Olen 55a lesk jäin päris üksi 1,5 a tagasi,kui ka lapsed läksid omaette elama.Igatsen väga omale sõbraks ja seltsiliseks koera,kuid tütar ütleb,et ise oled tööpäevadel 12t kodust ära ja koer peab üksi olema ning tõi mulle kassi,kuid minust pole saanud selle aastaga kassiinimest,sest olen koerainimene.
Meil oli minipuudel,kes suri 10a tagasi vanadusse,siis tõi noorem tütar(elab Inglismaal) krantsi kutsika,kes jäi 3a tagasi,kui tütar Inglismaale kolis,minu juurde,mõnikord,kui olin tööl,olevat ta kodus haukunud naabrimemme jutu järgi ja kui eelmisel suvel läksin külla Inglismaale tütrele,siis vanem tütar,kes elab Eestis võttis koera oma juurde,kui selleks ajaks kui tagasi tulin oli ta koera ära andnud,sest koer haukus ja naabrid pahandasi tema elukohas.Mina aga pole kurvastusest siiani üle saanud ja igatsen teda ning sellepärast ka soov uue sõbra järele.Nüüd oleks mul töökaaslane,kes koera enda juurde võtaks,kui tahan sõita tütrele Inglismaale külla.Aga just see pikk üksiolek tööpäevadel on saanud takistuseks ,miks pole siiani uut koera võtnud.
Tõsi,tööpäevadel pole see igatsus koera järele nii suur,aga vabadel päevadel pole ju korteris üksi midagi teha ja jalutan linnas alati lihtsalt niisama paar tundi hommikupoole ja teine samapalju õhtupoole,et päev rutem mööduks.Ja siis tunnengi puudust sõbrast,kes võiks olla minu kõrval jalutamise ajal.
Siit nüüd siis küsimus-kas mul on mõtet võtta koera,kui olen tööl 12t(graafiku alusel,üks pikk töönädal s.t.et olen tööl kõik päevad peale kolmap. ja neljap. ja üks lühike nädal ehk tööl olen ainult kolmap. ja neljap.,teised vabad).Kui võtta,siis milline koer mulle sobiks korterisse,kas võtta kutsikas või juba vanem koer?

Kutsika võtmine tundub sellise graafikuga küll ebareaalne, kui just ei ole kedagi, kes vahepeal tegeleks. Samuti võivad uuel koeral tekkida samad haukumis- jms. probleemid.
Minul tekitab see küsimusi, kust võtab inimene õiguse omavoliliselt teise inimese hoiule antud koer ära anda? Oleks vast ikkagi võimalik olnud oma koer tagasi saada?
Võib- olla oleks võimalik vabadel päevadel näiteks kuskil varjupaigas jalutamas käia, sõltub elukohast või siis, kui ikka muidu ei saa, võtta täiskasvanud koer, kontrollitud taustaga ja suhteliselt iseseisev, kes pika üksiolekuga hakkama saab.

Jah,tahtsin koera tagasi,kuid tütar on sellele vastu.Ütles,et kui lähed jälle teisele tütrele külla,kuhu siis koera mõtled panna ja kui jääd haigeks(olin kord),kes siis koeraga väljas käib.Kuigi elame samas linnas,pole tema absoluutselt koera inimene vaid talle meeldivad kassid(oleme noorema tütrega koerainimesed).Tema on noor ja ei saa aru,et tunnen üksindust,kuigi mul on sõbranna,siis tal on mees,oma maja,lapsed,kes elavad nendega koos ja ma ei saa temaga olla koos nii tiihti kui sooviksin-tal on ju tegevust,üksi aga ei lähe ju ka kuskile kodust välja(olen üldse väga perekeskne ja kodune inimene).Koer pidi olema kuskil Raplamaal,kellelegi vanemale naisterahvale seltsiliseks ja tütar ütleb,et mõelgu ma ,et koeral on seal hea,ei pea olema üksi kodus vaid tal on kogu aeg inimene kõrva.Saan sellest kaine mõistusega aru,aga minu valu see vähemaks ei tee.