka laste ja teiste koertega saab ta suurepäraselt läbi. Ta on intelligentne, kergesti koolitatav ja tööhimuline. Tal on tugevalt arenenud valve- ja kaitseinstinktid, sellegipoolest ei ole ta agressiivne.

Suur Šveitsi alpi karjakoer on turjakőrgusega 60-72 cm, kaal 59-61 kg. Karvkate on tihe, aluskarvaga, poolpikk ja ilmastikukindel.

Värvus:

Tüüpiline kolmevärvilisus : põhivärv on must koos sümmeetriliste pruunikaspunaste piirete ja valgete märgistega. Pruunikaspunast värvi leidub musta ja valgete märgiste vahel põskedel, silmade kohal, kõrvade sisekülgedel, rinna külgedel, kõigil neljal jalal ja saba alapoolel. Valged märgised asuvad peas (lauk ja koon), kurgualusel ja rinnal (katkematuna), käppadel ja sabatipus. Laugu ja silmade kohal olevate punakaspruunide märgiste vahele peab jääma must viirg. Lubatud on valge kuklalaik või valge kaelavõru.

Tõustandard

PÄRITOLU: Šveits

KASUTUS:
algselt valve- ja veokoer, tänapäeval ka seltsi-, kaitse- ja perekoer.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad.
Alarühm 3
Šveitsi alpi karjakoerad.
Töökatseteta

ÜLDMULJE :
Kolmevärviline, jässakas, tugevaluuline ja hästi lihaseline koer. Vaatamata oma suurusele ja kaalule on ta
vastupidav ja liikuv. Märgatav on sooline erinevus isaste ja emaste vahel.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Kerepikkus (õlanukist istmikunukini mõõdetult) :
Turjakõrgus = 10 : 9
Rinnasügavus : Turjakõrgus = 1 : 2
Koljuosa pikkus : Koonuosa pikkus = 1 : 1
Laubalaius : Koonulaius = 2 : 1

KÄITUMINE/ISELOOM :
Tavaoludes kindel, tähelepanelik, valvas ja häirimatu, lähedaste isikutega suhtlemisel heasüdamlik ja kiinduv, võõraste suhtes enesekindel; keskmiselt temperamentne.

PEA :
Pea on kerega sarnaselt jõuline, kuid mitte raske. Isase pea on tugevam kui emasel.

PEAPIIRKOND:
Koljuosa: Lame ja lai. Laubalõikest algav otsmikuvagu suundub ülespoole.
Üleminek laubalt koonule: Mõõdukalt väljendunud.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : must
Koon: tugev, sügavusest pikem, ei ole ei pealt- ega külgvaates teravnev. Ninaselg on sirge, ilma keskvaota.
Mokad : Mõõdukalt väljendunud, liibuvad; musta pigmendiga. Mitte rippuvad mokad.
Lõuad / Hambad : Tugevad lõuad. Täiskomplektne, tugev ja korrapärane käärhambumus. Lubatud on kuni kahe (2) hamba (P1 ja/või P2) puudumine. Puuduvad M3 (kolmandad purihambad) jäävad tähelepanuta.
Silmad : keskmise suurusega, mandlikujulised, mitte sügaval asetsevad ega ka väljapungituvad, pähklipruunist kuni kastanpruunideni; ilme: nutikalt sõbralik. Silmalaud on hästi liibuvad. Lauservad on musta pigmendiga.
Kõrvad : keskmise suurusega, kolmnurkse kujuga ja suhteliselt kõrge asetusega. Rahulikus olekus lamedalt
liibuvad, tähelepanelikkuse korral ettepoole suunatud. Nii seest- kui väljastpoolt hea karvkattega.

KAEL :
Tugev, lihaseline, suhteliselt jässakas. Ilma kurgulotita.


KERE
Veidi pikem kui turjakõrgus.
Selg : Suhteliselt pikk, tugev ja sirge.
Nimme(lanne) : Lai ja tugeva lihastikuga.
Laudjas : Pikk ja lai, kerge kaarega laskuv. Mingil juhul mitte tagakõrge ega järsult laskuv.
Rind : Tugev, lai, kuni küünarnukkideni ulatuv. Rinnakorv on läbilõikelt ümar-ovaalne, mitte lame ega tünnikujuline.
Eesrind on hästi arenenud.
Alajoon ja kõht : Kõht ja kube on mõõdukalt ülestõmmatud.

