Saksa dogi taoliste koerte esimesi märkeid vőib näha juba aastast 600. e.Kr. Egiptuse hauakambrite joonistustes. 19. saj lőpupoole hakkasid nii sakslased kui inglased tőu vastu huvi tundma.Saksa dogi tahab alati oma peremehele meele järele olla. Ta sulab hästi peresse, saab lastega hästi läbi ja on neile hea kaaslane. Ta vajab rohkesti inimeste lähedust ja seega ei ole ka 'őuekoer'. Saksa dogi on väga őrnahingeline, ta vőtab väga südamesse peremehe karme sőnu ja peremehest eemalolekut vaatab kui karistust. (Pikka eemalolekut peremehest talub ta väga halvasti).
Kuigi Saksa dogi ei ole otseselt valvekoer, kaisevad ta edukalt peret ja selle vara. Kaitsmist ei ole talle vaja őpetada, ta suudab ise vahet teha, millal on vajadus ja millal mitte.
Saksa dogi iseloomujooned, seltsivus jne sőltuvad väga suuresti ka kasvatajast, seega őige iseloomuga Saksa dogi kutsika valik on raskem kui teiste tőugude puhul.
Saksa dogis on ühinenud suursugusus ja rüht, jőud ja elegants.
Tekst: Jaak, Mastiffid
PÄRITOLU : Saksamaa.
KASUTUS : Seltsi-, valve- ja kaitsekoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON :
Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
Alarühm 2.1
Molossid, dogilaadsed
Töökatseteta.
LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE:
Kaasaegse saksa dogi eellasteks on peetud nii vanu Bullenbeisser’ eid kui ka hagijaid ning metsseakoeri, kes olid inglisepäraste jõuliste mastiffide ning kiirete, liikuvate hurtade vaheliseks vormiks. Dogidena käsitleti algul kõiki suuri, tugevaid koeri, ilma konkreetse tõulise kuuluvuseta. Hiljem tähistasid nimetused Ulm’i dogi, inglise dogi, taani dogi, ajukoer, seamurdja ja suur dogi selle koera erinevaid tüüpe värvist ja suurusest lähtuvalt. Aastal 1878 otsustas Berliinis seitsmest pühendunud kasvatajast ja kohtunikust koosnev komitee Dr. Bodinus’e eesistumisel kõik ülalnimetatud variatsioonid ühendada nimetuse „saksa dogi“ alla. Sellega pandi aretuslik nurgakivi iseseisvale saksa koeratõule. Aastal 1880 pandi lõpuks
Berliini koeranäitusel esmakordselt kokku saksa dogi tõustandard, mis alates 1888.aastast ka „Deutschen
Doggen-Club 1888 e.V.“ poolt tunnustatud sai ja mida aastate jooksul on korduvalt muudetud. Tänapäevane formuleering vastab F.C.I. eesmärkidele.
ÜLDMULJE: Saksa dogi ühendab oma õilsas üldolemuses uhkuse, jõu ja elegantsi suure, jõulise ja tasakaalustatud kehaehitusega. Suursugususega ühendatud substantsi, välimuse harmoonia ja absoluutselt proportsionaalse siluetiga kui ka oma eriliselt ilmeka pea tõttu mõjub vaatlejale ülla raidkujuna. Ta on Apollo koeratõugude seas.
OLULISED PROPORTSIOONID:
Kehaehitus on lähedane ruudukujulisele; see kehtib peamiselt isaste puhul. Kerepikkus (rinnast kuni istmikunukini) ei tohiks see turjakõrgust ületada isastel rohkem kui 5% ja emastel rohkem kui 10%.
KÄITUMINE / ISELOOM : Sõbralik, heatahtlik ja kiindunud oma isandasse, eriti aga
lastesse; vaoshoidlik võõraste suhtes. Peab olema enesekindel, kartmatu, kergesti juhitav, õppimisvõimeline seltsi- ja perekoer, kellel on kõrge erutuvuskünnis, ilma agressiivsuseta.
PEA:
PEAPIIRKOND :
Kolju : Üldilmelt harmooniline, piklik, kitsas, markantne, ilmekas, peenelt vormitud (eriti silmaaluste partii); kulmukaared on hästi arenenud, kuid mitte esiletungivad. Vahemaa ninapeeglist laubalõikeni ja laubalõikest kergelt rõhutatud kuklakühmuni peab olema võimalikult sama
pikkusega. Koonuselja ja laubajooned peavad kulgema paralleelselt. Eestvaates peab pea olema suhteliselt
kitsas, kusjuures ninaselg peab olema võimalikult lai ning põselihased vaid mõõdukalt väljendunud, ilma
väljakumerdumata. Üleminek laubalt koonule : Silmatorkavalt rõhutatud.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Hästi arenenud, pigem lai kui ümar ja suurte sõõrmetega. Peab olema must, välja arvatud mustavalgelaigulistel dogidel. Neil on on must ninapeegel soovitatav, kuid lubatud ka mustalaiguline või lihavärviline. Sinistel koertel on ninapeegel antratsiidi värvi (valastunud must).
Koon : Peab olema sügav ja võimalikult täisnurkne. Hästi väljendunud mokanurgaga. Mokad tumedalt
pigmenteerunud. Musta-valgelaigulistel dogidel on lubatud ka mittetäielikult pigmenteerunud või lihavärvilised mokad.
Lõuad / Hambad : Hästi arenenud, laia asetusega lõualuud. Tugev, terve ja täielik kääritaolise hambumusega hammastik (42 hambaga hambavalem).
