Hispaania mastifMőnedel andmetel algab Hispaania Mastifi e Mastin Espanoli ajalugu juba aastal 800 e.Kr. Hispaania kirjanduses esineb Mastin tihti, esimest korda 12. sajandil, kus teda mainitakse lammaste kaitsjana. Mastin Espanoli aktepteeriti FCI poolt 1946. aastal. Siis oli ta kergem, isane koer kaalus ca 50 kg. 1981. aastal tuli uus standard, kus kirjeldati juba märksa suuremat koera.

Mastin Espanol oli ja on siiani kasutuses karjakoerana. Ta oli lambakarjuse abimees karja ajamisel ja kaitsel.

Mastin Espanol on iseseisvad, väärikad ja mitte väga demonstratiivsed. Oma kiindumust nad ei väljendada ei armasta ja samuti väliselt ei reageeri teiste kiindumusavaldustele.

Vaatamata sellele armastavad nad peremeest, kaitsevad teda ja peret viimse veretilgani, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Mastin tahab olla peremehe läheduses absoluutselt kőikjal. Nad on väga territoriaalsed ja vőőra saabumisel vajavad üle kinnitamist, et vőőra kohalolek on lubatud. Samas vőib ta peremehe üle kinnitamist ignoreerida ja vőőrast oma valdusele mitte lubada.

Erinevalt Kaukaasia ja Lőuna-Vene lambakoerast Mastin alati hoiatab ette, kui talle midagi ei meeldi - seega provotseerimata rünnakuohtu tema puhul ei ole.

Mastin Espanol on umbusklik ka teiste loomade vastu, seega juba varases nooruses on vaja kindlasti kutsikat teiste loomadega harjutada. Mastin on domineeriv koer, seega kui peres on teisi domineerivaid koeri, siis peab olema väga teadlik peremees, et temaga (ja teiste koertega) valutult hakkama saada.

Mastin on intelligentne, nad suudavad ise otsustada ja probleeme lahendada (eriti emased). Kuid nagu ka ülevaltpoolt juba aru vőis saada, on nad teinekord väga kangekaelsed, neile esineb 'valikulise kuulmise' sündroom ja nad tüdinevad ka kiiresti. Jőuga ei őpeta Mastinile mitte midagi.

Mastin saab täiskasvanuks suht hilja, alles 2,5 - 3 aastaselt. Enne täiskasvanuks saamist on nad päris energilised, täiskasvanuks saades nad 'rahunevad maha'. Tänu oma isepäisusele ei ole Mastin kőige parem laste mängukaaslane.

Ta on oma pere lastega üldiselt väga kannatlik ja talub nende mänge, kuid väga ettevaatlik peab olema vőőraste lastega ja uute pereliikmetega. Ka ei tohi unustada, et Mastin on väga suur koer ja vőib tahtmatult lastele viga teha.

Hispaania mastif on suur ja jőuline koer, kompaktne ja liikuv.
Suurus:
M min 77 cm (soov > 80 cm)
F min 72 cm (soov > 75 cm)
Karvkate on pikk, kohev, peen, pehme.
Värvus: kőik värvused lubatud, eelistatud on segavärvid (hundihall jne).

Tekst: Jaak, Mastiffid
Tõustandard

PÄRITOLU: Hispaania

KASUTUS: Valvamine ja kaitse. Tõug on vastupidav rändavale eluviisile ja eriliselt seotud meriinolammastega, keda ta saatis juba alates keskaegsetelambakasvatusühenduste (Mesta’d) aegadest ja neid huntide ning teiste kiskjate eest kaitses igal pool, kus karjad liikusid või toitumiseks peatusid, igal
aastaajal ja mistahes ümbruses. Ka tänapäeval teenib tõug oma pärilikult edasiantud funktsioonidega karja nii rännakutel kui ka kodusel karjamaal.
Selle kõrval on tal maapiirkonnas ülesandeks ka majapidamiste, inimeste ja maatükkide valvamine ning kaitse.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid, šveitsi alpi karjakoerad ja
teised tõud.
Alarühm 2.2
Molossid. Mäestikukoerad.
Töökatseteta.

