Neli aastat tagasi võtsime samal päeval ühevanused kaks kutsikat, kes koos kasvasid ja head sõbrad olid. Nädal tagasi tuli suur lein meie majja, sest üks koer suri õnnetuse tagajärjel. Varem veetsid koerad koos päevad suures aedikus õues ja kunagi ei tulnud aedikust välja, kuigi talvel lume tõttu oleks see neile kerge olnud. Nüüd peale sõbra surma hüppab koer üle aediku kui inimesed kodust lahkuvad. Aediku saab alles lume sulades uuesti ehitada ja kõrgemaks teha. Iga päev käin töölt tulles koeraga jalutamas, nii oli ka siis kui teine koer elas. Koer on koolitatud ja ei ole domineeriv, igati kuulekas, täidab käsklusi koheselt, kuulab sõna. Kas oskaks keegi nõu anda, kuidas saaks koera igatsust leevendada nii et ta aedikus püsiks? Uut koera seltsiks võtta ärge soovitage. Enne ei plaani võtta kui aed ümber kodu olemas, kuid see võtab aastaid aega aia müstilise maksumuse tõttu. Kas oleks mõnda nippi kuidas koera käitumist mõjutada nii et ta tahaks ka üksi olles meid oodata oma aedikus? Koer on äärmiselt paksu ja pikakarvalise kasukaga, seega ei saa teda ka päevaks tuppa jätta, peab toas max 10 minutit vastu.
On kellegil kogemusi, kas üle aia hüppamisest on üldse võimalik kuidagi lahti saada, ilma aeda kõrgemaks tegemata, või mitte? Aia täiendav ehitus tuleb ette võtta aga seda saab lume sulades teha. Raadiopiirdest ei oleks kasu, sest see ei kaitse teiste loomade/huntide eest koera kuna elame metsale niivõrd lähedal ja mõnikord on vaja ka hiljem koju tulla.

Tegelemine kindlasti mingil määral aitab.
Paljud koeraomanikud kasutavad aedades täiendavaid takistusi,nt. traate aias seespool, mis takistavad ülehüppamist. Võib- olla sellisel juhul sobiks ka raadiopiire või elektrikarjus.