Tallinn paneb tööle loomapolitseinikud
Tallinna munitsipaalpolitsei amet kavatseb tuleval aastal tööle panna loomapolitseinikud, kes muuhulgas hakkavad käima ka inimeste kodudes loomade hoidmistingimusi kontrollimas.

Tallinnas hüljatakse aastas 1000 koera ning umbes 700 linlast saab kodus või tänaval looma käest pureda. Tallinna Munitsipaalpolitsei loomapatrull hakkab karistama inimesi, kes loomapidamise eeskirju rikkudes ohustavad sellega nii teiste inimeste kui ka loomade endi tervist või reostavad elukeskkonda, kirjutab Ajaleht Pealinn.


Samuti on linlaste loomapidamiskombed sageli sellised, et ohustavad kas loomade endi või siis kaaslinlaste elu ja tervist. Näiteks ei jalutata koera enamasti rihma otsas, vaid lastakse lemmik omapead linna peale lippama. Kannatavad nii loomad ise kui ka inimesed. Ainuüksi Lastehaiglasse satub loomahammustuse tõttu aastas 150 last.

Tallinna Munitsipaalpolitsei juhataja asetäitja Kalmer Filatovi sõnul on siiani olnud paar juhust, kus suur lahti pääsenud koer ründab väiksemat, kes omaniku kõrval rihma otsas kõigi eeskirjade kohaselt kõnnib. “Paraku on see lõppenud väiksema surmaga,” nendib Filatov, viidates ka asjaolule, et mitmed Tallinna avaliku arvamuse uuringud näitavad, et linlased peavad Tallinna üheks suurimaks probleemiks madalat loomapidamise kultuuri. Ja kuna riigi politseil ja ka keskkonnainspektsioonil ei jätku probleemiga tegelemiseks piisavalt jõudu, on linna loomapatrulli käivitamine lausa hädavajadus.

Munitsipaalpolitsei ameti (mupo) juhataja Kaimo Järvik ütles, et loomapolitsei loomise idee pärineb loomakaitsjatelt ning see mõte väärib teoks tegemist. Ta lisas, et esialgse kava kohaselt hakkaks mupos tuleval aastal tööle kaks loomapolitseinikku, kellel ühine tööauto.

«Praegu on peamine küsimus see, et täpselt ära reguleerida, mis saavad olema nende töökohustused ehk mida nad tegema hakkavad,» lausus Järvik. «Üks asi kindlasti, mida nad tegema peaksid, on see, et käima inimeste kodudes lemmiklooma hoidmistingimusi kontrollimas.»

Järviku sõnul lähevad laekunud vihje peale praegu looma hoidmistingimusi kontrollima lemmiklooma hoiupaiga inimesed, kellel ka õigus loom ära võtta, kuid karistada nad hooletut loomapidajat ei saa.

«Kui ka koer näiteks öösel ulub või haugub ja naabrid selle üle kaebavad, siis tuleb minna kontrollima, sest võib olla mingi probleem koera pidamisel,» lausus Järvik. «Ega koer ju niisama ulu ja haugu.»

Loomapolitsei idee üks autoreid MTÜ Loomade Hoiupaik arendusjuht Rein Kikerpill on veendunud, et Hoiupaik koostöös loomapolitseiga suudaks kohe tagada täiskoormuse vähemalt neljale loomapolitseinikule. Esialgu pannakse siiski tööle kaks inimest autoga, kes on väljas vähemalt 8 tundi päevas. Loomapolitsei peaks tööd alustama järgmise aasta algusest.
Kikerpill leiab, et kõige operatiivsem oleks loomapolitsei juhul, kui nende töökoht asuks hoiupaigas, kuhu laekub valdav osa loomadega seotud kaebustest.

“Loomaomanike vastutustunne on täna kohati olematu,” kinnitab Kikerpill ja lisab, et loomapolitsei peaks tegelema mitte üksnes tagajärgede, vaid ka põhjustega ehk muutma suhtumist loomadesse.
“Kassi põlema pannud jõhkard tuleks lüüa avalikult häbiposti koolis, kodus ja sõpruskonnas,” leiab ta. “Ja nulltolerantsi on aga vaja rakendada ka nende Tallinna elanike suhtes, kes ei täida oma kohustust koer kiipida. See vähendaks vabalt jooksma pääsevate loomade arvu oluliselt,” ütleb Kikerpill.

Loomapolitsei esmane eesmärk on tagada kord avalikes kohtades, muu hulgas ka nende loomaomanike trahvimine, kes oma looma järelt ei korista. Ka loomaomaniku maja piirdeaed peab olema selline, mis välistaks lemmiku kodunt ärajooksmise.
Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Kaimo Järviku sõnul võetakse patrullimise alla kõik pargid: Stroomi park, Nõmme terviserajad jne.

Tallinna linnas püüab hulkuvaid loomi AS Teho ja toimetab need Loomade Hoiupaika. Hoiupaik esitab hulkuva looma süstimise, vaktsineerimise ja toitmise eest hiljem ka arve välja ilmunud omanikule.
Eraisikule võib Tallinna kasside ja koerte pidamise eeskirjade või siis loomakaitseseaduse rikkumise eest määrata trahvi 6000 krooni. Ent kui sama tegu põhjustas ka kellelegi varalist kahju või tervisekahjustusi, võib trahv küündida
12 000 kroonini.

Tagasi

Kommentaarid 

 
0 #2 Rita Reiman 2009-04-06 10:30
Tere!
Kahju,et ei suudeta võtta vastu seadust,mis tagaks rahu naabritele,hauk uvaid koeri on niivõrd palju.Omanikud on arusaamatud naabrite suhtes.Öörahu kellaaegadest ei peeta kinni.Lapse ärkavad ööseti haukumise peale üles-katsu neid siis magama saada.Skandinaavia riikides ei näe koeri isegi tänavatel(väga vähe),ei saa aru kus neid hoitakse.Haukumist ei kuule üldse.Millal hakatakse ka mõtlema inimeste heaolule?

Tänades .
 
 
0 #1 juri 2008-10-14 17:20
e5ta ne sakonna
 

Kommenteerida saavad ainult registreerinud kasutajad.