Silmad : Keskmise suurusega, elava, aruka, sõbraliku ilmega, võimalikult tumedad, mandlikujulised, hästi liibuvate laugudega. Sinistel dogidel esinevad veidi heledamad silmad. Musta-valgelaigulistel dogidel on lubatavad heledad või erivärvilised silmad.
Kõrvad : Loomulikult rippuvad, kõrge asetusega, keskmise suurusega, esiservad liibuvad põskedele.
KAEL:
Pikk, kuiv, lihaseline. Tüvest hästi arenenud, pea suunas veidi kitsenev, kaarduva kuklajoonega. Püstise, veidi ettesuunas kalduva hoiakuga.
KERE:
Turi : Tugeva keha kõrgeim punkt. Selle moodustavad üle ogajätkede ulatuvad labaluude servad.
Selg : Lühike ja pingul, peaaegu sirge, tahasuunas märkamatult laskuva joonega.
Nimme(lanne) : Veidi kumer, lai, hästi lihaseline.
Laudjas : Lai, hästi lihaseline, ristluu kuni sabajuureni kergelt laskuv ja läheb märkamatult üle sabajuureks.
Rind : Kuni küünarliigesteni ulatuv. Hästi kaardunud ja pikalt taha ulatuvate roietega. Rind on hea laiusega, eenduva eesrinnaga.
Alajoon ja kõht : Kõht on tahasuunas hästi ülestõmbunud, koos rinnakorvi alumise servaga moodustavad kaunilt tõusva joone.
SABA:
Ulatub kuni kannaliigeseni. Kõrge ja laia kinnitusega, tipu suunas ühtlaselt ahenev. Rahulikus olekus loomuliku liikumisega rippasendis, erutuse korral või liikudes kergelt saablikujuliselt tõusev, kuid mitte oluliselt üle seljajoone. Ebasoovitav on harjassaba.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Õlad : Hästi lihaselised. Labaluud on pikad ja kaldega rinnakorvile kinnituvad, moodustades koos õlavarreluuga ligikaudu 100 kuni 110° nurga.
Õlavarred : Tugevad ja lihaselised, tihedalt kerele liibuvad, on veidi pikemad labaluudest.
Küünarliigesed : Ei välja- ega sissepoole pöördunud.
Küünarvarred : Tugevad, lihaselised, nii eest kui küljelt vaadatuna täiesti sirged.
Randmeliigesed : Tugevad, kindlad, vaevumärgatavalt küünarvarrest eristuvad.
Kämblad : Tugevad, eestvaates sirged, küljelt vaadates vaid veidi ettepoole kaldus.
Esikäpad : Ümarad, kõrgelt võlvunud ja tihedalt kooshoitud varvastega (kassikäpad). Lühikesed, tugevad, võimalikult tumedad küüned.
TAGAJÄSEMED :
Kogu luuline karkass on tugevate lihastega kaetud, mis näitavad laudjat, tuharaid ja reisi laiade ning ümaratena.
Tugevad, hästi nurgitunud tagajalad on tagantvaates esijalgadega paralleelsed.
Reied : Pikad, laiad, hästi lihaselised.
Põlved : Tugevad, asetsevad ligikaudu otsesuunas puusaliigeste all.
Sääred : Pikad, ligikaudu ühepikkused reitega, hästi lihaselised.
Kannaliigesed : Tugevad, stabiilsed, ei sisse- ega väljapoole pööratud.
Pöiad : Lühikesed, tugevad ja maa suhtes peaaegu püstised.
Tagakäpad : Ümarad, kõrgelt võlvunud ja tihedalt kooshoitud varvastega (kassikäpad). Lühikesed, tugevad,
võimalikult tumedad küüned.
LIIKUMINE:
Harmooniline, nõtke, mahukas, kergelt vetruv, kusjuures jalad liiguvad nii eest kui tagant vaadates paralleelselt.
NAHK:
Tihedalt liibuv. Ühevärvilistel hästi pigmenteerunud; musta-valgelaigulistel dogidel vastab pigmenteerumine
laikude paigutusele.
KARVKATE
KARV : Hästi lühike ja tihe, siledalt liibuv, läikiv.
VÄRVUS : Saksa dogi aretatakse kolmes iseseisvas
variatsioonis : kollane ja tiigrikarva, arlekiin ja must, sinine.
- Kollane (Gelb) : heledast kuldkollasest kuni sügava kuldkollaseni, soovitavalt musta maskiga. Ebasoovitavad on väikesed valged märgised rinnal ja varvastel.
- Tiigrikarva (Gestromt) : Põhivärv heledast kuldkollasest kuni sügava kuldkollaseni koos mustade,
võimalikult ühtlaselt paigutatud ja selgelt väljajoonistuvate, roietega samasuunaliselt kulgevate triipudega; soovitavalt musta maskiga. Ebasoovitavad on väikesed valged märgised rinnal ja varvastel.
- Musta-valgelaiguline / arlekiin(Gefleckt) : Põhivärv puhasvalge, võimalikult ilma mingisuguste pritsmeteta, üle kogu keha ühtlaselt paigutunud ebakorrapäraste, rebitudservaliste, lakkmustade laikudega. Ebasoovitavad on hallid või pruunikad laiguosad.
- Must (Schwarz): Lakkmust, lubatud on valged märgised; siia arvatakse ka manteldogi, kellel must värv
mantlina keha katab ning koon, kael, rind, kõht, jalad ja sabatipp valgeks jäävad, niisamuti ka dogid valge
põhivärvi ning suurte mustade laikudega (laigulised - Plattenhunde).
- Sinine (Blau) : Puhas terashall, lubatud on valged märgised rinnal ja käppadel.
SUURUS :
Turjakõrgus : Isastel vähemalt 80 cm,
Emastel vähemalt 72 cm.
Tagasi
