SuuršnautserAlgselt kasutati suuršnautserit Lõuna-Saksamaa aladel veisekarjade ajamisel. Sajandivahetusel avastasid sihikindlad aretajad tema oivalise sobivuse erinevateks ülesanneteks ja väärtuslikud iseloomuomadused. Alates aastast 1913 toimub aretus tõuraamatu kannetega ja tõug tunnustati teenistuskoeraks aastal 1925.

Tüüpilised iseloomujooned on heatahtlik ja tasakaalukas karakter ning vääramatu truudus isandale.

Tal on kõrgelt arenenud meeleorganid, taiplikkus, õppimisvõime, jõud, visadus, kiirus ja vastupanuvõime ilmastikul ning haiguste
suhtes. Tänu kaasasündinud pingetaluvusele ja enesekindlusele sobib seltsi-, sport-, tarbe- ja teenistuskoeraks.

Karv peab olema traatjalt jäik ja tihe. See koosnebtihedast aluskarvast ja mitte liiga lühikesest, jäigast, hästikehale liibuvast kattekarvast. Kattekarv on jäik, piisavapikkusega, vastupidava tekstuutiga, mitte sakris egalaineline. Karv on jalgadel samasugune, kuid mitte nii jäik. Otsmikul ja kõrvadel on see lühike. Tüüpiliste tunnustenaesinevad koonul kõva habe ja tihedad, kergelt silmi katvad kulmud.

VÄRVUS :
- Puhas must musta aluskarvaga
- Pipar soolaga
Pipar soolaga värvuse aretuseks sobib keskmise tooniga ühtlaselt jaotunud hästi pigmenteerunud piparsus ja hall
aluskarv. Lubatud on värvinüansid tumedast terashallist kuni hõbehallini. Kõigi värvivarjundite puhul peab esile
tulema ilmet rõhutav tume mask, mis olgu selle värvivarjundiga harmoonilises kooskõlas. Rõhutatult
heledad märgised peas, rinnal ja jalgadel on ebasoovitavad.

SUURUS JA KAAL:
Turjakõrgus : Isastel ja emastel 60 kuni 70 cm.
Kehakaal : Isased ja emased 35 kuni 47 kg.

Tõustandard

PÄRITOLU: Saksamaa.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad.
Alarühm 1
Pinšerid ja šnautserid.
Töökatsetega.

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE:
Algselt kasutati suuršnautserit Lõuna-Saksamaa aladel veisekarjade ajamisel. Sajandivahetusel avastasid
sihikindlad aretajad tema oivalise sobivuse erinevateks ülesanneteks ja väärtuslikud iseloomuomadused. Alates aastast 1913 toimub aretus tõuraamatu kannetega ja tõug tunnustati teenistuskoeraks aastal 1925.

ÜLDILME:
Suur, jõuline, pigem kompaktne kui sihvakas, karmikarvaline; jõulise šnautseri suurendatud kujutis. Respekti äratava välimusega ründe-kaitsevalmis koer.

OLULISED PROPORTSIOONID:
- Ruudukujuline kehaehitus, milles turjakõrguse vastab umbkaudu kerepikkusele.
- Pea pikkus (ninaotsast kuklakühmuni) vastab poolele seljapikkusest (turjast sabatüveni).

KÄITUMINE / ISELOOM (OLEMUS):
Tüüpilised iseloomujooned on heatahtlik ja tasakaalukas karakter ning vääramatu truudus isandale. Tal on kõrgelt arenenud meeleorganid, taiplikkus, õppimisvõime, jõud, visadus, kiirus ja vastupanuvõime ilmastikul ning haiguste suhtes. Tänu kaasasündinud pingetaluvusele ja enesekindlusele sobib seltsi-, sport-, tarbe- ja teenistuskoeraks.

PEA:
PEAPIIRKOND :
Kolju : Tugev ja piklik, ilma esiletuleva kuklakühmuta. Pea peab sobima koera jõulisusega. Otsmik on lame ning kulgeb nahakurdudeta ja paralleelselt ninaseljaga. Üleminek laubalt koonule : Kulmukarvadega markantselt rõhutatud.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Nina on hästi arenenud, suurte avatud sõõrmetega ja täiesti must.
Koon : Tömbi kiilu kujuline. Ninaselg on sirge.
Mokad : Mustad, tihked ja siledalt lõualuudele liibuvad, suunurgad on suletud.
Lõuad / Hambad : Tugevad üla- ja alalõualuud, täiskomplektne kääritaolise hambumusega hammastik (42 hambaga) on hästi arenenud, tihedalt sulguv ja puhasvalge. Jõulised mälumislihased, mis ei tohi
väljakummuvate põskedega rikkuda täisnurkset peakuju (habemega) üldmuljet.
Silmad : Keskmise suurusega, ovaalsed, ettepoole suunatud, tumedad, elavailmelised; tihedate
silmalaugudega.
Kõrvad : Kõrge asetusega V-kujulised klapp-kõrvad, mõlema kõrva siseküljed liibuvad ühesuguselt põskedele,
kõrvade tõstmisel oimukõrgusele ei tohi laubale tekkida silmatorkavaid paralleelvolte.
KAEL:
Tugev, lihaseline kukal on reljeefse kumerusega. Kael läheb sujuvalt turjaks üle. Jõulise asetusega, sihvakas, väärikalt tõusev ja sobiv koera jõulisusega. Kaelanahk on tihke ning voltideta.