SABA :
Laudja harmoonilise jätkuna asetsev, suhteliselt raske, ulatub kuni kannaliigeseni; rahulikus olekus rippuv; tähelepanu ja liikumise korral kõrgemal ja veidi ülespoole kaarduv, kuid mitte mingil juhul rõngas või selja kohale tõusev.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED
Üldine : eestvaates sirge ja paralleelne, üsna lai seis.
Õlad : Labaluu on pikk, tugev, kaldus asetusega, liibuv ja hea lihastikuga, moodustab õlavarrega mitte liiga nüri nurga.
Küünarvarred : tugevaluulised, sirged.
Kämblad : Tugevad, eestvaates sirged ja näivad küünarvarre pikendusena, külgvaates peaaegu püstise
asetusega.
TAGAJÄSEMED
Üldine : Tagantvaates sirge ja mitte liiga kitsas seis.
Pöiad ja käpad ei ole sisse- ega väljapööratud; lisavarbad peavad olema eemaldatud, välja arvatud nendes maades, millistes on lisavarvaste operatiivne eemaldamine seadustega keelatud.
Reied : Üsna pikad, laiade tuharatega, tugevad ja hea lihastikuga
Põlveliigesed : selgelt nürid nurgad
Sääred : suhteliselt pikad
Kannaliigesed : Tugevad ja hästi nurgitunud.
KÄPAD: Tugevad, ettepoole suunatud, suletud, märgatavalt võlvunud varvastega ja tugevate küüntega.

LIIKUMINE :
Mahukas, ühtlaselt sujuv iga liikumisviisi puhul; ulatuslik, vaba sirutusega esisamm ja hea tagajala tõuge; traavil liiguvad nii eest- kui tagantvaates jalad samal sirgjoonel.

KARVKATE
KARV :
Kahekihiline, tiheda, keskmise pikkusega kattekarva ja tiheda, võimalikult tumehalli kuni musta tooniga
aluskarvaga. Lubatud on ka lühike kattekarv kui esineb koos aluskarvaga.

KARVA VÄRVUS :
Tüüpiline kolmevärvilisus : põhivärv on must koos sümmeetriliste pruunikaspunaste piirete ja valgete
märgistega. Pruunikaspunast värvi leidub musta ja valgete märgiste vahel põskedel, silmade kohal, kõrvade
sisekülgedel, rinna külgedel, kõigil neljal jalal ja saba alapoolel. Valged märgised asuvad peas (lauk ja koon), kurgualusel ja rinnal (katkematuna), käppadel ja sabatipus. Laugu ja silmade kohal olevate
punakaspruunide märgiste vahele peab jääma must viirg. Lubatud on valge kuklalaik või valge kaelavõru.

SUURUS :
turjakõrgus isastel : 65 – 72 cm
turjakõrgus emastel : 60 – 68 cm
Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

2 päeva tagasi
wall
Naaber2 kirjutas foorumisse postituse Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
06:49
2 nädalat tagasi
profile
lendorav Tahaks teada,mis teha koeraga,kes hammustab oma pereliikmeid,kui nad on kukkunud.raga
Mai 24
profile
lendorav Tahaks teada,mis teha koeraga
Mai 24
profile
Koeramaja Teen eritellimusel koeramaju. Vaata lähemalt: koeramaja.ee
Mai 19
3 nädalat tagasi

Uudised

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Artiklid

Olde English Bulldogge ehk Vana-Inglise buldogi aretamisele pani 1971. aastal aluse David Leavitt, ristates Inglise buldogi Ameerika buldogi, Pit Bull...
Emastel koertel vőib esineda ebatiinust - ta kujutab ette, et on tiine, "sünnitab" ning edaspidi hooldab kutsikad. Ebatiinus on tüüpilisem suurt kasvu...
Vahendan ja kommenteerin allpool Esta Ratniku(URAN) tõlgitud materjale, millises tema omakorda on kasutanud tuntud Soome koolitaja ja kasvataja Reijo...
Küsimus:Tere! Mul on suur mure,äkki keegi oskab nõu anda ja on sellise probleemiga kokku puutunud.Mul 2a.Napoli mastif. Kuu aega tagasi hakkas end...