Suur Šveitsi alpi karjakoerSuur Šveitsi alpi karjakoer, inglise keelse nimega Large Swiss Mountain Dog, on pärit Šveitsi Alpide piirkonnast, kus teda kasutati valve- ja karjakoerana. Tänapäeval on see tőug haruldane isegi oma kodumaal.

Aastal 1908, SKG 25-aastapäeva tähistamiseks korraldatud juubelinäitusele esitati kaks lühikarvalist berni alpi karjakoera prof A. Heim’ile, Šveitsi alpi karjakoerte suurele eestseisjale. Ta tundis neis ära vana, kadunud kujutise suurtest alpi karja- või lihunikukoertest, kelle eellasteks on varem Kesk-Euroopas laialt levinud, sageli “lihuniku- või lihakarni koertena” tuntud kaitseks, veotööks või karja eskordiks aretatud koerad. Aastal 1909 tunnistas SKG nad suurte šveitsi alpi karjakoertena Šveitsi koerte tõuraamatusse (12. köide) kandmisega iseseisvaks tõuks.

Vajadusest tõu puhasaretuse eest järelevalvet pidada asutati aastal 1912 i “Klub für Grosse Schweizer Sennenhunde”. Alles 5. veebruari 1939 jõuti esimese tõustandardi tunnustamiseni F.C.I. poolt ja selle avaldamiseni. Käesoleval ajal kasvatatakse suurt šveitsi alpi karjakoera ka teistes Euroopa maades, kus ta oma rahuliku ning vastupidava iseloomu tõttu leiab kasutust eelkõige perekoerana.

Suur Šveitsi alpi karjakoer on iseloomult sőbralik, lojaalne ja truu oma perekonnale. Ka laste ja teiste koertega saab ta suurepäraselt läbi. Ta on intelligentne, kergesti koolitatav ja tööhimuline. Tal on tugevalt arenenud valve- ja kaitseinstinktid, sellegipoolest ei ole ta agressiivne.

Suur Šveitsi alpi karjakoer on turjakőrgusega 60-72 cm, kaal 59-61 kg. Karvkate on tihe, aluskarvaga, poolpikk ja ilmastikukindel.

Värvus:

Tüüpiline kolmevärvilisus : põhivärv on must koos sümmeetriliste pruunikaspunaste piirete ja valgete märgistega. Pruunikaspunast värvi leidub musta ja valgete märgiste vahel põskedel, silmade kohal, kõrvade sisekülgedel, rinna külgedel, kõigil neljal jalal ja saba alapoolel. Valged märgised asuvad peas (lauk ja koon), kurgualusel ja rinnal (katkematuna), käppadel ja sabatipus. Laugu ja silmade kohal olevate punakaspruunide märgiste vahele peab jääma must viirg. Lubatud on valge kuklalaik või valge kaelavõru.

Tõustandard

PÄRITOLU: Šveits

KASUTUS:
algselt valve- ja veokoer, tänapäeval ka seltsi-, kaitse- ja perekoer.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad.
Alarühm 3
Šveitsi alpi karjakoerad.
Töökatseteta

ÜLDMULJE :
Kolmevärviline, jässakas, tugevaluuline ja hästi lihaseline koer. Vaatamata oma suurusele ja kaalule on ta
vastupidav ja liikuv. Märgatav on sooline erinevus isaste ja emaste vahel.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Kerepikkus (õlanukist istmikunukini mõõdetult) :
Turjakõrgus = 10 : 9
Rinnasügavus : Turjakõrgus = 1 : 2
Koljuosa pikkus : Koonuosa pikkus = 1 : 1
Laubalaius : Koonulaius = 2 : 1

KÄITUMINE/ISELOOM :
Tavaoludes kindel, tähelepanelik, valvas ja häirimatu, lähedaste isikutega suhtlemisel heasüdamlik ja kiinduv, võõraste suhtes enesekindel; keskmiselt temperamentne.

PEA :
Pea on kerega sarnaselt jõuline, kuid mitte raske. Isase pea on tugevam kui emasel.

PEAPIIRKOND:
Koljuosa: Lame ja lai. Laubalõikest algav otsmikuvagu suundub ülespoole.
Üleminek laubalt koonule: Mõõdukalt väljendunud.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : must
Koon: tugev, sügavusest pikem, ei ole ei pealt- ega külgvaates teravnev. Ninaselg on sirge, ilma keskvaota.
Mokad : Mõõdukalt väljendunud, liibuvad; musta pigmendiga. Mitte rippuvad mokad.
Lõuad / Hambad : Tugevad lõuad. Täiskomplektne, tugev ja korrapärane käärhambumus. Lubatud on kuni kahe (2) hamba (P1 ja/või P2) puudumine. Puuduvad M3 (kolmandad purihambad) jäävad tähelepanuta.
Silmad : keskmise suurusega, mandlikujulised, mitte sügaval asetsevad ega ka väljapungituvad, pähklipruunist kuni kastanpruunideni; ilme: nutikalt sõbralik. Silmalaud on hästi liibuvad. Lauservad on musta pigmendiga.
Kõrvad : keskmise suurusega, kolmnurkse kujuga ja suhteliselt kõrge asetusega. Rahulikus olekus lamedalt
liibuvad, tähelepanelikkuse korral ettepoole suunatud. Nii seest- kui väljastpoolt hea karvkattega.

