Vene kääbuskoer aka Vene toyterjer oli juba tsaariajal hinnatud seltsikoer, tema täpse ajaloo suhtes ei ole veel üksmeelt saavutatud.
Vene kääbuskoer on loomult ehtne sülekoer, isepäine, hellust vajav ja väga otsustusvőimeline. Tal on tugevalt arenenud valveinstinkt, vajab kindlasti koolitamist. Ta on intelligentne ja ülimalt armastav, truu ja ustav oma peremehele.
Vene kääbuskoer on väikest kasvu, habras, turjakőrgus 18-26 cm, kaal kőigest 1,5-3 kg. Neid on pikakarvalisi ja lühikarvalisi, värvuselt must pruunide vői siniste märkidega, kőik muud värvused on lubatud. Kuna aluskarva toyterjeritel pole, on nad külmakartlikud.
Tõustandard
20.sajandi algul oli inglise kääbusterjer üks populaarsemaid tõuge Venemaal. Kuid perioodil 1920-1950 puhtatõuliste kääbusterjerite aretus Venemaal peaaegu peatus ning seda tõugu koerte arv langes kriitilisele tasemele. Vene aretajad alustasid tõu taastamist alles 50ndate aastate keskel. Peaaegu kõikidel koertel, keda aretuses kasutati, puudus tõutunnistus; paljud neist polnud üldse puhtatõulised. Saadud tõug erines mitmes aspektis inglise kääbusterjerist oluliselt. Sellest hetkest alates läks selle tõu aretus Venemaal oma teed.
12. oktoobril 1958. aastal sündis kahel lühikarvalisel koeral, kellest ühel oli pisut pikem karv, isane kutsikas, kellel olid fantastilised narmad kõrvadel ja jäsemetel. Nimetatud tunnust otsustati hoida ka edaspidi. Seda isast paaritati emasega, kellel oli samuti kergelt pikem karv ja nii ilmuski pikakarvaline vene kääbuskoer, mida algselt nimetati moskva pikakarvaliseks kääbusterjeriks.
Yevgeniya Fominichna Žarova, koerakasvataja Moskvast, mängis selle tõuvariatsiooni loomise juures olulist rolli. Pika aretusperioodi jooksul isoleeritud keskkonnas ning hoolega läbiviidud valiku tulemusena loodigi uus tõug: vene kääbuskoer, kahe variatsiooniga: lühi- ja pikakarvaline.
Väike elegantne koer, elavaloomuline, pikajalgne, peene luustiku ja saleda lihaskonnaga. Soolised erinevused vaid kergelt märgatavad.
OLULISED PROPORTSIOONID:
Ruudukujuline kehaehitus. Küünarluu kõrgus on vaid pisut rohkem kui pool turjakõrgusest; rind piisavalt sügav.
KÄITUMINE/ISELOOM:
Aktiivne, väga rõõmsameelne, ei arg ega agressiivne. Emaste ja isaste käitumine on oluliselt erinev.
PEA:
Kehaga võrreldes väike.
Peapiirkond:
Kolju: Kõrge, kuid mitte liiga lai (sarnakaarte laius ei ületa kolju sügavust).
Üleminek laubalt koonule: Selgelt joonistunud.
Näopiirkond:
Nina: Väike, ninapeegel must või karvkattele vastavat värvi.
Koon: Kitsas ja terav; kergelt lühem, kui kolju.
Mokad: Õhukesed, kitsad, ligihoidvad ja tumedad või karvkattele vastavat värvi.
Lõuad/Hambad: Väiksed, valged. Käärhambumus. Mõlemas lõuas lubatud kahe lõikehamba puudumine.
Sarnaluu: Ainult kergelt rõhutatud.
Silmad: Küllalt suured, ümarad, tumedad, kergelt esileulatuvad, eraldiasetsevad ja suunaga otse ette. Silmalaud ligihoidvad ja tumedad või karvkattele vastavat värvi.
Kõrvad: Suured, õhukesed, kõrgelasetsevad, jäigalt püstised.
KAEL:
Pikk, sale, kantud kõrgel, kergelt kaarduv.
KERE:
Ülajoon: Turjast sabajuureni kergelt langev.
Turi: Kergelt rõhutatud
Selg: Tugev ja sirge.
Lanne: Lühike ja kergelt kaardunud.
Laudjas: Laudjas on veidi ümar ja kergelt langev.
Rindkere: Rind on ovaalne, piisavalt sügav ja mitte liiga lai.
Alajoon ja kõht: Kõrge kõhukaar ja pingul roided, moodustades ilusa kaarja joone rinnast külgedeni.
