Alati pole meile päris selge, kas koer täpselt aru saab, mida talle räägime, aga teadlased kinnitavad, et koerte jaoks ei ole kiitus niisama tavaline inimkeelne sõnademulin.
Inimeste jaoks on alati intonatsioon oluline, aga tuleb välja, et ka koerte jaoks. Ungaris asuva Eötvös Lorándi ülikooli teadlastegrupp võttis nõuks välja selgitada, kuidas koerte aju kiitusele reageerib ning kas nad üldse saavad aru, kui me neid hea käitumise eest kiidame, vahendab National Geographic.
Teadlased uurisid, kuidas koerte aju erinevad piirkonnad reageerivad erinevatele häälitsustele nagu haukumine, kiunumine, urin jne. Uuringus kasutati nii inimeste kui ka koerte häälitsusi. Selgus, et mõlemad, nii õnnelikud kui ka hirmu tekitavad helid aktiveerisid koertel sarnased ajupiirkonnad, mis aktiveeruvad inimesel neid samu helisid kuuldes.
Kõnega oli aga veidi teisiti, sest kõne on seotud ainult inimesega. Niisiis, teadlased mängisid koertele ette helisid, kus nendesamade uuritavate neljajalgsete omanikud rääkisid oma lemmikutega neljal viisil. Kiitva tähendusega sõna kiitval toonil, neutraalne sõna neutraalsel toonil, kiitev sõna neutraalsel toonil ja neutraalne sõna kiitval troonil.
Uuringus selgus, et vasaku ajupoolkera osad reageerisid kõige rohkem mõtestatud sõnadele. Üldiselt seostatakse enamikel inimestel just vasakut ajupoolkera keele ja kõnetöötlusega. Samas reageerisid parema ajupoolkera osad intonatsioonile, mistõttu võib oletada, et koerad töötlesid sõnade tähendusi toonist eraldi. Ainult siis, kui kiitust väljendav sõna oli öeldud kiitva hääletooniga, reageeris koerte aju see osa, mis vastab meeldivatele ärritajatele ehk naudingukeskus.
Teiste sõnadega, koer saab aru, kui peremees teda kiidab ja ta seda ka tõsiselt mõtleb. Seega, et koer hästi käituks, peab ta teadma, et on hea koer.
Allikas: Postimees
Tagasi
