Oman küll mõnevõrra kogemusi koertega,kuid praegune lugu on päris kõva pähkel.
Šoti terjeri tüdruk (9kuud)ei taha jalutada. treenitud juba alates 3 elukuust tulemusteta.Mõnikord liigub hästi, mõnikord istub ja vaatab lihtsalt ringi. Kui keegi tuleb tänaval vastu,istub kindlasti maha ja ootab,millal mööduja temani jõuab. Olen vedanud pulgakest, et ta järgneks sellele, siis loomulikult maiustusega meelitanud, mänguasjadega- ei midagi. Muud ärritajad on kõik tugevamad. Toidu(maiuse) peale ta loomulikult ei tee ühtegi asja. Lugenud olen kõikvõimalikud nõuande raamatud ja püüdnud anda positiivset tagasisidet kui koer liigub korralikult rihma otsas edasi. Kui on lahtiselt metsas,siis järgneb hästi. Rihmaotsas lihtsalt ei liigu ja jalutamine on minule tõeline piin. Ootan häid nõuandeid või käitumisanalüüsi.
Veel küsimus,et ma ei ole aru saanud, kuidas saab esitada küsimusi koerakuulajale, arstidele ja käitumisnõustajatele koer .ee-s
Erinevaid nõuandeid oodates.

See on nii minu tuttava taksi moodi.Seal on ehedalt tegemist sellega,et koer dikteerib oma tahtmist ja on kapitaalselt perenaisele "pähe istunud".Liikuda tahab küll,aga ainult sinna,kus tema tahab. šotlased on ka teada-tuntud kangekaelsed tegelased ja mina ei ole pädev nõu andma.Minu koerad lähevad minuga,kuhu vaja. Taksiga olen teinud nii,et kergelt järsk (mitte kõva rabak,vaid selline nõks-nõks) tõmme rihmast ja liikuma. Ei mingit liigset mängimist.Kui liigub ilusti,siis vahepeal kiitus ja silitus. Hea on koerale end huvitavaks teha,ehk siis motiveerida mänguga jalutuskäigu lõpus näiteks. Usun,et selle terjeri eripäradega on kasvataja rohkem tuttav ja oskab väikese vääniku kasvatamisel nõu anda.Kui kasvataja jääb hätta,võtke mõne šotlaste kasvatajaga ühendust ja küsige abi.Keegi ikka oskab aidata.Ja koeraga koolitaja jurde minek annaks talle ja omanikule vajalikke oskusi ja koostegutsemise lusti. Kutsikas hakkab jõudma vaikselt puberteedi-ikka.Selles vanuses hakataksegi piire kompama ja kuts katsetab,kui palju talle lubatakse.

Köik võibki õige olla, aga ta ei ole kunagi saanud oma tahtmist(jalutades). Järsk nõks ja siis kõik neli pidurit peale. Samas kord oli vaja tõesti kiiresti koju saada ja meie väike puupea ei peatunud kordagi. Sai täpselt aru olukorra tõsidusest. Kui oleks individuaalne koolitus perele ja koerale. See oleks ilmselt parim.

Vohumurka,olen nõus teiega! Ma ei tea küll,kus te elate,aga ehk leiate oma kodukandist koolitaja,kes on nõus teid aitama. Edu teile!