ÜLDMULJE :
Hispaania mastif on suur, raskepärane, tasakaalustatud kehaehitusega koer tavapäraste keskmiste
proportsionidega, hästi tugev ja lihaseline, kompaktse luulise toestusega, suure pea ja poolpika karvkattega. Püüelda tuleb ühevõrra nii proportsioonide kui ka funktsionaalse harmoonia suunas nii seistes kui ka liikumisele. Tema haukumine on kare, raske ja sügav ja tänu oma tugevusele ka kaugele kostuv.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Õlanukist kuni istmikunukini mõõdetud kerepikkus ületab turjakõrguse. Koljuosa ja koonuosa pikkuste suhe on
3 : 2.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Ta kujutab endast väga intelligentset ja samal ajal ka kaunist koera; mõlemad omadused avalduvad tema
ilmekuses. Maalähedaselt jämedakoeline, armastusväärselt ja pehmelt suursugune, astub ta otsustavalt vastu kiskjatele ja kõigele võõrale, eriti siis, kui ta valvab ja kaitseb mõisasid või loomakarju. Oma
käitumisega näitab ta, et on enesekindel koer, kes oma jõudu doseeritult kasutab, sest on teadlik oma
ebatavalisest jõust.

PEA :
Suur, tugev, laia alusega tömbi püramiidi kujuline.
Pealtvaates on nii koljuosa kui ka koonu üldmulje ruudukujuline, ilma oluliselt laienemata koonult oimudele
üle minnes. Koonu ja kolju välisjooned on mõõdukalt divergentsed.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Lai, tugev, külgvaates veidi kumerdunud, pikkusega sama lai või isegi laiem. Hästi arenenud laubavaoga.
Rõhutatud kuklakühmuga.
Üleminek laubalt koonule : Kerge, vähesel määral väljendunud.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Must, niiske, suur ja lai.
Koon : Küljelt vaadates on ninaselg sirge. Pealtvaates on koon peaaegu nelinurkne, nina suunas ühtlaselt veidi ahenev, kuid jätkuvalt märkimisväärse laiusega. Mingil juhul aga mitte kitsaks muutudes.
Mokad : Ülemised mokad katavad hästi alumisi; alumised mokaservad oma venivate limaskestadega moodustavad
lõdvad suunurgad. Limaskestad peavad olema mustad.
Lõuad / Hambad : Kääritaoline hambumus. Hambad on valged, tugevad ja terved. Suured, teravad kihvad
võimaldavad lõugade hea haarde. Tugevad ja võimsad purihambad. Lõikehambad on pigem väikesed. Kõik
eespurihambad peavad olemas olema. Igemed on mustad ja suulagi märgatavate ristvagudega.
Silmad : Koljuga võrreldes väikesed, mandlikujulised, eelistatavalt tumedad, sarapuupähkli värvi. Tähelepanelik, pehme ja intelligentne pilk on suursugune, kuid võõraste suhtes hästi karm. Silmalaugude servad on tihked, musta pigmendiga. Alumine laug laseb paista osa konjunktiivist.
Kõrvad : Keskmise suurusega, rippuvad, kolmurga kujulised, siledad. Asetsevad ülalpool silmade tasandit.
Rahulikus olekus ripuvad põskedele liibudes, kuid mitte liiga tihedalt kolju külgedele surutult. Erutuse korral kerkivad põskedelt ning tõusevad tagantpoolt ülemise kolmandiku osas osaliselt püsti. Ei kupeerita.

KAEL :
Keeglikurika kujuline, lai, tugev, hästi lihaseline, painduv.
Nahk on paks ja lõtv, tugevasti välja kujunenud topeltlotiga alaküljel.

KERE :
Nelinurga kujuline, tüse ja tahumatu, milles avaldub harukordne jõulisus; seelest hoolimata on kere nõtke ja liikuv.
Ülajoon : Sirge, horisontaalne, ka liikumisel.
Turi : Hästi väljendunud.
Selg : Tugev, lihaseline.
Nimme (lanne) : Pikk, lai ja jõuline, tühimike suunas veidi kitsenedes.
Laudjas : Lai ja tugev. Horisontaali suhtes umbes 45° kaldus. Laudja kõrgus vastab kõrgusele turjalt.
Rindkere : Lai, sügav, hästi lihaseline, võimas. Hästi arenenud rinnakuluu pidemega. Roided on laiade
vahedega, hästi kaardunud, mitte lamedad. Turjakõrguse suhe minimaalsesse rinnaümbermõõtu on ligikaudu 3 : 4.
Alajoon ja kõht : Kõht on vaid veidi üles tõmmatud. Vöökoht on veidi kokku tõmmatud, tühimikud on laiad.

