Ariege`i hagijas
Ariegeois ehk Ariege´i hagija kodumaaks on Prantsusmaa. Tegu on vana koeratőuga, mis pärit Pürenee mäestikualadelt, Ariege provintsist.

Ta on aretatud sinisest gascognei hagijast, arteesia hagijast ning gascognei hagijast. Teda tunnustati tõuna 1912ndal aastal. 

Ariege´i hagijaid kasutatakse jahikoertena, nad töötavad packidena ehk karjana. Nad on jahil vastupidavad ning võimelised töötama mägisel ja raskesti läbitaval maastikul. Peamiselt kasutatakse neid jäneste jahil, aga ka metssea jahil.

Ariegeois on iseloomult sotsiaalne, rahulik ja sőbralik. Ta saab hästi läbi ka lastega ja teiste koertega. Ta on töökas ja sőnakuulelik, intelligentne ja kergesti koolitatav. Oma perekonnale on ta truu ja lojaalne.

Ariegeois on keskmist kasvu, isaste koerte turjakőrgus on 52-58 cm, emased 50- 56 cm, kaal keskmiselt 30 kg.

Karvkate on lühike, tihe ja liibuv, värvuselt valge, mustade märkidega.

Tõustandard:

PÄRITOLUMAA: Prantsusmaa.

KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 24.01.1996.

KASUTUS: Jahisaagi ette ajamiseks ning jälitamiseks kasutatav hagijas. Tänu tema keskmisele suurusele ja kergele kehaehitusele on ta nii üksikuna kui karjas väärtuslik jahikoer, kes on võimeline vaevata liikuma ka rasketes maastikuoludes. Selle tõu jaoks on sobivaimaks jahitüübiks jänesejaht, ent neid kasutatakse ka metskitsede ning metssigade jahil.

FCI KLASSIFIKATSIOON: Rühm 6: Hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud. Alarühm 1.2: Keskmisekasvulised hagijad. Töökatsetega.

LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST: Tõug on pärit Ariège’i piirkonnast ning on välja kujunenud Briquet ristamise tulemusena „chien d’ordre'ga“ (karjana töötav hagijas), kelleks võis olla Gascogne'i suur sinine hagijas või Gascogne'i hagijas. Väliselt on temas säilinud „chien d’ordre“ tüüpilised omadused, samas on ta natuke väiksem, kergem ning mitte nii silmatorkavate tõuomadustega.

ÜLDMULJE: Kerge kehaehitusega, keskmise suurusega, elegantne ning suursugune koer.

KÄITUMINE/ISELOOM: Käitumine: Juba tänu tema päritolule on tegemist on väga tööka koeraga, kes ühest küljest on eriti võimekas saagi ette ajamises ning teisalt näitab üles initsiatiivi ja ettevõtlikkust. Tal on kõva hääl ning ta on kiire tegutseja.

Iseloom: Rõõmsameelne ja suhtlemisaldis. Kergesti koolitatav.

PEA: KOLJUPIIRKOND: Kolju: Eestvaates pisut kumer ning mitte liiga lai. Kuklakühm on ainult kergelt väljendunud. Pealtvaates on kolju tagaosa pisut teravakaarelise kujuga. Otsmik on täidetud. Kulmukaared on vaid kergelt väljendunud. Üleminek laubalt koonule: Vaid pisut rõhutatud.

NÄOPIIRKOND: Ninapeegel: Must ja hästi arenenud. Ninasõõrmed on hästi avatud. Koon: Koonuselg on sirge või pisut kumer. Koonu pikkus on võrdne kolju pikkusega. Mokad: Pingul ja üsna peenikesed. Ülemine huul peab ulatuma täpselt üle alumise, muutmata samas koonu profiili teravaks. Lõuad/hambad: Käärhambumus. Lõikehambad asetsevad alalõuas risti. Silmad: Hästi avatud, pruunid. Silmalaud ei ole lõdvad. Valvsa ning elava ilmega. Kõrvad: Õhukesed, pehmed ning sissepoole keerdus. Pikkuselt ulatuvad vähemalt ninajuureni, ent ei ulatu ninaotsast kaugemale. Kõrv on kinnituskohal kitsas ning kõrvad asetsevad silmajoonest pisut allpool.

KAEL: Kerge, üsna peenike, pikk ja pisut kumer.

KERE: Selg: Hea lihastikuga ja hästi hoitud (tugev). Nimme: Hästi seotud, pisut kumer. Laudjas: Üsna horisontaalne. Roided: Pikad ja mõõdukalt ümarad. Rindkere: Pikk, keskmise laiusega, madala asetusega ulatudes küünarnukkideni. Küljed: Lamedad ja kergelt üles tõmmatud.

