Welshi springerspanje

Welshi springerspanjel on paraja suurusega, terve ja vastupidav koer, lõpmatult mänguhimuline kaaslane ja armas seltsiline.

Inglise punase ja valge kombinatsioon annab Welshi siidisele kasukale eriti puhta ja särava ilme. Welshi springerspanjelid on tõug, mis on sellisena kogu aeg olemas olnud. Inimene on siin looduse loominguga leppinud ja nii on tänane Welshi springerspanjel lihtsalt üks väga “koeralik koer”, kelle välimuses ei ole mingeid moeveidrusi.

Aretusel töökatsed (PA III vähemalt järk; ML vähemalt III järk) kohustuslikud.

Ajalugu

Tõug on väga vana ja segamata. Esimesed andmed Walesis põhiliselt linnujahil kasutatud puna-valgetest koertest pärinevad 1700-ndatest aastatest. Tõu tänane nimi anti koerale inglaste poolt 1902. aastal. Tõu nime valikul arvestati eelkõige koera jahipidamisviisi ja vähemal määral ka tema välist sarnasust inglise springerspanjeliga.

Tänapäevase tõu esimeseks koeraks loetakse 1901 aastal Inglismaal sündinud isast koera nimega Rover of Gerwin. Laialdasem tõuaretus sai tuule tiibadesse alles peale Teist Maailmasõda.

Tõustandard

Välimus: Sümmeetriline, kompaktne, mitte kõrgejalgne, silmnähtavalt valmis kestvaks ja raskeks tööks. Kiire ja elava liikumisega, ettevõtlik ja hoogne.

Näitajad: Väga vana ja tuntud tõug, segunemata päritolu.

Iseloom: Vastupidav, aktiivne ja rõõmus tüüp. Koeral ei tohi esineda argust või agressiivsust. Welshi springerspanjel on liikuv, ettevõtlik , üsna uudishimulik ja osav koer. Ta on sobiv koer aktiivseteks harrastusteks: linnujaht,  matk,  SK , agilty jm. Nende alade harrastamine võimaldab peremehele mõõdukat ja tervislikku füüsilist koormust.

Welshi Springerspanjel suudab õppida praktiliselt kõike, kui aga tema peremehel jagub kannatust teda õpetada ja treenida.Welsh täidab suurepäraselt seltsikoera funktsiooni. Mõneti on tema kiindumus peremeestesse nii suur, et tema emotsioone tuleb pigem maandada , kui lõkkele puhuda. Põhjamaades on Welshi Springerspanjeli roll seltsikoerana tunduvalt suurem, kui kasutus jahikoerana.

Pea ja kolju: Kolju on proportsionaalse pikkusega, kergelt võlvjas, silmade all peenelt ilmekas. Koon on keskmise pikkusega, sirge, ja sobiva suurusega. Ninapeegel hästi arenenud sõõrmetega, nina värvus ihukarva toonist kuni tumedani.

Silmad: Pähkel- või tumepruunid, keskmise suurusega. Mitte aukus ega pungis, siselaug ei paista. Aretuses kohustuslik silmauuring pärilike silmahaiguste PRA, HC ja RD suhtes.
Kõrvad: Suhteliselt madala asetusega ja ripuvad põskedele. Võrreldavalt väiksemad ja sujuvalt kitsenevad kõrvaotsad, kõrva kuju meenutab pisut viinamarjalehte.
Suu: Liibuv. Lõuad tugevad, ideaalselt sümmeetrilised, normaalse käärhambumusega: ülemised hambad asetsevad tihedalt vastu alumisi ja ulatuvad üle alumiste.
Kael: Pikk, lihaseline. ülaosas sile, hästi sobitunud längus õlgadele.
Eesjäsemed: Keskmise pikkusega esijalad, sirgete ja hästi arenenud luudega.
Kere: Mitte pikk, tugev ja muskliline. Sügav rind, hästi arenenud ribid. Kere pikkus peab olema proportsionaalne jalgade kõrgusega. Nimme lihaseline ja kergelt võlvjas. Hästi sidestatud.
Tagajäsemed: Tugevad ja musklilised, laiade ja väljavormuvate säärtega. Tagajalade luustik hästi arenenud, kand hästi alla lastud, põlved mõõdukate nurkadega, mitte välja- ega sissepoole pöörduvad. Aretuses kohustuslik puusaliigeste düsplaasiauuring.
Käpad: Ümarad, paksude päkkadega. Toekad, kassilikud, varbad ei ole harali.
Saba: (Inglismaal on saba kupeeritud) Madala asetusega, (kupeerimata osas) sabahoid ei ulatu kunagi üle seljajoone. Energilises liikumises. Karvakate sobivas tasakaalus koera muu karvkattega.
Kõnd/Liikumine: Sujuv ja jõuline. Pikamaa-jooksjale omase liikumisviisiga, hooguandvate tagajalgadega.
Karvakate: Sirge või liibuv, siidja tekstuuriga, mitte kunagi krussis või laineline. Lokkis kasukas on eriti mittesoovitav. Esi- ja tagakäpad alates kannast paraja karvakattega, kõrvad ja saba lühema karvaga. Vajab trimmimist umbes korra kuus, nädalas korra vōiks korralikult karvkatte läbi kammida.
Värvus: Ainult punane ja valge.
Suurus: Umbkaudne kõrgus: Isastel koertel turja kõrgus 48cm, emastel koertel turja kõrgus 46 cm.
Vead: Iga kõrvalekallet eelkirjeldatust peaks käsitlema kui viga. Vea suurus peab olema proportsionaalne kõrvalekalde ulatusega.
Märkus: Isastel koertel peab olema 2 normaalselt arenenud munandit mis on laskunud munandikottidesse.

Kasutatud materjal: ESTÜ koduleht
Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

1 nädal tagasi
profile
Belgia lambakoer laadis üles uue avatari.
Dets 02
2 kuud tagasi
wall
Okt 02
3 kuud tagasi
wall
Kerst kirjutas foorumisse postituse Neerupuudulikkusega koera toidusedel
Sept 05
7 kuud tagasi
videos
Apr 19
videos
Apr 19

Uudised

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik

Seoses sinivetikate õitsenguga on loomade ujutamine meres väga ohtlik, sest isegi väikesed kogused... Loe edasi...

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Esita kandidaat parima turvalisust tagava koera tiitlile Aasta Käpp

Alates sellest aastast tõstab siseministeerium esile parimaid teenistuskoeri ja siseturvalisuse... Loe edasi...

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste abi on väga oodatud!

Eestimaa Loomakaitse Liit päästis koertega äritseva naisterahva juurest 38 koera. Heade inimeste...

Eile avastasid Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) vabatahtlikud saabunud kaebust kontrollides Harjumaalt, Keila... Loe edasi...

Artiklid

Koera ei saa üksi koju jätta, ta lőhub, närib, haugub vői teeb koguni hädad tuppa? Tegemist vőib olla üksindusahistusega, nimetatakse ka...
Inimesed unustavad, et koertel ja inimestel on erinev suhtlustasand. Inimesed arvavad, et nad on sõbralikud, kui lähevad otsejoones koera suunas,...
Koera koolitamine on lisaks kuulekuse tõstmisele ka sotsiaalsuse kasvatamine, kirjutab Eesti Päevaleht. Koolituse tulemuseks on lihtsam elu koeraga,...
Alpi takshagijas ehk Alpenländische dachsbracke on aretatud Austria Alpides 1850-ndatel aastatel. Tegemist on suhteliselt haruldase koeratőuga....