SABA :
Tüveosast hästi jäme, mitte liiga kõrge ega ka liiga madala asetusega. Tugev, painduv ja teiste kehaosadega
võrreldes pikema karvaga. Rahulikus olekus madalal hoiduv ning selgelt kannaliigeseni ulatuv, sageli viimase neljandiku osas keerdunud. Liikumisel ja erutuse seisundis kannab koer oma saba saablikujuliselt kõrgemal ja kerge kumerusega tipuosas, mitte kunagi aga täiesti keerdus või laudjale toetuvalt.

JÄSEMED :
ESIJÄSEMED :
Täiesti püstised, eestvaates sirged ja paralleelsed.
Küünarvarre pikkus on kolmekordne kämbla pikkus. Tugev luuline alus koos tugeva randmega.
Õlad : Kaldus, väga hästi lihastunud, küünarvarrest pikemad. Abaluu ja õlavarre vaheline nurk on umbes 100°.
Õlavarred : Tugevad, ühepikkused abaluudega.
Küünarnukid : Hästi rinna külgedele liibuvad. Õlavarreluu ja küünarvarreluu vaheline nurk on umbes 125°.
Küünarvarred : Tugevad, püstloodis luudega.
Kämblad : Külgvaates hästi veidi kaldus. Seisavad praktiliselt küünarvarre pikendusena. Tugevate luudega.
Esikäpad : Kassikäpad. Tihedalt kokkusurutud varbad.
Tugevad, kõrged ja hästi kumerdunud varbalülid. Küüned ja varbapadjandid on tahumatud ning vastupidavad.
Sobivalt arenenud, karvaga kaetud ujulestadega.
TAGAJÄSEMED :
Tugevad, hästi lihaselised. Parajate liigesenurkadega külgvaates. Nii tagantpoolt kui küljelt vaadates püstiste seisudega. Kannaliigesed on sirged, kohased võimaldama koerale tagajalgade kerget liikumist, vetruvust ja elegantsust vajaliku tugevusega tagatõukel.
Reied : Tugevad ja hästi lihaselised. Puusa ja reieluu vaheline nurk on ca 110°.
Põlved : Reieluu ja sääreluu vaheline nurk ulatub umbes 120°.
Sääred : Pikad ja tugevad toruluud, hästi lihastunud.
Kannaliigesed : Avatud liigesenurkadega, ligikaudu 130°.
Pöiad : Hästi arenenud, selgelt väljendunud kõõlustega. Ühekordsed või topeltkannused peavad olema
amputeeritud.
Tagakäpad : Kassikäpad, peaaegu ovaalsed.

LIIKUMINE :
Eelistatuim liikumisviis on harmooniline, jõuline traav ilma külgsuunas kõikumiseta. Ilma küliskäiguta.

NAHK :
Elastne, paks, rikkalik, roosatooniline, milles on tumedalt pigmenteerunud alad. Kõik limaskestad peavad olema mustad.

KARVKATE:
KARV :
Tihe, jäme, poolpikk, sile, ühtlaselt kogu keha ja ka varbavahesid kattev. Esineb kahte karvatüüpi; ühelt poolt kattekarv seljal ja teiselt poolt karv, mis katab ja kaitseb roidepartiid ning tühimikke. Karv on lühem jalgadel ning pikem ja siidisem sabas.

VÄRVUS :
Värvus on väiksema tähtsusega omadus, kusjuures ühevärvilisus – kollane, liivakarva (võik), punane, must,
hunthall ja hirvepunane – on eelistatum. Lubatud on ka kombineeritud värvused nagu vöödiline, laiguline või valge kaelavõruga koerad.

SUURUS :
Suuruse alammõõt on määratletud selliselt, et harmooniliste proportsioonide korral tuleb eelistada
suuremaid isendeid.

Turjakõrgus :
Minimaalne suurus isastel: 77 cm, emastel: 72 cm.
Püüelda tuleb selle poole, et minimalne suurus oleks selgelt ületatud ja isased oleksid kõrgemad kui 80 cm
ning emased kõrgemad kui 75 cm.

Märksõnad:

Tagasi