SABA:
Kupeeritud (jäetakse ainult 2 või 3 lüli). Riikides, kus kupeerimine on seadusega keelatud, jäetakse saba loomulikuks. Lõikamata: kooldunud saba. Kantud mitte madalamal, kui selja kõrgus.
JÄSEMED:
Esijäsemed:
Peened ja saledad; eestvaates sirged ja paralleelsed.
Õlad: Abaluud on mõõdukalt laiad ja mitte liiga kaldu.
Õlavars: Moodustavad 105kraadise nurga abaluudega. Õlavarre pikkus on umbkaudu võrdne õlalaiusega.
Küünarliiges: Kehaga ühel joonel.
Küünarvars: Pikad, sirged.
Ranne: Sale.
Kämmal: Peaaegu vetikaalne.
Käpad: Väiksed, ovaalsed, ei pöörde sisse- ega väljapoole. Varbad kokkuhoidvad ja kaarjad. Küüned ja käpapadjandid on mustad või karvkattele vastavat värvi.
Tagajäsemed:
Tagantvaates sirged ja paralleelsed, kuid asetsevad veidi laiemalt, kui esijäsemed. Põlve- ja hüppeliigesed piisavalt paindes.
Reis: Saledad ja väljajoonistunud lihased.
Säär: Reis ja säär on sama pikkusega.
Kand: Piisavalt nurgitunud.
Pöid: Vertikaalne.
Käpad: Kaardunud, veidi kitsamad, kui esikäpad. Küüned ja käpapadjandid on mustad või karvkattele vastavat värvi.
LIIKUMINE:
Kerge, sirgjooneline, kiire. Ülaliinis puudub liikumisel märgatav muutus.
NAHK:
Õhuke, kuiv ja tihkelthoidev.
KARVKATE:
Kaks karvatüüpi: lühi- ja pikakarvaline.
• Lühikarvaline: lühike, ligihoidev, läikiv karv, ilma aluskarva ja paljaste laikudeta.
• Pikakarvaline: Keha on kaetud mõõdukalt pika (3-5cm), sirge või kergelt lainja karvaga, mis ei varja kere kontuuri. Karv peal ja jäsemete esikülgedel on lühike ja ligihoidev. Märgatav ehiskarv jäsemete tagakülgedel. Käppadel on pikk, siidjas karv, mis varjab täielikult küüned. Kõrvad on kaetud tiheda ja pika karvaga, mis moodustavad narmad. Üle 3aastastel koertel on selline ehiskarv, mis peaks täielikult varjama kõrvade välisservad ja otsad. Kere kattev karv ei tohi jätta sasitud muljet ega olla liiga lühike (lühem kui 2cm).
VÄRVUS:
Must piirdega, pruun piirdega, sinine piirdega. Kõik punased toonid, musta või pruuni ülekattega või ilma. Sügavamad toonid on eelistatumad kõikides värvustes.
SUURUS JA KAAL:
Turjakõrgus: Isased ja emased: 20 – 28 cm (vastuvõetav +/- 1 cm)
Weight: Isased ja emased: kuni 3 kg.
VEAD:
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodust tuleb lugeda vigadeks, mille aste sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest.
• Arglik käitumine.
• Tasahambumus või lõikehambad kalduvad ettepoole.
• Poolkikkis kõrvad. See on lubatud pikakarvalistel koertel, kellel on raske ehiskarv, kuid ei ole soovitav.
• Madalal asetsev saba.
• Lühikarvalistel esinevad paljad laigud.
• Pikakarvalistel liiga pikk või liiga lühike karv kerel.
• Väiksed valged laigud rinnal või varvastel.
• Must, pruun või sinine värvus ilma piirdeta. Liiga suured või mustja varjundiga piirded.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
• Agressiivne, liigselt arg.
• Ülahambumus, rõhutatud alahambumus. Puudu 1 kihv; rohkem kui 2 lõikehamba puudumine kummaski lõuas.
• Lontis kõrvad.
• Lühikesed jalad.
• Palju paljaid laike lühikarvalistel koertel.
• Pikakarvalised koerad: ehiskarvade puudumine kõrvadel ja lokkis karvad.
• Valge karvkate, valged laigud peal, kõhul ja kämblast kõrgemal; suured valged laigud rinnal ja kaelal, brindle värvus.
• Turjakõrgus üle 30 cm ja alla 18cm.
• Kaal alla 1kg.
Iga füüsilise või psühholoogilise anomaaliaga koer tuleb diskvalifitseerida.
NB!: Isasel koeral peab olema kaks normaalset munandit, mis on täielikult laskunud munandikotti.
Tagasi