KAEL :
Tugev, lihaseline, suhteliselt jässakas. Ilma kurgulotita.


KERE
Veidi pikem kui turjakõrgus.
Selg : Suhteliselt pikk, tugev ja sirge.
Nimme(lanne) : Lai ja tugeva lihastikuga.
Laudjas : Pikk ja lai, kerge kaarega laskuv. Mingil juhul mitte tagakõrge ega järsult laskuv.
Rind : Tugev, lai, kuni küünarnukkideni ulatuv. Rinnakorv on läbilõikelt ümar-ovaalne, mitte lame ega tünnikujuline.
Eesrind on hästi arenenud.
Alajoon ja kõht : Kõht ja kube on mõõdukalt ülestõmmatud.

SABA :
Laudja harmoonilise jätkuna asetsev, suhteliselt raske, ulatub kuni kannaliigeseni; rahulikus olekus rippuv; tähelepanu ja liikumise korral kõrgemal ja veidi ülespoole kaarduv, kuid mitte mingil juhul rõngas või selja kohale tõusev.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED
Üldine : eestvaates sirge ja paralleelne, üsna lai seis.
Õlad : Labaluu on pikk, tugev, kaldus asetusega, liibuv ja hea lihastikuga, moodustab õlavarrega mitte liiga nüri nurga.
Küünarvarred : tugevaluulised, sirged.
Kämblad : Tugevad, eestvaates sirged ja näivad küünarvarre pikendusena, külgvaates peaaegu püstise
asetusega.
TAGAJÄSEMED
Üldine : Tagantvaates sirge ja mitte liiga kitsas seis.
Pöiad ja käpad ei ole sisse- ega väljapööratud; lisavarbad peavad olema eemaldatud, välja arvatud nendes maades, millistes on lisavarvaste operatiivne eemaldamine seadustega keelatud.
Reied : Üsna pikad, laiade tuharatega, tugevad ja hea lihastikuga
Põlveliigesed : selgelt nürid nurgad
Sääred : suhteliselt pikad
Kannaliigesed : Tugevad ja hästi nurgitunud.
KÄPAD: Tugevad, ettepoole suunatud, suletud, märgatavalt võlvunud varvastega ja tugevate küüntega.

LIIKUMINE :
Mahukas, ühtlaselt sujuv iga liikumisviisi puhul; ulatuslik, vaba sirutusega esisamm ja hea tagajala tõuge; traavil liiguvad nii eest- kui tagantvaates jalad samal sirgjoonel.

KARVKATE
KARV :
Kahekihiline, tiheda, keskmise pikkusega kattekarva ja tiheda, võimalikult tumehalli kuni musta tooniga
aluskarvaga. Lubatud on ka lühike kattekarv kui esineb koos aluskarvaga.

KARVA VÄRVUS :
Tüüpiline kolmevärvilisus : põhivärv on must koos sümmeetriliste pruunikaspunaste piirete ja valgete
märgistega. Pruunikaspunast värvi leidub musta ja valgete märgiste vahel põskedel, silmade kohal, kõrvade
sisekülgedel, rinna külgedel, kõigil neljal jalal ja saba alapoolel. Valged märgised asuvad peas (lauk ja koon), kurgualusel ja rinnal (katkematuna), käppadel ja sabatipus. Laugu ja silmade kohal olevate
punakaspruunide märgiste vahele peab jääma must viirg. Lubatud on valge kuklalaik või valge kaelavõru.

SUURUS :
turjakõrgus isastel : 65 – 72 cm
turjakõrgus emastel : 60 – 68 cm
Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

1 nädal tagasi
wall
Kerst kirjutas foorumisse postituse Neerupuudulikkusega koera toidusedel
Sept 05
5 kuud tagasi
videos
Apr 19
videos
Apr 19
10 kuud tagasi
profile
Latte laadis üles uue avatari.
Nov 08
wall
Otu kirjutas foorumisse postituse Koeral 2 kodu
Nov 08
11 kuud tagasi
wall
Kruusmar kirjutas foorumisse postituse Vene toy uriseb ja haugub
Sept 23

Uudised

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Alates sellest aastast tõstab siseministeerium esile parimaid teenistuskoeri ja siseturvalisuse... Loe edasi...

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Artiklid

Küsimus: Meil on 13 aastane taks, kes on olnud kogu oma elu  terve ja tubli, aga nüüd vanas eas hangib  endale haigusi. Talvel oli ta hädas köhaga (...
Nagu Gascogne'i sinised hagijad, on ka Gascogne'i hagijas pärit Prantsusmaalt, Saintongeois'i maakonnast, kus neid kasutatakse jahikoertena. Ka oma...
Koer ei kuuletu mu käsklustele. Ta kuuleb neid küll, tal on meist märksa parem kuulmine! Aga kas sa oled ikka koerale käskluse tähenduse selgeks...
  Küsimus: TervistKodus on mul 4aastane emane dobermann ning tekkinud on paar probleemi, mida ma ise ei suuda lahendada ning loodan, et keegi teine...