Suur anglo-prantsuse oranž-valge hagijasSuur anglo-prantsuse oranž-valge hagijas ehk Grand Anglo Français blanc et orange, on pärit Prantsusmaalt. 16 sajandil ristati omavahel Inglise ja Prantsuse hagijaid, tulemuseks anglo-prantsuse hagijad. Neid kasutati jahikortena, peamiselt rebase, karu ja pődrajahil. Nad töötavad packidena ehk karjana.

Suured anglo-prantsuse hagijad on iseloomult tööhimulised ja vastupidavad, energilised, kiired ja vőimelised pikalt töötama. Nad on sőbralikud ja perekonda kiindunud, ka lastega saavad hästi läbi. Nad ei talu üksindust, on sotsiaalsed ja uudishimulikud. Vajavad palju liikumist ja ninatööd.

Suured anglo-prantsuse hagijad on suurt kasvu, turjakőrgusega 60-70 cm, kaal keskmiselt 35 kg.
Pea: mõõdukalt lai, lame kolp kergelt esileulatuva kuklakühmuga ning kergelt rõhutatud kulmukaared. Lame koon on kolbaga ühepikkune ning üleminek otsmikult koonule hästi märgatav. Tugevad, pisut sügavad ja kuivad mokad.
Kõrvad: asetsevad üsna laialt lahus kas silmade kõrgusel või otse silmajoone kohal, üsna paksud, keskmise pikkusega ning kõrvade ääred on kergelt väljapoole kooldunud.

Kael: keskmise pikkusega, tugev ja kuiv. Silmad suured ja tumepruunid.

Keha: sügav, pikk ja mahukas rinnakorv normaalselt kaardunud roietega.
Neil on sirge ja tugev selg mis on jõuline ja lihaseline.

Tugev, pikk ja kergelt kumerdunud nimmeosa, lai ning lihaseline laudjas, kergelt ülespoole hoiduv kõhujoon.
Saba on üsna pikk, hoidub elegantselt. Käpad ümarad ja tugevad, sirge ja paralleelsed esijalad, pikad õlad, ees ja taga normaalsed nurgad, lihaselised reied ja madalad kannad.

Liigutused on vabad ja jõulised.

Karvkate on lühike, tugev, sile, liibuv ja tihe, värvuselt valge oranžide märkidega.

Tõustandard:

PÄRITOLUMAA: Prantsusmaa.

KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 01.02.1982.

KASUTUS: Hagijas. FCI KLASSIFIKATSIOON: Rühm 6: Hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud. Alarühm 1,1: Suurekasvulised hagijad. Töökatsetega.

ÜLDMULJE: Tüüpiline prantsuse hagijas. Silmapaistev tõug, kes jätab tahumatu üldmulje. PEA: Üsna suur, mõõdukalt pikaks venitatud kujuga.

KOLJUPIIRKOND: Kolju: Pisut kumer, kuklaluu hari on õrnalt märgatav. Ilma esiletungivate kulmukaarteta. Üleminek laubalt koonule: Hästi märgatav.

NÄOPIIRKOND: Nina: Hästi arenenud, must, pruunikas-oranž. Koon: Koljuga peaaegu ühepikkune. Huuled: Üsna rõhutatud ning annavad koonule kandilise üldmulje. Silmad: Suured, pruunid ja tumedad.

Kõrvad: Kõrvad asetsevad pisut silmade joonest allpool. Kõrvad on pehmed, õrnad, pisut keerdus ning ulatuvad ninajuurest umbes kahe sõrme kaugusele.

KAEL: Sirge, üsna pikk, väikese voldiga.

KERE: Selg: Lai ja sirge. Nimme: Loomuliku kumerusega. Laudjas: Ümara joonega, ei ole järsu kaldega. Rind: Lai. Ümarad roided. Küljed: Hästi täidetud.

SABA: Pikk. JÄSEMED ESIJÄSEMED: Tugevad ja laiad. Õlad: Kaldega ja hea lihastikuga.

TAGAJÄSEMED: Reied: Väga lihaselised. Kannaliigesed: Asetsevad maapinna lähedal ning on kergelt kaldu.

KÄPAD: Jänesekäpad.

KÕNNAK/LIIKUMINE: Üsna vaba liikumine, kerge ning stabiilne galopp.

NAHK: Valge, kollaste või oranžide märkidega, suulagi võib olla kollane. Munandikott on valge või kollane.

KARVKATE KARV: Lühike ja peen. VÄRVUS: Valge sidrunkollasega või valge oranžiga tingimusel, et oranž toon ei ole nii tume, et läheneb punakale.

SUURUS: Turja kõrgus: 62-70 cm. Lubatud kõikumine maksimaalse kõrguse suhtes on kuni 2 cm.

VEAD: Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning selle mõjust koera tervist ja heaolu silmas pidades. • Puudulik kehaehitus. • Liiga peenike või liiga pikk koon. • Ülehambumus või alahambumus. • Heledad silmad. • Selja kohal rõngas või külje peale kõverdatud saba. • Karvkatte värvus ei kattu eelpoolmainitud värvustega, eriti suur viga on must või punane karvkate. • Depigmentatsioon. Füüsilisi ja käitumuslikke kõrvalekaldeid näitavad koerad diskvalifitseeritakse. NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

 

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

3 päeva tagasi
wall
Naaber2 vastas foorumis teemas Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
12:29
3 nädalat tagasi
wall
Jun 19
wall
kutsikasmax kirjutas foorumisse postituse Kutsikas ei lase kõndida
Jun 19
1 kuu tagasi
wall
koeruke vastas foorumis teemas Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jun 07
wall
Naaber2 kirjutas foorumisse postituse Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jun 05
profile
lendorav Tahaks teada,mis teha koeraga,kes hammustab oma pereliikmeid,kui nad on kukkunud.raga
Mai 24

Uudised

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Artiklid

Teadlased väidavad, et koerad on ainukesed loomad, kes suudavad lugeda näoilmeid nii nagu inimesed seda teevad, kirjutab Telegraph. Parima sõbra tunnete...
Ajalugu Erinevate allikate kohaselt ulatub Himaalaja mäestikus ja selle ümbruses elanud suure valvekoera ajalugu umbes 60 000 aasta taha. Meie päevil...
Inbreeding ehk suguluspaaritus: Isa-tütar Õde-vend Suguluspaarituse % on 25Seda peetakse üsna riskantseks. Selle teostamiseks peab omama väga põhjalikku...
Küsimus:TereProbleem nimelt selles, et tuli jooksuaeg ja veritsemine nagu ikka, aga miskipärast lakub aegajalt sabaalust ja siis hakkab niuksuma. ...