Hispaania hurtHispaania hurt ehk Galgo Español oli roomlastele juba antiikajast tuntud; kuigi  oletatakse et tema saabumine ja levik Pürenee poolsaarele on toimunud juba oluliselt varem.

Põlvnedes iidsetest aasia hurtadest on ta kohandunud hispaania steppide ja tasandikega. Teda viidi 16, 17. ja 18. sajandi jooksul arvukalt välja teistesse maadesse nagu Iirimaa ja Inglismaa.
Galgo Español on üks inglise hurda esiisadest. Mõlemas tõus on sarnaseid omadusi mis on saanud valikute ja sellest tuleneva kohandumise aluseks.

Arvukate klassikutest autorite tsitaatide seast võib esile tuua järgmised Hita arhipiiskopi sõnad, mis ilmestavad tõu olulisimat ja algupäraseimat kasutust: „Liikuv jänes püütakse kiirelt hurda poolt kinni“. Ta on vähelevinud ja haruldane koeratőug. Kuigi teda  kasutati algselt jahikoerana, on tänapäeval  ta peamiselt seltsi- ja näitusekoer.

Hispaania hurt on energiline, kiire ja liikuv. Kodus on ta rahulik, őues aga liikuv. Hispaania hurt on ääretult kiindunud ja ustav oma perekonda, vőőraste suhtes on ta umbusklik ja reserveeritud.

Hispaania hurt on keskmist kasvu, turjakőrgus on 60-65 cm. Neid esineb lühikarvalisi ja pikakarvalisi, karvkate on pehme, lainjas, värvuselt on levinuim must ja valge vői pruun ja valge.

Tõustandard

PÄRITOLU: Hispaania.

KASUTUS:
Avamaastikul kiire jälitamisega ja nägemismeelest juhinduv jänesejahti pidav tõug.
Algselt on teda kasutatud ning on suuteline jahtima ka teisi ulukeid nagu küülikud, rebased ja metssead.
Siiski oli ja on tõu peamiseks kasutusalaks jänesejaht avamaastikul.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 10
Hurdad.
Alarühm 3
Lühikarvalised hurdad.

ÜLDMULJE :
Head kasvu hurt. Harmooniline, üsna kaarduvate ning pikkade ja kitsaste liinidega, pika koljuga.
Kompaktne luustik, pikk ja kitsas pea, eriti mahukas rinnakorv, kõht väga tugevalt üles kaardunud, väga pikk saba, tagajalad vertikaalsed ja lihaselised. Peen ja lühike karv või poolpikk tugev karv.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Üsna pikkade liinidega, kerepikkus turjakõrgusest veidi suurem. Proportsioonid ja funktsionaalne harmoonia on samavõrd tähtsad nii seistes kui liikudes.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Tõsine olemus, aegajalt reserveeritud. Jahti pidades tõestab end energilise ja elava jahimehena.

PEA :
Kerega sobivalt on pea pikk, luider ja kuiv.
Kolju ja koonuosa suhe on 5/6:
koljupikkus 5, koonupikkus 6.
Kolju näoosa liinid on laskuv.
Pealtvaates peab pea olema hästi pikk ja tasane (ilma ebatasasusteta), pika ja kitsa koonuga.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Kitsas ja küljelt vaadatuna veidi kumera profiiliga.
Laiusest pikem. Selgelt märgatava laubavaoga mis ulatub kahe kolmandikuni kolju pikkusest
Otsmikuluu ja kuklakühm on kergelt aimatavad.
Üleminek laubalt koonule : Kerge kaldega vaid väga kergelt rõhutatud

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel: Väike, niiske; musta pigmendiga.
Koon : Pikk, kergelt kumer profiil; kitsa, nina suunas kergelt kaardunud koonuseljaga
Huuled : Hästi kuivad. Ülemised huuled katavad napilt alumisi. Huuletasku on märkamatu.
Huuled on õhukesed, tihedalt liibuvad ja tumeda pigmendiga.
Lõuad / Hambad : Hambad on tugevad, valged ja ühtlased. Käärhambumus. Hästi arenenud kihvad. Kõik
eespurihambad peavad olemas olema.
Silmad : Väikesed, viltused, mandlikujulised; eelistatult pähklivärvi tumedad. Ilme on rahulik, pehme ja
reserveeritud.
Silmalaud : Õhukese nahaga ja tumedate limaskestadega.
Liibuvad tihedalt silmadele.
Kõrvad : Tüveosast laiad, kolmnurga kujulised, esimese kolmandiku osas lihavad ja kuni ümarate tippudeni
õhemaks ning peenemaks muutudes. Kõrge asetusega. Huvi tärkamise korral on kõrvad esimese kolmandiku
osas poolpüstised ning külgsuunas tipust voltis.Rahulikus olekus tihedalt kolju vastu liibuvad rooskõrvad.
Ettepoole tõmmatud kõrv ulatub üsna suunurgani.
Suulagi: Limaskestadega sama värvi. Märgatavate suulae vallidega.

KAEL :
Pikk, ovaalse läbilõikega, lame, sale, tugev ja painduv.
Pea juurest kitsas ning kere suunas kergelt laienev . Kaela ülajoon on veidi nõgus. Alajoon peaaegu sirge, keskosas kerge kumerusega.

