Asutatud 1991. a.
Eelkäijad: EJT on 1967.a. loodud Eesti Jahimeeste Seltsi künoloogide nõukogu õigusjärglane.
Ühiskondlikel alustel töötav künoloogide nõukogu oli omakorda järgmiste eelkäijate järjepidevuse kandja:
Eesti Kennelklubi (1929. – 1944)
Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühing (1944 – 1955)
Kalevi Tallinna Jahindusklubi (1956 – 1967)
Eelkäija Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainukese omamaise koeratõu – eesti hagija lõpliku formeerimise. Aastatel 1947 kuni 1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat, kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. Kuni 1954.a. jõuti tõustandardi kinnitamiseni.
Künoloogide nõukogu korraldas igal aastal jahindusklubides noorkoerte ülevaatusi ja vabariiklikke jahikoerte näitusi. Näitustel osalenud koerad katalogiseeriti.
Kujunes välja piirkondlike jahikoerte passistamisnäituste traditsioon. Eesti ala jagunes regioonideks, milledesse jäävad jahiorganisatsioonid viisid igal aastal rotatsiooni korras läbi piirkondlikke ülevaatuse. Paariaastaste vahedega toimusid vabariiklikud jahikoerte näitused, millede eesmärk oli teha kokkuvõte jahikoerte aretamise tulemustest. Vabariiklikel näitustel rakendati koerte kompleksset hindamist (boniteerimist), mis tähendab koerte määramist aretusklassidesse. Komplekshinne koosnes järgmistest näitajatest : a)jahiomadused; b)eksterjöör; c)põlvnemine; d)välijärglased. Boniteerimise läbisid ainult jahikatse sooritanud koerad.
Alates Eesti Jahimeeste Seltsi loomisest, millega seoses künoloogide nõukogu asutatigi, hoogustus jahikatsete läbiviimine. Kui ajavahemikus 1954-1967 katsetati kokku 146 jahikoera, siis näiteks aastatel 1968 kuni 1973 katsetati 403 jahikoera.
Algusaastatest tänaseni peetakse Eesti Jahikoerte Põlvnemisraamatut (EJPR), kuhu kantakse kõik aretuskoerad. Vanimad EJPR registreerimisnumbrit kandvad koerad on sündinud 1944. aastal. EJPR arhiiv on olnud EKL algusaastatel arvestusväärne põlvnemisandmete kontrollimise allikas kennelliidu koeraregistri jaoks.
Künoloogide nõukogu tõlkis, kohandas ja koostas hulgaliselt väga põhjalikke normdokumente, milledest paljud on kasutuses tänaseni.
Mõned neist: Jahikoeratõugude standardid, jahikoerte näituste eeskirjad, jahikatsete juhendid, boniteerimiseeskirjad jms. Avaldati kirjutisi jahikoerte kasvatamise ja õpetamise teemadel.