SABA: Hea asetusega, peenikese otsaga. Ulatub kandadeni. Ulja hoiakuga, kantakse saablikujuliselt.

JÄSEMED:

ESIJÄSEMED: Üldmulje: Tugeva ehitusega. Õlad: Mõõdukalt kaldus asetusega. Lihaselised, ent mitte raskepärased. Küünarnukid: Kere lähedal.

TAGAJÄSEMED: Üldmulje: Heade proportsioonidega. Reie ülaosa: Üsna pikk ja lihaseline, ent mitte liiga. Kannaliigesed: Hea asetusega kere telgjoonel, hästi madala asetusega. Ilma lisavarvasteta. KÄPAD: Pikaks venitatud ovaali kujulised, st „jänesekäpad“. Varbad on peenikesed ning asetsevad tihedalt üksteise vastas. Küüned ja padjandid on mustad.

KÕNNAK/LIIKUMINE: Nõtke ja kerge.

NAHK: Õhuke ning pehme. Ei ole kerele liibuv, ent ka mitte nii lõtv, et moodustaks kaelavoldi või volte ja kortsusid kerel. Limaskestad (karvadeta alad) on mustad.

KARVKATE: KARV: Lühike, peen ja tihe. VÄRVUS: Süsimustade selgepiiriliste märkidega. Mõnikord laiguline. Põskedel ning silmade kohal on üsna heledad pruunid laigud.

SUURUS: Turja kõrgus: Isased koerad: 52-58 cm. Emased koerad: 50-56 cm.

VEAD: Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse hindamisel tuleb arvestada konkreetse kõrvalekalde ulatust ning võimalikku mõju koera tervisele ja heaolule. Pea: • Lame või liiga kumera kujuga kolju. • Külgvaates on koonu ots liiga kandiline. • Kortsude või kaelavoldi esinemine. • Ümmargused silmad, paistev pilkkile. • Liiga lamedad või paksud kõrvad. Halva asetusega, liiga pikad või liiga lühikesed kõrvad. Kere: • Liiga volüümikas kere. • Lõtv (pehme) selg. • Liiga laskuva joonega laudjas.

Saba: • Küljele kalduv saba. Jäsemed: • Luustik ei ole piisavalt hästi arenenud. • Tagantvaates lehmakannad. • Väljapoole pööratud käpad. Käitumine: • Arglikkus.

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD: • Kartlikkus või agressiivsus. • Mittevastavus tõu tüübile. • Tõsine anatoomiline väärareng. • Nähtavad diskvalifitseerivad vead. • Alahambumus või ülehambumus. • Heledad silmad. • Kõrvalekalded standardis kehtestatud karvkatte värvustest. Selgete füüsiliste ja käitumuslike kõrvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse. NB! Isastel koertel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

 

 

 

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

1 kuu tagasi
wall
-KRL- kirjutas foorumisse postituse Koer kardab kõike ja ei usalda inimesi
Aug 18
listbingoapp
Mariliisu lisas uue koera Lola
Aug 06
2 kuud tagasi
wall
Naaber2 vastas foorumis teemas Naabri puudel. Ajuvaba elukas.
Jul 07
3 kuud tagasi
wall
Jun 19
wall
kutsikasmax kirjutas foorumisse postituse Kutsikas ei lase kõndida
Jun 19

Uudised

AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks sai avapaugu!

AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks sai avapaugu!

Algas Loomapäästegrupi ja Eestimaa Loomakaitse Liidu kuni septembri lõpuni kestev kampaania „AITAB“,... Loe edasi...

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Artiklid

Küsimus: Tere. Saadan teile küsimuse dobermanni- Dottie -, sündinud 2001 a. kõrva peal oleva punni kohta. Punn on ümmargune, praegu umbes 8 mm...
  Küsimus: Tere,Mul on mure koera pärast. Koer on jube agressiivne teiste koerte suhtes, eriti väikeste koerte suhtes.Koer ise on 1.5 aastane. Läbi saab...
Küsimus: Tere! Meie mure puhul on tegemist delikaatse teemaga. Nimelt - kui üks arst teeb looma ravimisel/opereerimisel vea siis kuidas selle puhul...
Küsimus: Tere. Juba teist päeva järjest näen oma aia taga metsas pooleldi karvutut ja kärnas kährikut. Õnnetul loomal on tagakeha ja kõht täiesti...