ma olen jätnud siin kirjutamata , et me saime siin tõelist shokiteraapiat.

nimelt...teisipäeval vaatasin et Manny väga lakub ikka seda kipsi ülemist äärt...vaatasin et oi see soonib meeletult jalga...ja sinna mingi kole laik tulnud...oeh...rääkisin arstiga et kas tohin ülemise osa lahtipoole arutada...ta lubas...no arutasin siis...ja oi mis hais...ai appi kui jube hais...tuli hirm et mädanema läheb..kakkusin siis selle sideme kipsi pealt maha...lootsin et äkki tuuldub ja saab hingata ja... noh kasu ei midagi...neljap hommikul kui kell kukkus 9 ja kliinik avati helistasin ja küsisin endale võimalust arstile saada..mul oli savi, kes meid üle vaatab, peaasi et saab. ja saimegi kohe löögile...ja see vaatepilt, kui kips maha võeti ..oli kohutav...õõvastav... saime ravi peale ja kipsi enam ei pandud...lahas vaid ja muidugi nö voodireziimil. võtsin ka krae et ta enam lutsida või närida ei saaks.

täna siis pidime siduma minema uuesti.

hea uudis see et kui arst lahti arutas selle oli vaatepilt megalt muutunud...jalg oli juba paranemas..super...ma olen niiiiiiii õnnelik..küll jah...mures sest kipsi ma uuesti panna lasta ei julge...peame selle lahasega kuidagi hakkama saama...loodan et paraneb ja ei kasva kuidagi valesti ega midagi...katsume nii et ei lase eriti palju tal liikuda...