KERE:
Ülajoon : Alates turjast tahasuunas kergelt laskuv.
Turi : Moodustab ülajoone kõrgeima koha.
Selg : Tugev, lühike ja pingul.
Nimme (lanne) : Lühike, tugev ja mahukas. Vahemik viimastest roidekaartest kuni puusadeni on lühike, mistõttu koer mõjub kompaktsena.
Laudjas : Veidi kumer, läheb märkamatult üle sabatüveks.
Rindkere : Suhteliselt lai, läbilõikes ovaalne, küünarliigesteni ulatuv. Eesrind on rinnakuluu tõttu
markantselt eenduv.
Alajoon ja kõht : Mõõdukalt ülestõmbunud tühimikud koos rinnakorvi alumise poolega moodustavad kaunilt tõusva joone.
SABA: Loomulikuks jäetud.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Üldmulje : Esijalad on eestvaates tüsedad, sirged ja mitte liiga kitsa asetusega. Küünarvarred on küljelt vaadates sirged.
Õlad : Labaluud liibuvad tihedalt rinnakorvile, on kahelt poolt hästi lihaseliselt üle rinnalülide ogajätkete ühendatud. Võimalikult kaldu ja tahasuunas, tasapinna suhtes umbes 50° nurga all.
Õlavarred : Tihedalt kerele liibuvad, tugevad ja lihaselised, moodustavad labaluudega umbes 95° kuni 105° nurga.
Küünarliigesed : Hästi liibuvad, mitte välja- ega sissepoole pööratud.
Küünarvarred : Igast küljest vaadatuna täiesti sirged, jõulised ja hästi arenenud ihastega.
Randmeliigesed : Tugevad, kindlad, vaevumärgatavalt küünarvarrest eristuvad.
Kämblad : Eestvaates püstised, küljelt vaadates maapinna suhtes veidi kaldus, tugevad ja kergelt vetruvad.
Esikäpad : Lühikesed ja ümarad, tihedalt suletud ja võlvunud varvastega (kassikäpad), lühikeste, tumedate
küünte ja sitkete käpapadjanditega.
TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Küljelt vaadatuna kaldu asetsevad, tagantvaates paralleelsed, mitte kitsa asetusega.
Reied : Suhteliselt pikad, laia ja tugeva lihastikuga.
Põlved : Mitte sisse- ega väljapööratud.
Sääred : Pikad ja jõulised, tugevad, lähevad üle jõulisteks kannaliigesteks.
Kannaliigesed : Silmatorkavalt nurgitunud, tugevad, stabiilsed, mitte sisse- ega väljapööratud.
Pöiad : Lühikesed ja aluspinna suhtes püstise asetusega.
Tagakäpad : Lühikesed, võlvunud ja tihedalt kooshoidvad varbad, lühikesed ja mustad küüned.

LIIKUMINE:
Elastne, elegantne, vilgas, vaba ja mahukas. Esijalad sirutuvad võimalikult kaugele ette, tagajalad annavad
mahuka ja vetruva, vajaliku tugevusega tõuke. Üheaegselt liiguvad edasi ühe poole esi- ja teise poole tagajalg. Selg, sidemed ja liigesed püsivad kindlatena.

NAHK:
Kogu kehal tihedalt liibuv.

KARVKATE:
KARV :
Karv peab olema traatjalt jäik ja tihe. See koosneb tihedast aluskarvast ja mitte liiga lühikesest, jäigast, hästi kehale liibuvast kattekarvast. Kattekarv on jäik, piisava pikkusega, vastupidava tekstuutiga, mitte sakris ega laineline. Karv on jalgadel samasugune, kuid mitte nii jäik. Otsmikul ja kõrvadel on see lühike. Tüüpiliste tunnustena esinevad koonul kõva habe ja tihedad, kergelt silmi katvad
kulmud.

VÄRVUS :
- Puhas must musta aluskarvaga.
- Pipar soolaga.

Pipar soolaga värvuse aretuseks sobib keskmise tooniga ühtlaselt jaotunud hästi pigmenteerunud piparsus ja hall aluskarv. Lubatud on värvinüansid tumedast terashallist kuni hõbehallini. Kõigi värvivarjundite puhul peab esile tulema ilmet rõhutav tume mask, mis olgu selle värvivarjundiga harmoonilises kooskõlas. Rõhutatult heledad märgised peas, rinnal ja jalgadel on ebasoovitavad.

SUURUS JA KAAL:
Turjakõrgus : Isastel ja emastel 60 kuni 70 cm.
Kehakaal : Isased ja emased 35 kuni 47 kg.
ga pikk, pehme, laineline, tokerjas, siidine

Kasutajate viimased tegevused

1 nädal tagasi
wall
Kerst kirjutas foorumisse postituse Neerupuudulikkusega koera toidusedel
Sept 05
5 kuud tagasi
videos
Apr 19
videos
Apr 19
10 kuud tagasi
profile
Latte laadis üles uue avatari.
Nov 08
wall
Otu kirjutas foorumisse postituse Koeral 2 kodu
Nov 08
11 kuud tagasi
wall
Kruusmar kirjutas foorumisse postituse Vene toy uriseb ja haugub
Sept 23

Uudised

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Alates sellest aastast tõstab siseministeerium esile parimaid teenistuskoeri ja siseturvalisuse... Loe edasi...

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Artiklid

Bosnia karmikarvaline hagijas ehk Bosanski Ostrodlaki Gonic Barak, on pärit Bosniast, kus ta aretati grifoonidest ja molossidest. Tegu on noore...
Kuidas tuli Teie perekonda esimene koer? Kuidas Teist sai "koerainimene"? Meie pere esimene koer oli kääbuspuudel, kes oli olemas kolm aastat enne minu...
Karjala karukoera juured ulatuvad Komimaale. Kogu hilisema aretustöö aluseks on Karjalas olnud tőutute, erivärviliste, püstkőrvaliste jahikoerte...
Bretooni spanjel on pärit Prantsusmaalt Brittany provintsist, kuid täpsemad andmed tema ajaloo kohta on hävinud.  Neil on suur sarnasus on welshi...