Iiri punane setter

Iiri punane setter on aktiivne, energiline koer, kes ei paista silma jőu ja lihaste poolest, vaid terast meenutava sitkuse ja nőtkusega. Ta vőlub oma gra atsilisuse ja aristokraatlikkusega, olles samas vastupidav ja suurepärase töövőimega.

Tőug on olnud populaarne oma aretusajaloo algusest. Esimene “Iiri punase setteri” tőustandard kinnitati Dublinis 1885.a-l, enne seda aga teati iiri setterit rohkem “punase spanjeli” nime all. Iiri setter on välja aretatud Iiri punavalgest setterist.

Kui Iiri punavalge setteri pesakonda sattus teinekord üleni punaseid koeri, köitsid need kiiresti kasvatajate tähelepanu ning leidsid endile peagi hulga ustavaid järgijaid.

Tähtsaimad tőule alusepanijad olid Sir St. George Gorre, Mr. Jason Hazzard ning Enniskilleni hertsog. Aretusmaterjalina on kasutatud veel hispaania pointeri, inglise ja gordon setteri verd ning pőhjalikuma aretustööga alustati 17.saj.-l.

19.saj. keskel tegi tőug läbi eduka näitusedebüüdi ning sellega kaasnes tőu populaarsuse järsk tőus. Kriitiline piir tőu jaoks kaasnes ka 1950ndatel, kui “Walt Disney” filmikompanii andis välja filmi “Big Red”.

Seoses näituseringi minekuga on iiri setteri välimus oluliselt muutunud vőrreldes sajandialguse ja sellele eelneva aja tüübiga. Iiri setter on muutunud raskemaks, karvakate rikkalikumaks, üleminek koonule järsemaks, kasv kőrgemaks jne.

Kőigist neljast setteritőust on näituseringis kőige edukamad olnud iiri setterid, samuti on nad setteritőugudest Eestis kőige arvukamalt esindatud.

Kui soovite endale vőtta iiri setteri, siis pőhjalikuma ülevaate annab teile tőu kasvataja, nii tervise, kasvatuse kui hoolitsuse poole pealt.


Tõustandard

PÄRITOLU: Iirimaa

KASUTUS: Jahi- ja perekoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 7
Seisukoerad.
Alarühm 2.2.
Briti ja Iiri seisukoerad; Setter.
Töökatsetega.

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Iiri punane setter on aretatud Iirimaal jahikasutuskoeraks. Tõug on välja kujunenud iiri puna-valgest setterist selles tõus esinenud ühtlaselt punasevärvilistest tundmatuks jäänud isenditest. Juba 18. sajandiks oli see tüüp omandanud selgelt äratuntavad jooned. Iiri punaste setterite klubi (The Irish Red Setter Club) loodi aastal 1882 tõu propageerimiseks. Klubi koostas tõustandardi aastal 1886 ning hakkas samal ajal ka korraldama jahikatseid ning näitusi uue tõustandardi järgi. 1998. aastal avaldas klubi tõukohased tööeeskirjad. Tolleaegne tõustandard ning katsete eeskiri andsid ettekirjutused tõu välimiku ning kasutusomaduste nõutavale kombinatsioonile.
Iiri punane setter on aastate jooksul kujunenud tugeva kehaehitusega, terveks ja intelligentseks koeraks, kellel on suurepärased kasutusomadused ja väga hea vastupidavus.

ÜLDMULJE :
Jõuline ja atleetlik, kõrgetasemeline kehaehitus, leebe ilmega. Tasakaalustatud ja proportsionaalne.

ISELOOM / KÄITUMINE :
Innukas, intelligentne, energiline, tundeline ja kiinduv.

