Šveitsi šviitsi hagijasŠveitsi hagijad on väga vana päritoluga tõud. Nende esinemist Šveitsis juba Rooma valitsemise ajal tõendavad Avenches’is leitud mosaiigid, mis kujutavad jahikoerte karja, kes sarnanevad selgelt šveitsi hagija erinevatele variatsioonidele.

Erakordse sobivuse tõttu jänesejahiks olid nad Itaalia koerahuviliste hulgas kasutusel juba alates 15-ndast sajandist ning alates 18-ndast sajandist ka prantslastel. Kindlaks on tehtud, et tõu algupärast aretust on mõjutanud ka palgaarmee sõdurite poolt Šveitsi sisse toodud prantsuse hagijad.

Aastal 1882 loodi igale tolleaegsele esinenud viiele šveitsi hagija tõuvariatsioonile oma standard. Aastal 1909 korrigeeriti neid standarte ning tehti kindlaks, et thurgau hagijas (Thurgauer Laufhund) on
lõplikult välja surnud. 22. jaanuaril 1933 koostati ühine standard šveitsi hagija kõikidele neljale variatsioonile.

Variatsioonina juura hagija algupärane St.Hubert-tüüp on tänapäevaks hääbunud.

Šveitsi šviitsi hagijas on töökas, elav ja sőbralik, oma perekonda kiinduv, rohkem ühe inimese koer, teiste koerte ja lastega saab hästi läbi. Ta on vähenőudlik, liikuv, intelligentne ja kergesti dresseeritav. Vajab pidevat ninatööd ja sobib aktiivsele inimesele.

Šveitsi šviitsi hagijaid on kahte tüüpi, Šveitsi šviitsi hagija turjakőrgus on 47-59 cm, kaal keskmiselt 20-25 kg, Šveitsi šviitsi madalajalgne hagijas on turjakőrgusega 33-41 cm, kaal 8-15 kg.

Karvkate on lühike, liibuv ja sile, värvuselt valge orange fawn märkidega vői sadulaga.

Tõustandard

PÄRITOLU: Šveits.

KASUTUS: Hagijatüüp, kes jahib häälekalt jälge ajades jänest, metskitse, rebast ja sobivat juhust kasutades ka metssiga. Jahti peab ta iseseisvalt. Tema otsing ja jälje harutamine on kindel isegi äärmiselt rasketes maastikuoludes.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 6
Hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud.
Alarühm 1.2.
Hagijad; Keskmised hagijad.
Töökatsetega.

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Šveitsi hagijad on väga vana päritoluga tõud. Nende esinemist Šveitsis juba Rooma valitsemise ajal tõendavad Avenches’is leitud mosaiigid, mis kujutavad jahikoerte karja, kes sarnanevad selgelt šveitsi hagija erinevatele variatsioonidele. Erakordse sobivuse tõttu jänesejahiks olid nad Itaalia koerahuviliste hulgas kasutusel juba alates 15-ndast sajandist ning alates 18-ndast sajandist ka
prantslastel.

Kindlaks on tehtud, et tõu algupärast aretust on mõjutanud ka palgaarmee sõdurite poolt Šveitsi sisse
too dud prantsuse hagijad. Aastal 1882 loodi igale tolleaegsele esinenud viiele šveitsi hagija tõuvariatsioonile oma standard.

Aastal 1909 korrigeeriti neid standarte ning tehti kindlaks, et thurgau hagijas (Thurgauer Laufhund) on
lõplikult välja surnud. 22. jaanuaril 1933 koostati ühine standard šveitsi hagija kõikidele neljale variatsioonile. Variatsioonina juura hagija algupärane St.Hubert-tüüp on tänapäevaks hääbunud.

ÜLDMULJE :
Keskmise turjakõrgusega koer. Tema kehaehituses avalduvad nii jõud kui ka vastupidavus. Kuiv, pika
koonuosaga ja pikkade rippuvate kõrvadega pea annab talle suursuguse üldilme.

Esineb 4 Šveitsi hagija tõuvariatsiooni :
- Berni hagijas,
- Juura hagijas,
- Luzerni hagijas,
- Šviitsi hagijas.

OLULISED PROPORTSIOONID :
- Kerepikkus / Turjakõrgus = ca 1,15 : 1.
- Turjakõrgus / Rinnasügavus = ca 2 : 1.
- Ninaselja pikkus / kolju-osa pikkus = ca 1 : 1.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Elav ja kirglik jahikoer. Tundlik, kergesti juhitav ja ustav.

PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Pikk, kitsas, kuiv, kaunikujuline; kumeralt võlvitud kolju-osa, märgatav kuklakühm; kolju-osa pikitelje suund on koonuselja suhtes veidi lahknev. Ilma laubavaota, ilma laubavoltideta.
Üleminek laubalt koonule : Mitte üleliigselt väljendunud.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Täies ulatuses musta värvi, hästiarenenud; laialt avatud ninasõõrmetega.
Koon : Kaunikujuline, kitsas; mitte nurgeline ega ka terav; koonuselg on sirge või hästi kergelt kühmus.
Mokad : Mõõdukalt arenenud; ülamokad katavad täpselt alalõuga. Suunurk on veidi avatud.
Lõuad / Hambad : Lõuad on tugevad. Hammastik on tugev, korrapärane ja täiskomplektne, kääritaolises hambumuses, kusjuures ülemised lõikehambad katavad vaheruumi jätmata alumisi ning hambad asuvad lõualuudes otse. Lubatud on ka otsehambumus. Lubatud  on ühe või kahe PM1 või PM2 (eespurihamba –
premolaari) puudumine. M3 (kolmandad purihambad – molaarid) jäetakse tähelepanuta.
Põsed : Kuivad, sarnakaared ei ole esile tulevad.
Silmad : Karvkatte värvusest sõltuvalt kas tumedamad või heledamad pruunid; veidi ovaalsed, keskmise suurusega.
Silmalaugude servad on hästi pigmenteerunud ja tihedalt liibuvad. Ilme on leebe.
Kõrvad : Asuvad pea tagaosas allpool silmade joont ja mitte mingil juhul laia kinnitusega. Pikkuselt peavad
ulatuma vähemalt ninatipuni. Kõrvalehed ei tohi tõusta.
Kõrvad on õhukesed, voltidena rippuvad ja kokku keerdunud, alaservast ümarad, kaetud siidise ja peene
karvaga.
KAEL :
Pikk, elegantne, hästi lihaseline. Kurgualuse nahk on lõtv, siiski nimetamisväärset kaelalotti moodustamata.

KERE :
Ülajoon : Kaelast, seljast, laudjast ja sabast moodustub harmooniline ning kaunikujuline joon.
Turi : Rõhutatud, vaba ja elegantse kaelatüvega.
Selg : Kindel ja sirge.
Nimme (lanne) : Hästi lihaseline, nõtke.
Laudjas : Piklik, ülajoone harmoonilise pikendusena kergelt laskuv. Mitte kõrgemal turjast. Puusanukid ei ole liiga tugevasti esiletulevad.
Rindkere : Oma laiusest sügavam, hästi kaardunud ja vähemalt küünarnuki tipuni ulatuv. Piklik rinnakorv on
kergelt kumerduvate roietega.
Alajoon ja kõht : Kõht on tagasuunas kergelt üles tõmmatud; täidlased tühimikud.
SABA :
Asetseb laudja pikendusena, keskmise pikkusega, tipu suunas ahenev, lõpuosas kergelt ülespoole kaarduv,
kaunikujuline. Rahulikus olukorras ja liikumisel on enamasti rippuvas asendis ja ilma märkimisväärse
kaardumiseta, tähelepanelikkuse korral ja jooksmisel võib
tõusta üle seljajoone, siiski selja kohale tõusmata või
keerdumata. Hea karvkattega, kuid ilma ohteliselt turritavate karvadeta.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Tugevate lihastega, kuivad, mitte raskepärasena mõjuvad.
Eestvaates paralleelsed, külgvaates püstise seisuga esijalad on keskmise tugevusega luudega ja otse
ettepoole suunatud käppadega.
Õlad : Labaluud on pikad ja kaldus asetusega, tugevalt rindkerega seotud. Õlaliigese ideaalnurgaks (scapulohumeraal- liiges) on umbes 100°.
Õlavarred : Labaluudest veidi pikemad, kaldus asetusega, tihedalt rinnale liibuvad. Peene struktuuriga lihastik.
Küünarnukid : Loomulikul viisil rinnakorvile liibunud.
Küünarvarred : Sirged, tugevad, kuivad.
Randmeliigesed : Tugevad, laiad.
Kämblad : Suhteliselt lühikesed; eestvaates küünarvarrega samal sirgjoonel; küljelt vaadates kerge nurga all.
Esikäpad : Ümarad, tihedalt kokku surutud varvastega; käpapadjandid on karedad ja kõvad; küüned on tugevad ja karvkattele vastavat värvi.
TAGAJÄSEMED :
Tugevate lihastega, sobivas vastavuses esijäsemetega; tagajalad on tagantvaates püstised ja paralleelsed.
Reied : Pikad ja kaldus; tugevate, samas lamedate lihastega; puusaliigese nurk (coxo-femoraal-liiges) on
umbes 110°.
Põlved : Mitte sisse- ega väljapoole pööratud. Põlveliigese nurk (femoro-tibiaal-liiges) on umbes 120°.
Sääred : Suhteliselt pikad, lihased ja sooned on kuivad ning naha all nähtavalt modelleeritud.
Kannaliigesed : Kannaliigese nurk (tibio-tarsaal-liiges) on umbes 130°.
Pöiad : Üsna lühikesed, püstise ja paralleelse seisuga. Ilma lisavarvasteta (kui nende operatiivne eemaldamine on seadusega lubatud).
Tagakäpad : Ümarad, tihedalt kokku surutud varvastega; käpapadjandid on karedad ja kõvad; küüned on tugevad ja karvkattele vastavat värvi.