KERE :
Üldvaade : Ruutjas, tugev ja painduv; üldmuljelt robustne, liikuv ja vastupidav.
Rinnakorv eriti hästi arenenud; hästi tõusev kõhujoon .
Ülemine profiiljoon : Kergelt nõgus selg ja kumer lanne.
Liikudes voolujooneline, kaldumata küljelt küljele, väljendades suurepärast elastsust.
Turi : Veidi märgatav.
Selg : Sirge, pikk ja selgepiiriline.
Nimme (lanne) :
Pikk, tugev, mitte väga lai, kaarduva ülajoonega ning kompaktse ja pika lihastikuga, väljendades suurepärast elastsust ja tugevust.
Lanne keskosa võib ületada turjakõrgust
Laudjas : Pikk, tugev ja kaldus. Laudja kalle horisontaaltasandi suhtes on rohkem kui 45°.
Rindkere : Võimas, kuid mitte liiga lai; sügav, ulatumata küünarnukkideni ja hästi pikk kuni viimaste roieteni.
Rinnakuluu on märgatav.
Rinnakorv : Roided on lamedad ja laia roidevahega.
Roided peavad olema eriti nähtavad ja hästi märgatavad.
Rinnakorvi ümbermõõt ületab napilt turjakõrgust.
Kõht ja kubemed : Rinnakuluu lõpust järsult üles kaarduv kõht. Whippetlik. Kubemed lühikesed, kuivad ja hästi arenenud.

SABA :
Sabatüvi tugev ja madala asetusega; tagajalgade vahele pikenev, säilitades kontakti tagajalgadega.
Tasaselt väga peene tipuni kitsenev.
Paindlik ja väga pikk; ulatub oluliselt allapoole kannaliigeseid.
Rahulikus olekus sirbikujuline ning moodustab sabaotsas selgelt väljendunud, külgsuunas pöördunud sabakaare.
Tagajalgade vahel asetsev saba mille kaardus ots peaaegu puudutab maad tagajalgade ees on üks selle tõu
tüüpilisemaid omadusi. Saba on tagajalgade vahele tõmmatud ning sabahaak peaaegu puudutab maad tagajalgade ees. See saba hoidmise viis on eriti iseloomulik tõuliselt tüüpilise üldmulje andmiseks.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Üldine : Perfektselt vertikaalsed jäsemed, peened, sirged ja paralleelsed.
Lühikesed ja peened kämblad; jänesekäpad.
Õlad : Kuivad, lühikesed ja kaldus. Abaluud on märgatavalt lühemad kui õlavarreluud.
Õlavarred : Pikad, pikemad abaluudest, hästi lihaselised, vaba küünarliigesega, siiski üsna kere lähedal.
Küünarvarred : Hästi pikad, sirged ja paralleelsed; hästi arenenud luudega; hästi märgatavate kõõlustega.
Randmepäkad on hästi arenenud.
Kämblad : Veidi kaldus, peened ja lühikesed.
Esikäpad : Jänesekäpad. Varbad tihedalt koos ja kaardus.
Tugevad ja pikad varbalülid. Käpapadjandid on tugevad ja hästi arenenud. Varvastevahelised nahad on mõõdukalt arenenud; hästi arenenud küüned.
Liigesenurgad :
Abaluu ja õlavarreluu nurk 110 kraadi.
Õlavarre ja küünarvarre nurk 130 kraadi.

TAGAJÄSEMED :
Üldine : Jõulised, hästi väljajoonistuvate luudega; lihaselised, pikkade ja hästi arenenud lihastega.
Täiuslikult sirged ja vertikaalsed õigete nurkadega.
Kannad hästi märgatavad, lühikesed ja vertikaalsed; kaardunud varvastega jänesekäpad. Tagajalad
väljendavad jõudu ja väledust.
Reied : Väga tugevad, pikad, lihaselised ja hea tonaalsusega. Reie asetus nii vertikaalne kui võimalik.
Tagantvaates on kohe esmapilgul märgatavad hästiarenenud lihased.
Laiade, lamedate ja jõuliste reite pikkus moodustab ¾ säärte pikkusest.
Sääred : Väga pikad, väljajoonistunud peenete luudega.
Ülaosa lihaselisem kui alaosa; sooned ja kõõlused selgelt märgatavad
Kannaliigesed : Hästi märgatavad ja Achilleuse kand selgelt nähtav ning hästi arenenud.
Pöiad : Peened, lühikesed ja vertikaalsed.
Tagakäpad : Jänesekäpad, kujult sarnased esikäppadega.
Liigesenurgad :
Vaagna ja reieluu nurk 110 kraadi.
Reieluu nurk sääreluuga 130 kraadi.
Kannaliigese nurk suurem kui 140 kraadi.

LIIKUMINE :
Algupäraselt on tüüpiline liikumisviis galopp.
Traav peab olema sammult pikk, madal, elastne ja jõuline; kaldumata külitsikäigule (krabilikult) ega lonkivale sammule.

NAHK :
Kõikides keha piirkondades tihedalt liibuv, ühtlane ja liikuv, roosat värvi. Limaskestad peavad olema tumedad.

KARVKATE :
KARV:
Tihe, hästi peen, lühike, sile; jaotub ühtlaselt kogu kehal kuni varbavahedeni välja. Reite tagaosas veidi pikem.
Poolpika ja kõva karvatüübiga variatsioonil võib olla karv erineva karguse ja pikkusega; kuigi see katab alati ühtlaselt kogu keha, moodustuvad habe ja vuntsid koonuosas, kulmud ja „top knot“ peas.

VÄRVUS :
Kõik värvused tunnustatud. Tüüpilisemateks värvusteks alljärgnevas eelistusjärjestuses on :
- Fawn ja heledam või tumedam brindle, hea pigmendiga.
- Must.
- Musta-, heleda- või tumedalaiguline.
- Röstitud kastanipruun (Burned chestnut).
- Kaneel.
- Kollane.
- Punane.
- Valge.
- Valgete märkidega või musta-valgekirju.

SUURUS :
Turjakõrgus : Isastel: 62 kuni 70 cm.
Emastel: 60 kuni 68 cm.
Ideaalsete proportsioonidega koeral on lubatav turjakõrguse ületamine 2 cm võrra.
Märksõnad:

Tagasi