PEA :
Pikk ja kuiv, mitte jämedakoeline kõrvade kohalt. Koon ja koljuosa on ühepikkused ning paralleelsete ülajoontega.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Ovaalse kujuga (ühest kõrvast teiseni), ruumikas ajukolju osas, hästi silmatorkava kuklakühmuga. Rõhutatud kulmukaared.
Üleminek laubalt koonule : Hästi markantne.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Ninapeegli värv on tume mahagon või tume pähkelpruun või must, hästi avarad ninasõõrmed.
Koon : Mõõduka sügavusega ja lõpuosas peaaegu nelinurgakujuline. Laubalõikest kuni ninaotsani pikk, mitte
lõdvalt ippuvate mokkadega.
Lõuad : Lõualuud on ligikaudau ühepikkused.
Hambad : Kääritaoline hambumus.
Silmad : Tumedad pähkelpruunid või tumepruunid, mitte liiga suured.
Kõrvad : Mõõduka suurusega, õhukese tekstuuriga, madala ja hästi taha asetunud kinnitusega, ripuvad kaunikujuliste voltidega tihedalt pea külgedele liibuvalt.

KAEL :
Mõõduka pikkusega, hästi lihaseline, mitte liiga jäme, kergelt kaarduv, ilma kalduvuseta kaelanaha lõtvusele.

KERE:
Proportsionaalne koera suurusega.
Rindkere : Sügav rinnakorv, üsna lai eesrind, hästi kaardunud roided, mis pakuvad piisavalt ruumi kopsudele.
Nimme (lanne) : Lihaseline ja veidi kumerdunud.

SABA :
Mõõduka pikkusega, proportsionaalne keha suurusega, üsna madala asetusega, tüveosast tugev ja tipu suunas
ahenev. Kaardub seljajoone kõrgusel või veidi allpool seda.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Õlad : Ülaosas hästi vormitud, sügavalt tahasuunas kaldus asetusega.
Küünarnukid : Vabalt liikuvad ja hästi toestavad, mitte sisse- ega väljapööratud.
Esijalad : Sirged ja soonilised, tugevate luudega.

TAGAJÄSEMED :
Laiad ja jõulised.
Tagajalad: Pikad ja lihaselised puusadest kuni kandadeni; kandadest varvasteni lühikesed ja tugevad.
Põlved: Hästi tugevad.
Kannad: Mitte sisse- ega väljapoole pööratud.

KÄPAD :
Väikesed, hästi kompaktsed, tugevate, kumerate ja tihedalt kokku surutud varvastega.

LIIKUMINE :
Vabalt sujuv ja tugeva tõukega liikumine; rühikas ja kõrge peahoid. Esijalad liiguvad pika ja madala, maadligi sammuga. Tagajalgade liikumine on sujuv ja jõulise tõukega. Lubamatu on ristsamm või vankuv käik.

KARVKATE:
KARV :
Peas, jalgade esiosas, kõrvatippudel on karv lühike ja peen; teistes kere osades ja jalgadel mõõduka pikkusega, sile ja võimalikult ilma lokkide või laineteta. Kõrvade tagaosas on karv pikk ja siidine; nii esi- kui tagajalgade tagaosas pikk ja peen; kõhualuses on karv piisava pikkusega, moodustamaks kurgualusest üle rinna ja alajoone selgelt märgatava karvanarmastuse. Käpad on rikkaliku karvaga varvaste vahel. Sabanarmastus on mõõdukama pikkusega karvaga, mille pikkus väheneb piki saba tipu suunas. Kogu karvanarmastus on kõikjal sirge ja sile.

VÄRVUS :
Sügavatooniline kastanpruun ilma mingisugusegi musta varjundita; valge värvimärgis rinnal, kurgualuses ja varvastel või väike täht otsmikul või triip laubal või lauk koonul või näopiirkonnas ei ole diskvalifitseerivaks veaks.

SUURUS :
Turjakõrgus:
Isased 23 tolli (58 cm) kuni 26,5 tolli (67 cm).
Emased 21,5 tolli (55 cm) kuni 24,5 tolli (62 cm).