LIIKUMINE :
Liikumine on sujuv, korrapärane, harmooniline ja pika ulatusega. Hea tagajala tõukega. Jalad liiguvad
paralleelselt, sirgjooneliselt. Liikumisel turi tõuseb ja laskub rahulikult ja ühtlaselt, selg püsib sirgena ning pea ja kael pendeldavad vaid veidi siia-sinna.

NAHK :
Õhuke, siidjas, hästi liibunud, värvilt neljal tõuvariatsioonil erinev:
- Šviitsi hagijas: oranži karva all tumehall ja valge karva all must-valge marmorjas.

KARVKATE
KARV :
Lühike, sile, tihe, hästi peene struktuuriga peas ja kõrvadel.

VÄRVUS :
- Berni hagijas: Valgel põhjal mustad laigud või must sadul; kõrbevärvilised piirdemärgised heledast kuni
intensiivseni silmade kohal, põskedel, kõrvade sisepinnal ja päraku piirkonnas; vahel ka veidi tähnilisust (mustad tähnid).
- Juura hagijas: Kõrbevärvus koos musta sadulaga, vahel ka varjundiline must; või must piirdemärgistega
silmade kohal, põskedel, päraku juures ja jäsemetel; vahel koos väikese valge rinnalaiguga; see laik võib
olla ka veidi tähniline (mustad või hallid tähnid).
- Luzerni hagijas: „Sinine“ = mustade ja valgete karvade segu, hästi tugeva tähnilisusega; mustade laikude või musta sadulaga; kõrbevärvilised piirdemärgised heledast kuni intensiivseni silmade kohal, põskedel, kõrvade sisepinnal ja päraku piirkonnas ja jäsemetel; lubatud on ka must mantel.
- Šviitsi hagijas: Valgel põhjal oranžid laigud või oranž sadul, vahel mõnede oranživärviliste
tähnidega; lubatud on ka oranž mantel.

SUURUS ja KEHAKAAL :
Turjakõrgus :
- isased : 49 – 59 cm,
- emased : 47 – 57 cm.
Kõikumised ei ole lubatud.
Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

3 nädalat tagasi
wall
Naaber2 vastas foorumis teemas Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jul 07
1 kuu tagasi
wall
Jun 19
wall
kutsikasmax kirjutas foorumisse postituse Kutsikas ei lase kõndida
Jun 19
wall
koeruke vastas foorumis teemas Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jun 07
wall
Naaber2 kirjutas foorumisse postituse Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jun 05
2 kuud tagasi
profile
lendorav Tahaks teada,mis teha koeraga,kes hammustab oma pereliikmeid,kui nad on kukkunud.raga
Mai 24

Uudised

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Artiklid

Koerad teevad vahel asju, mis inimesele eriti ei meeldi. Näiteks võib koer limpsida omaniku jalgu, ilma et tol aimugi oleks, miks kutsa nii...
Küsimus: Tere,Minu mure on selline - võtsime 2a tagasi ühest pesakonnast kaks emast koera. Nad said hästi läbi, kuni ühel koeral olid ära esimesed...
Küsimus: Tere! Mul on mure koera pärast. Kas te oskaksite soovitada arsti, kes tuleks koju ja  vaataks koera üle. Tegu on suure õuekoeraga. Tal on...
Küsimus: Tere!Koer hakkas tagumist käppa lonkama ja arsti juures selgus, et põlv loksub ehk liigeseside on rebenenud ja loom vajab operatsiooni. Kas...